birma keeled


:

  • ´arakani keel et [Ariste1967:72]
    Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 16; Keelkond: StBLB; Keelekood: rki (3); Kõnelejaid: 765 000
    ´arakan, -id et etnonüüm; naghi keel et van [Ariste1967#]; Arakanisch de [Motz2007]; Rakhine en [Ethn:2009]; Arakanese en [NET_Wiki]; Mogh en [Ethn:2009#]; Rakhain en [Ethn:2009#]; arakan fi [Anhava1998]; pũe Ròekhòe pho / ပုၤရၢၣ်ခၢၣ်ဖိ ksw etnonüüm [NET_SEAlang]; Yakaing batha / ရခိုင်ဘာသာ my [NET_Wiki]; араканский диалект ru [LES1990]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia | Wikipedia
  • atš´angi keel et
    Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53; Keelkond: StBLB; Keelekood: acn (3); Kõnelejaid: 62 700
    atš`ang, atš´angid et etnonüüm; Ngac’ang [IPA:ŋa˨˩tʂhaŋ˨˩] acn [NET_Wiki]; Achang en [Ethn:2009]; Mönghsa en [Ethn#]; Ngatsang en [Ethn#]; Ngochang en rööpnim [NET_Wiki]; Áasáang / ᦁᦱᧈᦌᦱᧂᧈ khb [khb2012s:14]; Nòngsaang / ᦓᦷᧂᧉᦌᦱᧂ khb [khb2012s:200]; язык ачан (нгачанг) ru [LES1990:275]; Achang yu / 阿昌语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • b´irma keel et [Ariste1967:72; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: MM; Keelkond: StBLB; Keelekood: my (mya); Kiri: Mymr; Kõnelejaid: 30 000 000
    b´irmalane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; Myanmasa / မြန်မစာ my; Bamaza / ဗမာစာ my kõnek [my1976s]; Barmī bhāṣhā / বর্মী ভাষা bn [NET_Wiki]; Barmaigai / འབར་མའི་སྐད bo [NET_Wiki]; barmština cs [cs2006n]; Birmanisch de [Motz2007]; Burmesisch de [Motz2007#]; virmanikí glóssa / βιρμανική γλώσσα el [NET_Wiki]; Burmese en [ISO639-2:1998]; Bamar en etnonüüm(MM); birmano es [NET_Wiki]; burma fi [Anhava1998]; birman fr [ISO639-2:1998]; Barmī / बर्मी hi [NET_Wiki]; Maab hmn [Bradley1999:114]; burmai nyelv hu [NET_Wiki]; búrmíska is [NET_Wiki]; birmano it [NET_Wiki]; anh-pamaah ium [Bradley1999:137]; Birumago / ビルマ語 ja [NET_Wiki]; gam Máan / ᦅᧄᦙᦱᧃᧈ khb [khb2012s:266]; Pŏma-ŏ / 버마어 ko [NET_Wiki]; pũe Payãw pho / ပုၤပယီၤဖိ ksw etnonüüm [NET_SEAlang]; Man hkaw˘ lhu [Bradley1999:28]; Lot mieit ngot lis [Bradley1999:86]; birmiečių kalba lt [NET_Wiki]; birmiešu valoda lv [NET_Vestnesis]; Khamè / ခမာ mnw omaduss [mnw1955s:85]; Pèmè / ဗမာ mnw omaduss rööpnim [mnw1955s:328]; bahasa Burma ms [NET_Wiki]; Birmees nl [nl2002n]; burmesisk no [Leira2006]; Katan pdu omaduss [pdu1999s]; język birmański pl [NET_Wiki]; birmanês pt [NET_Wiki]; бирма́нский язы́к ru [JaDM1982]; бирманцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; Mān / မၢၼ်ႈ shn [shn1995s:241]; barmčina sk [NET_Wiki]; burmesiska sv [NET_Wiki]; Parumiya mŏl̮i / பருமிய மொழி ta [NET_Wiki]; phasa Phama / ภาษาพม่า th [NET_Wiki]; Birmanca tr [NET_Wiki]; tiếng Miến Điện vi [NET_Wiki]; Miandian yu / 缅甸语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia | KNABi tähetabel | WGRS
  • b´irma keeled et
    Liik: lg2, X; Maa: xA : CN, MM; Keelkond: StBLB
    Burmish languages en [Ethn]; Burmic languages en [Ethn#]; бирманская подгруппа ru [LES1990:275]; Mian yuzhi / 缅语支 zh [NET_Wiki]
    Lingid: Wikipedia
  • d`aingne, -d et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: MM; Adm: 16; Keelkond: StBLB; Keelekood: rki (3)
    Daingnet en(MM) [NET_Wiki]; Daingnet / ဒဲင်းနက် my [NET_Wiki]; Daingnè / ဒိုင်းနယ် my [my1976s] – etniline rühm Arakani osariigisPole kindel, et arakanide etniline rühm
  • d´anu, -d et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: MM; Adm: 17; Keelkond: StBLB; Keelekood: my (mya)
    Danu / ဒနု my [NET_Wiki]; Danu / ဓနု my [my1976s]; Danu en [NET_Wiki]; Danoo en [shn1995s]; диалект дану ru [LES1990]; Tanu / တၼူႉ shn [shn1995s:120]; Mān Htanu / မၢၼ်ႈထၼူႉ shn [shn1995s] – birmalased Šani osariigis
    Lingid: Wikipedia
  • ´intha keel et
    Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 17; Keelkond: StBLB; Keelekood: int (3); Kõnelejaid: 90 000
    Intha en [Ethn:2009]; диалект инта ru [LES1990]; Mān Nawng / မၢၼ်ႈၼွင် shn [shn1995s]; Mān Hāiyā / မၢၼ်ႈႁႆၢးယႃး shn [shn1995s]; Mān Āngle / မၢၼ်ႈဢၢင်းလေး shn [shn1995s] – birma keele erikujusid Šani osariigis Inle järve ääres
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • j`oo murre et
    Liik: lgx; Maa: MM; Adm: 03; Keelkond: StBLB; Keelekood: my (mya)
    j`oo, -d et etnonüüm; Yaw / ယော my [my1976s]; Yaw en [Ethn:2009]; диалект йо ru [LES1990]; Yaw / ယေႃး shn [shn1995s:271]
  • l´aši keel et
    Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 11; Keelkond: StBLB; Keelekood: lsi (3); Kõnelejaid: 31 800
    Lashi en [NET_Wiki]; Chashan en [Ethn#]; Lachikwaw en [Ethn#]; La Chit en(MM) [NET_Wiki#]; Lashi / လရှီ my [NET_Wiki]; Lagyeik / လချိတ် my [NET_Wiki#]; язык лэци (лаши) ru [LES1990:275]; Leqi yu / 勒期语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • lhaov`oo keel et
    Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 11; Keelkond: StBLB; Keelekood: mhx (3); Kõnelejaid: 103 000
    lhaov`oo, -d et etnonüüm; Lhao Vo en [Ethn]; Maru en [Ethn#]; Laungwaw en [Ethn#]; Langsu en [Ethn#]; Langsu yu / 浪速语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • p´ela keel et
    Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53; Keelkond: StBLB; Keelekood: bxd (3); Kõnelejaid: 400
    p´ela, -d et etnonüüm; Pela en [Ethn]; Bola en [NET_Wiki]; Bola yu / 波拉语 zh [NET_Wiki] ♦ On arvatud ka phöni keele murdeks
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ph´öni keel et
    Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 11; Keelkond: StBLB; Keelekood: hpo (3); Kõnelejaid: 200
    ph´öni, -id et etnonüüm; Hpon en [Ethn]; Megyaw en [Ethn#]; Phön en [Ethn#]; язык пхон (пхун) ru [LES1990:275]; Peng yu / 蓬语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • pj`uu keel et
    Liik: lg1; Maa: xA : MM, TH; Keelkond: StBLB; Keelekood: pyx (3)
    Pyu en [ISO639-3]; Tircul en rööpnim [NET_Wiki#]; pju fi [Anhava1998]; Pyu / ပျူ my [my1976s]; язык пью ru [LES1990:227] – Birmas ja Tais u V-XII saj kõneldud keel, birma keele eelkäijaid
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • pj`uu kiri et
    Liik: scr; Maa: xA : MM, TH; Keelkond: StBLB; Keelekood: pyx (3); Kiri: (Zzzz)
    Pyu en; Peguan script en [Coulmas1999:391]
    Lingid: Unicode'i kavand
  • t´aundžo keel et
    Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 05, 17; Keelkond: StBLB; Keelekood: tco (3); Kõnelejaid: 40 000
    t´aundžo, -d et etnonüüm; Taungyo en [Ethn]; Tavoyan en [Ethn#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • ts´aiva keel et
    Liik: lg1; Maa: xA : CN, MM; Keelkond: StBLB; Keelekood: atb (3); Kõnelejaid: 110 000
    ts´aiva, -d et etnonüüm; tšaiva keel et van [Ariste1967#]; atsi keel et van [Ariste1967#]; Zaiwa laigva atb [NET_Wiki]; Zaiwa en [Ethn:2009]; Tsaiwa en [Ethn#]; Aci en [Ethn#]; Atsi en [Ethn#]; Azi / အဇီး my [NET_Wiki]; язык цзайва ru [LES1990:275]; язык аци ru [LES1990#]; Zaiwa yu / 载瓦语 zh [NET_Wiki] ♦ Ariste nimetab tšaivat ja atsit katšini keele sünonüümidena, ent tegu on teise rahvaga, mis pole ka lähedalt katšinitega seotud
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia