muud Tiibeti-Birma keeled
:
b`ai keel et
Liik: lg10; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBX; Keelekood: bca, bfc, bfs (3)
b`ai, -d et etnonüüm; pantai keel et van küsitav [Ariste1967:68];
Baip‧ngvp‧zix bca,bfc,bfs [NET_Wiki]; Bai en [Ethn:2009];
Labbu en [Ethn:2009#]; Minchia en [Ethn:2009#];
Nama en [Ethn:2009#]; bai fi [Anhava1998];
Bòe / ᦗᦵᦲᧉ khb [khb2012s:246];
язык бай ru [JaDM1982]; язык миньцзя ru [LES1990:227#];
бай ru etnonüüm [NarodyM1988];
Bai yu / 白语 zh [NET_Wiki]
♦ Ethn järgi kesk- (bca), lõuna- (bfs) ja põhjabai (bfc) keel
Lingid: Wikipedia
gjar´ungi keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 51;
Keelkond: StBX; Keelekood: jya (3);
Kõnelejaid: 83 000
gjar`ung, gjar´ungid et etnonüüm;
kəru jya IPA [NET_Wiki];
kɯrɯ jya IPA [NET_Wiki];
Gyaironggai / རྒྱལ་རོང་སྐད bo [NET_Wiki];
Jiarong en [Ethn:2009]; Chiarong en [Ethn:2009#];
Gyarung en [Ethn:2009#]; язык гьярунг ru [LES1990:510];
джарунг ru [LES1990#]; кэру ru [LES1990#];
Jiarong yu / 嘉绒语 zh [NET_Wiki]
♦ Jiarong on õieti kohanimi. Olulisemad murded on Situ (四土), Japhug
(茶堡 Chabao), Tshobdun (草登 Caodeng) ja Showu (日部
Ribu). Keelt on peetud tsjangi keeltele lähedaseks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
h´orpa keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 51;
Keelkond: StBX; Keelekood: ero (3);
Kõnelejaid: 45 000
h´orpa, -d et etnonüüm; Horpa en [Ethn]; Ergong en [Ethn#];
Western Jiarong en [Ethn#];
Ergong yu / 尔龚语 zh [NET_Wiki];
Daofu yu / 道孚语 zh [NET_Wiki#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´adu keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 01;
Keelkond: StBX; Keelekood: zkd (3);
Kõnelejaid: 30 000
k´adu, -d et etnonüüm; Kadu en [Ethn:2009]; Asak en [Ethn#];
Gemaan en [Ethn#]; Woni en [Ethn#]; Kado en [Ethn; -2011];
Kadu / ကတူ my [my1976s]
♦ Katšini sugulaskeeli.|
Endine kood oli kdv, mis jagati 2011 kadu (zkd) ja kanani (zkn) keele
koodideks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k´arbi keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: AR, AS;
Keelkond: StBX; Keelekood: mjw (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 492 000
k´arbi, -d et etnonüüm; mikiri keel et van [Ariste1967:72];
Karbi en [Ethn:2009]; Nihang en [Ethn:2009#]; Puta en [Ethn:2009#];
Mikir en halvustav [Ethn:2009#]; микиры ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k`atšini keel et [Ariste1967:72; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xA : MM, CN;
Keelkond: StBX; Keelekood: kac;
Kiri: Latn, Tale
ts´inpo keel et rööpnim [ESKT:1998#]; k`atšin, -id et etnonüüm [ESKT:1998];
ts´inpo, -d et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998];
tšinbo keel et van [Ariste1967#];
katšiin, -id et etnonüüm van [MRahv1966:257];
Jinghpaw [IPA:tɕiŋ˧˩pʰɔʔ˧˩] kac [NET_Wiki];
Kachin en [ISO639-2:1998]; Jingpho en rööpnim [ISO639-2:2006#];
Chingpaw en rööpnim [Katzner1995#]; džingpho fi [Anhava1998];
kachin fr [ISO639-2:1998];
Zinpó / ᦋᦲᧃᦘᦷᧈ khb [khb2012s:128];
pũe Kachè pho / ပုၤကခၠ့ၣ်ဖိ ksw etnonüüm [NET_SEAlang];
Qut pat lis [Bradley1999:95]; kačinu valoda lv [NET_Vestnesis];
Kachin / ကချင် my [my1976s];
Gyinbaw / ဂျင်းဖော my rööpnim [my1976s];
качинский язык ru [JaDM1982]; качины ru etnonüüm [NarodyM1988];
цзинпо ru etnonüüm [NarodyM1988];
Hkāng / ၶၢင် shn [shn1995s:43];
Jingpo yu / 景颇语 zh [NET_Wiki]
♦ Hiinas on kasutatud ka tai-löö kirja. Vt ka tsaiva keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k`esk_b`ai keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBX; Keelekood: bca (3);
Kõnelejaid: 800 000
Central Bai en [Ethn:2009]
♦ Loode-Yunnanis (Jianchuan, Heqing, Lanping)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l`ui keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 17;
Keelkond: StBX; Keelekood: lba (3);
Kõnelejaid: 200
l`ui, -d et etnonüüm; Lui en [Ethn:2009]; Loi en [Ethn:2009#];
lui fi [Anhava1998]
♦ Katšini sugulaskeeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l`õuna_b`ai keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBX; Keelekood: bfs (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 400 000
Southern Bai en [Ethn:2009]
♦ Loode-Yunnanis (Dali, Xiangyun)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l`õuna_th´utsja keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 43;
Keelkond: StBX; Keelekood: tjs (3);
Kõnelejaid: 1 500
Southern Tujia en [Ethn:2009];
Nan Tujia yu / 南土家语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´anipuri keel et [Ariste1967:72; ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MN;
Keelkond: StBX; Keelekood: mni;
Kiri: Beng, Mtei; Kõnelejaid: 1 260 000
meith`ei keel et rööpnim [Ariste1967#];
m´anipuri, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; Maṇipūri mni [NET_Wiki];
Manipurī mni; Maitailon mni [NET_Frö];
Meitei-lon mni rööpnim [NET_Wiki];
Maitai bhāṣhā / মৈতৈ ভাষা bn [NET_Wiki];
Manipuri en [ISO639-2:1998; ISO639-3]; Meitei en [Ethn:2009];
Meithei en rööpnim [Katzner1995]; meitei fi [Anhava1998];
manipuri fr [ISO639-2:1998];
Maṇipurī / मणिपुरी hi [NET_Wiki];
manipūru valoda lv [NET_Vestnesis];
Maṇippūri / മണിപ്പൂരി ml [NET_Wiki];
Mete / မေ့ထေး my [NET_Wiki];
Kathe / ကသည်း my [my1976s];
язык манипури ru [JaDM1982]; манипу́рский язы́к ru [LES1990];
мейтейрон ru [LES1990#]; манипури ru etnonüüm [NarodyM1988];
мейтхеи ru etnonüüm [NarodyM1988#];
Mān Ka-hse / မၢၼ်ႈၵသေး shn [shn1995s];
Maṇippuriyam / மணிப்புரியம் ta [NET_Wiki];
Mannipur yu / 曼尼普尔语 zh [NET_Wiki]
– India Manipuri osariigi ametikeel
♦ Lähedane tšini keelele. Ariste samastabki (küsivalt) tšini keelega
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† meit`ei kiri et
Liik: scr; Maa: IN; Adm: MN;
Keelkond: StBX; Keelekood: mni;
Kiri: Mtei
Meitei Mayek en [ISO15924]; Manipurī script en [Coulmas1999:326];
Meithei en rööpnim; Meetei en rööpnim; meitei mayek fr [ISO15924];
манипурская письменность ru [LES1990:284]
– manipuride täht-silpkiri, mida kasutati XVIII saj-ni (prg bengali
kiri)
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
p´õhja_b`ai keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBX; Keelekood: bfc (3);
Kõnelejaid: 40 000
Northern Bai en [Ethn:2009]
♦ Loode-Yunnanis (Nujiang, Lanping)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
p´õhja_th´utsja keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 43;
Keelkond: StBX; Keelekood: tji (3);
Kõnelejaid: 70 000
Northern Tujia en [Ethn:2009];
Bei Tujia y 1u / 北土家语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
† tang´uudi keel et
Liik: lg1; Maa: CN;
Keelkond: StBX; Keelekood: txg (3)
tang`uut, tang´uudid et etnonüüm [ENE:1971,3:19];
Tangutisch de [Motz2007]; Tangut en [ISO639-3];
tanguutti fi [Anhava1998]; тангу́тский язы́к ru [LES1990];
тангутские языки ru [JaDM1982];
Xixia yu / 西夏语 zh [NET_Wiki]
– Põhja-Hiinas endises Tanguudi riigis kõneldud keel (XI-XVI saj)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
† tang´uudi kiri et
Liik: scr; Maa: CN;
Keelkond: StBX; Keelekood: txg (3);
Kiri: Tang
Tangut en; Hsi-hsia writing en [Coulmas1999:215];
tangoute fr [ISO15924:2010]; тангутское письмо ru [LES1990:227];
Xixia wen / 西夏文 zh [NET_Wiki]
– hiina kirjale lähedane logograafiline kiri tanguudi keele kirjutamiseks
♦ Sai omaette koodi 2010
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Unicode'i kavand
| Wikipedia
th´utsja keel et
Liik: lg10; Maa: CN; Adm: 43;
Keelkond: StBX; Keelekood: tji, tjs (3)
th´utsja, -d et etnonüüm; Tujia en [Ethn:2009]; Tuchia en [Ethn:2009#];
tudžia fi [Anhava1998]; туцзя ru etnonüüm [NarodyM1988];
Tujia yu / 土家语 zh [NET_Wiki]
♦ Ethn järgi lõuna- (tjs) ja põhjathutsja (tji) keel
Lingid: Omniglot
| Wikipedia
tš´aki keel et
Liik: lg1; Maa: xA : BD, MM;
Keelkond: StBX; Keelekood: ckh;
Kõnelejaid: 4 000
tš`akk, tš´akid et etnonüüm; Chak en [Ethn:2013]; Sak en [Ethn#];
Ashah en [Ethn#]
♦ Vahel ühendatakse kadu, lui jt keeltega üheks koosluseks (saki keel).
Katšini sugulaskeeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia