kareni keeled


:

  • bv`ee keel et
    Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 12; Keelkond: StBK; Keelekood: bwe (3); Kiri: Latn, Mymr; Kõnelejaid: 15 700
    bv`ee, -d et etnonüüm; Bwe Karen en [Ethn:2009]; Baghi en [Ethn#]; Bghai Karen en [Ethn#]; Bwè / ဘွဲ my [NET_Wiki]; язык бве ru [LES1990:213]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • g´eba keel et
    Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 13, 17; Keelkond: StBK; Keelekood: kvq (3); Kiri: Latn, Mymr; Kõnelejaid: 10 000
    g´eba, -d et etnonüüm; Geba Karen en [Ethn:2009]; Eastern Bwe en [Ethn#]; Kayinbyu en [Ethn#]; White Karen en [Ethn#]; Kebar en(MM) [NET_Wiki]; Geba / ဂေဘား my [NET_Wiki]; язык геба ru [LES1990:213]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • g´eko keel et
    Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 02, 04, 13, 17; Keelkond: StBK; Keelekood: ghk (3); Kiri: Latn, Mymr; Kõnelejaid: 9 500
    g´eko, -d et etnonüüm; Geko Karen en [Ethn:2009]; Gaikho en [Ethn#]; Kekhong en [Ethn#]; Gheko en(MM) [NET_Wiki]; Kèko / ကဲ့ခို my [NET_Wiki]; язык гекхо ru [LES1990:213]; phasa Kariang Kheko / ภาษากะเหรี่ยงเฆโก th [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • ´ida_k´aja keel et
    Liik: lg0; Maa: xA : MM, TH; Adm: 12; Keelkond: StBK; Keelekood: eky (3); Kiri: Kali, Mymr
    Eastern Kayah en [Ethn:2009]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • ´ida_pv`oo keel et
    Liik: lg0; Maa: MM; Adm: 05, 13, 15; Keelkond: StBK; Keelekood: kjp (3); Kiri: Mymr; Kõnelejaid: 1 000 000
    Pwo Eastern Karen en [Ethn:2009]; язык восточный пво ru [LES1990:213]; phasa Kariang Po Tawan Ok / ภาษากะเหรี่ยงโปตะวันออก th [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • j´inbo keel et
    Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 17; Keelkond: StBK; Keelekood: kvu (3); Kõnelejaid: 7 300
    j´inbo, -d et etnonüüm; Yinbaw Karen en [Ethn:2009]; Yinbaw / ယင်းဘော် my [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • j´intale keel et
    Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 12; Keelkond: StBK; Keelekood: kvy (3); Kõnelejaid: 10 000
    j´intale, -d et etnonüüm; Yintale Karen en [Ethn:2009]; Taliak en [Ethn#]; Yangatalet en [Ethn#]; Yin Talai en(MM) [NET_Wiki]; Yindalè / ယင်းတလဲ my [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • k´aja keel et [ESKT:1998]
    Liik: lg10; Maa: xA : MM, TH; Adm: 12, 13; Keelkond: StBK; Keelekood: eky, kyu (3); Kiri: Kali
    p´una_k´areni keel et rööpnim; k´aja, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; p´unane k´aren, p´unased k´arenid et etnonüüm rööpnim; Kàyālhì / ꤊꤢ꤬ꤛꤢ꤭ꤜꤟꤤ꤬ eky,kyu (’punakareni’); Kàyālhì ngho / ꤊꤢ꤬ꤛꤢ꤭ꤜꤟꤤ꤬ ꤍꤟꤥ kyu; Kayah en; Karenni en rööpnim; Red Karen en van; kaja fi [Anhava1998]; pũe Karènì pho / ပုၤကရ့ၣ်နံၣ်ဖိ ksw etnonüüm [NET_SEAlang]; Kaya / ကယား my [my1976s]; Kayinni / ကရင်နီ my van [my1976s#]; язык кая ru [LES1990:213]; кая ru etnonüüm [NarodyM1988]; Yāng Lèng / ယၢင်းလႅင် shn [shn1995s:264]; Yāng Sawk / ယၢင်းၸွၵ်း shn rööpnim [shn1995s:264]; Sawng Lèng / ၸွင်းလႅင် shn rööpnim [shn1995s:97]; phasa Kaya / ภาษากะยา th [NET_Wiki] ♦ Ethn järgi ida- (eky) ja läänekaja (kyu) keel. Mõned kaja rahvuslased eelistavad karenni nimetust, pidades kaja nimetust Birma võimude katseks kareneid lõhestada. ("Kaja" on kareni endanimetuse kohapealne hääldus, vrd sgoo Ka Nyaw)
    Lingid: Wikipedia | KNABi tähetabel
  • k´aja-l`ii kiri et
    Liik: scr; Maa: MM; Adm: 12; Keelkond: StBK; Keelekood: eky, kyu (3); Kiri: Kali
    Kàyālhì àlì / ꤊꤢ꤬ꤛꤢ꤭ꤜꤟꤤ꤬ ꤢ꤬ꤜꤤ꤬ kyu; Kayah Li en [ISO15924]; kayah li fr [ISO15924] – tähtkiri, mis loodi 1962; kasutatakse pms kaja keele jaoks
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia | KNABi tähetabel
  • k´ajani keel et
    Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 12, 17; Keelkond: StBK; Keelekood: pdu (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 41 000
    k´ajan, -id et etnonüüm; Kayǎn pdu omaduss [pdu1999s]; Kayan en [Ethn:2009]; Ka-Yun en(MM); Padaung en rööpnim [Ethn:2009]; Padaung / ပဒေါင် my [my1976s]; Kayan / ကယန်း my [NET_Wiki]; язык падаун ru [LES1990:213]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • k´ajo keel et
    Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 12; Keelkond: StBK; Keelekood: kvl (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 16 600
    br´eki keel et; k´ajo, -d et etnonüüm; Kayaw en; Brek Karen en [Ethn:2009]; Laku en [Ethn#]; Pramano en [Ethn#]; Bre en [Bradley1999:151]; Keyo en [Bradley1999#]; Kayaw Brek en halvustav [Ethn#]; Bayè / ဘရဲ့ my [NET_Wiki]; Kayaw / ကယော my [NET_Wiki] ♦ "Brek" ja "Bwe" on ühe ja sama murderühma nimetuse variandid (Kaja ja Kareni osariigi piiril)
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • k´areni keeled et
    Liik: lg2, X; Maa: xA : MM, TH; Keelkond: StBK; Keelekood: kar; Kiri: Mymr
    k´areni keel et [ENE_EE:1985,1; ESKT:1998]; k´aren, -id et etnonüüm [ESKT:1998]; kareeni keel et van [Ariste1967:69; ENE:1968,1]; karenische Sprachen de [Motz2007]; Karen languages en [ISO639-2:2006]; Karenic languages en [LOW2009:969]; karenilaiset kielet fi [Anhava1998]; karène fr [NET_Laval]; langues karen fr [ISO639-2:2006]; Yaas hmn [Bradley1999:123]; Ka Nyaw / ကညီ ksw; pũe Ka Nyaw pho / ပုၤကညီဖိ ksw etnonüüm [NET_SEAlang]; Yan˘ lhu [Bradley1999:37]; Yal gel lel lis [Bradley1999:95]; karenu valoda lv [NET_Vestnesis]; Kareang / ကရေၚ် mnw omaduss [mnw1955s:41]; Kayin / ကရင် my [my1976s]; grupa kareńska pl [NET_Wiki]; каре́нские языки́ ru [JaDM1982]; карены ru etnonüüm [NarodyM1988]; Yāng / ယၢင်း shn [shn1995s:264]; Sawng / ၸွင်း shn rööpnim [shn1995s:57]; karenčina sk [NET_Wiki]; phasa Kariang / ภาษากะเหรี่ยง th [NET_Wiki]; Kelun yuzhi / 克伦语支 zh [NET_Wiki] ♦ Karenitel on vähemalt kolm kirjakeelt: pvoo (idapvoo ja läänepvoo) ning sgoo. Viimane on pisut arvukam
    Lingid: Wikipedia | Wikipedia | KNABi tähetabel
  • l´atha keel et
    Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 17; Keelkond: StBK; Keelekood: kvt (3); Kõnelejaid: 9 600
    l´atha, -d et etnonüüm; Lahta Karen en [Ethn:2009]; Khahta en [Ethn#]; Tarulakhi en [Ethn#]; Lahtā pdu [pdu1999s]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • l´ääne_k´aja keel et
    Liik: lg0; Maa: MM; Adm: 12, 13; Keelkond: StBK; Keelekood: kyu (3); Kiri: Kali, Mymr
    Western Kayah en [Ethn:2009]; Kayah Li en rööpnim [Ethn:2009]; Karennyi en rööpnim [Ethn:2009]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • l´ääne_pv`oo keel et
    Liik: lg0; Maa: MM; Adm: 07; Keelkond: StBK; Keelekood: pwo (3); Kiri: Mymr; Kõnelejaid: 210 000
    Pwo Western Karen en [Ethn:2009]; язык западный пво ru [LES1990:213]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • m´anumano keel et
    Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 12; Keelkond: StBK; Keelekood: kxf (3); Kõnelejaid: 10 000
    m´anumano, -d et etnonüüm; Manumanaw Karen en [Ethn:2009]; Manö en [Ethn#]; Monu en [Ethn#]; Manu en [Bradley1999:151]; Manumanaw / မနုမနော my [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • m`opva murre et
    Liik: lgx; Maa: MM; Adm: 13; Keelkond: StBK; Keelekood: kpp (3)
    m`opva, -d et etnonüüm; Mopwa en [Ethn:2009]; Mopha en [Ethn#]; Mogpha en [Ethn#]; Monnepwa en [Ethn#]; mopha fi [Anhava1998] ♦ Ethn nimetab Mogphat paku keele ühe sünonüümina
  • p´aku keel et
    Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 13; Keelkond: StBK; Keelekood: kpp (3); Kõnelejaid: 5 300
    Paku Karen en [Ethn:2009]; Paku / ပကု my [my1976s]; Paku / ပကူး my [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • pa`oo keel et
    Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 05, 17; Keelkond: StBK; Keelekood: blk (3); Kiri: Mymr; Kõnelejaid: 560 000
    m`ust_k´areni keel et rööpnim; pa`oo, -d et etnonüüm; m`ust k´aren, m´ustad k´arenid et etnonüüm rööpnim; Pa’o Karen en [Ethn:2009]; Black Karen en [Ethn#]; Taungthu en [shn1995s; Bradley1999:151]; Taungsu en [shn1995s]; Pa-o / ပအိုး my [my1976s]; Pa-o / ပအိုဝ်း my [NET_Wiki]; Pa-ǒ pdu [pdu1999s]; язык пао ru [LES1990:213]; Tawng-hsu / တွင်ႇသူႇ shn [shn1995s:161]; Pa-o / ပဢူဝ်း shn [shn1995s:161]; Pa-o / ပဢူဝ်ႉ shn [shn1995s:161]; Yāng Lam / ယၢင်းလမ် shn [shn1995s]; phasa Kariang Pa-o / ภาษากะเหรี่ยงปะโอ th [NET_Wiki] – kareni keel, mida kõneldakse Taunggyi ümbruses Šani osariigis
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • Phrae pv`oo keel [phr`ää] et+th
    Liik: lg1; Maa: TH; Keelkond: StBK; Keelekood: kjt (3); Kiri: Thai; Kõnelejaid: ?
    Phrae Pwo Karen en [Ethn:2009]; phasa Kariang Po Tawan Ok Chiang Nuea / ภาษากะเหรี่ยงโปตะวันออกเฉีย th [NET_Wiki]; phasa Kariang Po Phrae / ภาษากะเหรี่ยงโปแพร่ th [NET_Wiki] ♦ Nime täiend viitab Phrae provintsile Tais
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • pv`oo keel et
    Liik: lg10; Maa: xA : MM, TH; Keelkond: StBK; Keelekood: kjp, pwo, pww (3); Kiri: Mymr
    pwaphlĩ̱ / ၦဖျံၩ့ pwo; Phlou [IPA:phʰou̯] pwo [NET_Wiki]; Pwo Karen en; Pho en [Bradley1999:151]; Phlong en [Bradley1999#]; pwo fi [Anhava1998]; Pwô / ပှိၢ် ksw [NET_SEAlang]; Kareang Nèdi / ကရေၚ်နာဍိ mnw omaduss [mnw1955s:258]; Shu / ရှူး my [NET_Wiki]; Po / ပိုး my [NET_Wiki]; Po Kayin / ပိုးကရင် my [my1976s]; язык пво ru [LES1990:213]; phasa Kariang Po / ภาษากะเหรี่ยงโป th [NET_Wiki] ♦ Ethn järgi ida- (kjp), lääne- (pwo) ja põhjapvoo (pww) keel; vt ka Phrae (kjt) pvoo keel
    Lingid: Wikipedia
  • p´õhja_pv`oo keel et
    Liik: lg0; Maa: TH; Keelkond: StBK; Keelekood: pww (3); Kiri: Thai; Kõnelejaid: 60 000
    Pwo Northern Karen en [Ethn:2009]; phasa Kariang Po Nuea / ภาษากะเหรี่ยงโปเหนือ th [NET_Wiki]; phasa Phlong / ภาษาโพลง th [NET_Wiki] – Loode-Tais Mae Sariengi ümbruses räägitav keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • sg`oo keel et
    Liik: lg1; Maa: xA : MM, TH; Adm: 05, 07, 13; Keelkond: StBK; Keelekood: ksw (3); Kiri: Mymr; Kõnelejaid: 1 600 000
    v`alge_k´areni keel et rööpnim; sg`oo, -d et etnonüüm; v`alge k´aren, v`alged k´arenid et etnonüüm rööpnim; Sgãw / စှီၤ ksw [NET_SEAlang]; Ka Nyaw / ကညီ ksw rööpnim; S’gaw Karen en [Ethn:2009]; White Karen en [Ethn#]; Yang Khao en [Ethn#]; Paganyaw en etnonüüm [NET_Wiki#]; sgaw fi [Anhava1998]; Sagaw / စကော my [NET_Wiki]; язык сго ru [LES1990:213]; Yāng Hpök / ယၢင်းၽိူၵ်ႇ shn [shn1995s]; phasa Kariang Sako / ภาษากะเหรี่ยงสะกอ th [NET_Wiki] ♦ Valged karenid (rahvas) on pisut laiem mõiste (vt ka geba), vastandudes koos mustade karenitega (paoodega) punastele karenitele (kajadele)
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • zaj´eini keel et
    Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 17; Keelkond: StBK; Keelekood: kxk (3); Kõnelejaid: 9 300
    zaj`ein, zaj´einid et etnonüüm; Zayein Karen en [Ethn:2009]; Gaungtou en [Ethn#]; Zayein / ဇယိမ်း my [NET_Wiki:my]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • vev`oo keel et
    Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 02; Keelkond: StBK; Keelekood: wea (3); Kõnelejaid: 23 900
    vev`oo, -d et etnonüüm; Wewaw en [Ethn:2009]; phasa Kariang Wewao / ภาษากะเหรี่ยงเวเวา th [NET_Wiki] – kareni keelesaar Taungoo ringkonnas
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List