tiibeti keeled
:
´amdo keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 51, 62, 63;
Keelkond: StBHT; Keelekood: adx (3);
Kiri: Tibt; Kõnelejaid: 810 000
´amdo, -d et etnonüüm;
Amdogai / ཨ་མདོ་སྐད [IPA:ámtokɛ́ʔ] bo [NET_Wiki];
Amdoigai / ཨ་མདོའི་སྐད bo rööpnim [NET_Wiki:bo];
Amdo Tibetan en [Ethn:2009]; Ngambo en [Ethn:2009#];
amdo fi [Anhava1998]; koillistiibet fi [Anhava1998#];
Anduo fangyan / 安多方言 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
b´alti keel et [Ariste1967:70]
Liik: lg1; Maa: xA : IN, PK;
Keelkond: StBHT; Keelekood: bft (3);
Kiri: Arab, Tibt; Kõnelejaid: 309 000
b´alti, -d et etnonüüm; Baltī bft [NET_Frö];
Baidigai / སྦལ་ཏིའི་སྐད bo [NET_Wiki];
Balti en [Ethn:2009]; balti fi [Anhava1998];
балти ru etnonüüm [NarodyM1988];
Baerdi yu / 巴尔蒂语 zh [NET_Wiki]
♦ On kirjutatud ka oma kirjas
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† b´alti kiri et
Liik: scr; Maa: xA : IN, PK;
Keelkond: StBHT; Keelekood: bft (3);
Kiri: (Zzzz)
Balti en
– balti keele kirjapanekuks varem kasutatud kirjad A ja B
Lingid: Unicode'i kavand
br`okk´ati keel et
Liik: lg1; Maa: BT;
Keelkond: StBHT; Keelekood: bro (3);
Kõnelejaid: 300
br`okk`at, br`okk´atid et etnonüüm;
Durgyizhoggai / དུར་གྱི་འབྲོག་སྐད bo [NET_Wiki:bo];
Bumtha-Durgi Bjobikha / བུམ་ཐད་དུར་གྱི་འབྱོག་པའི་ཁ dz [dz1998s:15];
Brokkat en [Ethn]; Brokskad en [Ethn#]; Jokay en [Ethn#]
– brokpadele lähedane keel
♦ Loetakse sageli brokpade osaks, ent keel on siiski küllalt erinev
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
br´okpa keel et
Liik: lg1; Maa: BT;
Keelkond: StBHT; Keelekood: sgt (3);
Kõnelejaid: 5 000
br´okpa, -d et etnonüüm; Brokpakê sgt [dz1998s:15];
Miragsagdêngzhoggai / མི་རག་སག་སྟེང་འབྲོག་སྐད bo [NET_Wiki:bo];
Bjokha / འབྱོག་ཁ dz [dz1998s:15];
Bjop / འབྱོགཔ dz etnonüüm [dz1998s:15];
Brokpake en [Ethn]; Mera Sakteng en [NET_Wiki#];
Jobikha en [NET_Wiki#]; Brami-lo tsj [dz1998s:15]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
b´umthangi keel et
Liik: lg1; Maa: BT;
Keelkond: StBHT; Keelekood: kjz (3);
Kiri: Tibt; Kõnelejaid: 30 000
b´umthang, -id et etnonüüm;
Bumthangkha kjz [dz1998s:18];
Bumthapkha / བུམ་ཐངཔ་ཁ dz [dz1998s:18];
Bumthabikha / བུམ་ཐང་པའི་ཁ dz [dz1998s#];
Bumthangkha en [Ethn:2009]; kebumtam fi [Anhava1998]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
d´akpa keel et
Liik: lg1; Maa: BT;
Keelkond: StBHT; Keelekood: dka (3);
Kõnelejaid: 1 000
d´akpa, -d et etnonüüm;
Dakpakha / དྭགས་པ་ཁ dz [dz1998s:24];
Dakpakha en [Ethn]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
dhim´aali keel et
Liik: lg1; Maa: NP;
Keelkond: StBHT; Keelekood: dhi (3);
Kiri: Deva; Kõnelejaid: 17 800
dhimali keel et [Ariste1967:70]; dhim`aal, dhim´aalid et etnonüüm;
Dhimal en [Ethn:2009]; Dhemal en [NET_Wiki#];
Dhimāl / धिमाल ne etnonüüm [NET_Wiki];
язык дхимал ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
d´olpo keel et
Liik: lg1; Maa: NP;
Keelkond: StBHT; Keelekood: dre (3);
Kõnelejaid: 9 000
d´olpo, -d et etnonüüm;
Doiboigai / གདོལ་པོའི་སྐད bo [NET_Wiki:bo];
Dolpo en [Ethn]; Dolpike en [Ethn#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
dz´ala keel et
Liik: lg1; Maa: BT;
Keelkond: StBHT; Keelekood: dzl (3);
Kõnelejaid: 68 400
dz´ala, -d et etnonüüm; Dzala mat dzl [dz1998s:23];
Dzalakha / ཛ་ལ་ཁ dz [dz1998s:23];
Yangtsebikha / གཡང་རྩེ་པའི་ཁ dz [dz1998s#];
Khomakha / མཁོ་མ་ཁ dz [dz1998s#];
Dzalakha en [Ethn]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
dz´ongkha keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: BT;
Keelkond: StBHT; Keelekood: dz (dzo);
Kiri: Tibt; Kõnelejaid: 130 000
bh´utani keel et rööpnim; dz´ongkha, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
bh´utanlane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998];
dzongkha / རྫོང་ཁ dz [NET_Wiki] (’kindlusekeel’);
Ngalong / སྔ་ལོང dz etnonüüm ajal [dz1998s:3];
Zhugbaigai / འབྲུག་པའི་སྐད bo [NET_Wiki];
Zongka am Zhuggai / རྫོང་ཁ་འམ་འབྲུག་སྐད bo rööpnim [NET_Wiki:bo];
Garkê dzl [dz1998s:23]; Dzongkha en [ISO639-2:1998];
Jonkha en rööpnim [Katzner1995]; Ngalopkha en harv [NET_Wiki#];
dzongkha fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998];
Jońgkhā / जोंगखा hi,ne [NET_Wiki];
botijų kalba lt [NET_Wiki]; dzongke lv [NET_Vestnesis];
'Ngalongkha neh [dz1998s:21]; бхотия ru etnonüüm osaliselt [NarodyM1988];
phasa Songkha / ภาษาซองคา th [NET_Wiki];
Zongka yu / 宗喀语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
| WGRS
dž´erungi keel et
Liik: lg1; Maa: NP;
Keelkond: StBHT; Keelekood: jee (3);
Kõnelejaid: 2 000
dž´erung, -id et etnonüüm; Jerung en [Ethn:2013]; Zero Mala en [Ethn#];
Zerum en [Ethn#]
♦ Lähedane vambule keelele; Chaurasia on nende kahe katusnimetus
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´edela_tam´angi keel et
Liik: lg0; Maa: NP;
Keelkond: StBHT; Keelekood: tsf (3);
Kõnelejaid: 109 000
Southwestern Tamang en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
g`ongd´uki keel et
Liik: lg1; Maa: BT;
Keelkond: StBHT; Keelekood: goe (3);
Kõnelejaid: 2 100
g`ongd`uk, g`ongd´ukid et etnonüüm; Gongdukpa ’Ang goe [dz1998s:32];
Gongdukse ’Ang goe [dz1998s#];
Gongdubikha / དགོངས་འདུས་པའི་ཁ dz [dz1998s:32];
Gongduk en [Ethn]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
gr´oma keel et
Liik: lg1; Maa: xA : CN, IN; Adm: SK;
Keelkond: StBHT; Keelekood: gro (3);
Kõnelejaid: 26 800
gr´oma, -d et etnonüüm; Groma en [Ethn]; Tromowa en [Ethn#];
Dhromo en [NET_Wiki#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
gur´ungi keel et [Ariste1967:71]
Liik: lg10; Maa: xA : IN, NP;
Keelkond: StBHT; Keelekood: ggn, gvr (3)
gur`ung, gur´ungid et etnonüüm; Tamu Kyi ggn,gvr [NET_Wiki];
Gurung en [Ethn:2009]; gurung fi [Anhava1998];
Gurūṅ / गुरूङ ne etnonüüm [NET_Wiki];
языки гурунг ru [JaDM1982]; гурунг ru etnonüüm [NarodyM1988]
♦ Ethn järgi ida- (ggn) ja läänegurungi (gvr) keel
Lingid: Wikipedia
´ida_gur´ungi keel et
Liik: lg0; Maa: NP;
Keelkond: StBHT; Keelekood: ggn (3);
Kiri: Deva; Kõnelejaid: 227 000
Eastern Gurung en [Ethn:2009]; Daduwa en [Ethn:2009#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´ida_tam´angi keel et
Liik: lg0; Maa: NP;
Keelkond: StBHT; Keelekood: taj (3);
Kiri: Deva, Tibt; Kõnelejaid: 760 000
Eastern Tamang en [Ethn:2009]
♦ Tamangi keeltest kõige kesksem
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
j´amphu keel et
Liik: lg1; Maa: NP;
Keelkond: StBHT; Keelekood: ybi (3);
Kõnelejaid: 1 700
j´amphu, -d et etnonüüm; Yamphu en [Ethn:2013]; Yamphe en [Ethn#]
♦ Sellest eraldi on Ethn-s lõunajamphu (lrr) e lõunalohorungi keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´agate keel et
Liik: lg1; Maa: NP;
Keelkond: StBHT; Keelekood: syw (3);
Kõnelejaid: 1 300
k´agate, -d et etnonüüm; kaagate keel et van [Ariste1967:70];
Kagate en [Ethn:2009]; Shuba en [Ethn:2009#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k`esk_t´iibeti keel et
Liik: lgv; Maa: CN; Adm: 54;
Keelkond: StBHT; Keelekood: bo (bod);
Kiri: Tibt; Kõnelejaid: 1 300 000
Wüzang / དབུས་གཙང [IPA:wýʔtsáŋ] bo [NET_Wiki^];
Central Tibetan en [Ethn:2009]; Bhotia en [Ethn:2009#];
dialects of U-Tsang en [NET_Wiki]; keskitiibet fi [Anhava1998];
Weizang fangyan / 卫藏方言 zh [NET_Wiki]
– Tiibetis kõneldav keel, tiibeti kirjakeele alus
♦ Vt ka Zangi ja Wü murre
Lingid: Wikipedia
kh´ami keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 51, 53, 54, 63;
Keelkond: StBHT; Keelekood: khg (3);
Kiri: Tibt; Kõnelejaid: 1 500 000
kh´ami, -d et etnonüüm; Kham ke khg [NET_Wiki];
Kamgai / ཁམས་སྐད bo;
Khams Tibetan en [Ethn:2009]; kham fi [Anhava1998];
itätiibet fi [Anhava1998#];
Kang fangyan / 康方言 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
kh´engi keel et
Liik: lg1; Maa: BT;
Keelkond: StBHT; Keelekood: xkf (3);
Kiri: Tibt; Kõnelejaid: 40 000
kh`eng, kh´engid et etnonüüm;
Khengkha / ཁེངས་ཁ dz [dz1998s:19];
Khenkha / འཁན་ཁ dz rööpnim [dz1998s#];
Khenkha / ཁྱེན་ཁ dz rööpnim [dz1998s#];
Khengkha en [Ethn:2009]; Kheng en [dz1998s:19]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´urtöpi keel et
Liik: lg1; Maa: BT;
Keelkond: StBHT; Keelekood: xkz (3);
Kõnelejaid: 10 000
k´urtöp, -id et etnonüüm; Kurtötkha xkz [dz1998s:20];
Kurtöbi Zh’âke xkz [dz1998s#];
Kurtoepkha / ཀུར་སྟོདཔ་ཁ dz [dz1998s:20];
Kurtoebikha / ཀུར་སྟོད་པའི་ཁ dz [dz1998s#];
Kurtokha en [Ethn]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
lad´akhi keel et [Ariste1967:70]
Liik: lg1; Maa: xA : CN, IN;
Keelkond: StBHT; Keelekood: lbj (3);
Kiri: Deva, Tibt; Kõnelejaid: 162 000
lad´akhi, -d et etnonüüm;
Ladaggai / ལ་དྭགས་སྐད bo [NET_Wiki];
Ladakhi en [Ethn:2009]; Bhoti en [NET_Wiki];
ladakhi fi [Anhava1998]; ладакхи ru etnonüüm [NarodyM1988];
Ladake yu / 拉达克语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l´ahuli-bh´ooti keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: HP;
Keelkond: StBHT; Keelekood: sbu (3);
Kiri: Deva, Tibt; Kõnelejaid: 2 500
l´ahuli-bh´ooti, -d et etnonüüm;
Lahügai / ལ་ཧུལ་སྐད bo [NET_Wiki:bo];
Stod Bhoti en [Ethn:2013]; Lahul Bhoti en [Ethn#];
Stod-Kad en [Ethn#]
♦ Ühendatakse vahel spiti-bhooti jt keeltega lahuli-spiti keeleks.|
Silbi stod hääldus tiibeti k-s peaks olema [tö], mugandiks sobiks
ka töö-bhooti keel (2. silbi pikk vok Ariste järgi)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l´akha keel et
Liik: lg1; Maa: BT;
Keelkond: StBHT; Keelekood: lkh (3);
Kõnelejaid: 8 000
l´akha, -d et etnonüüm; Laka / ལ་ཁ bo [NET_Wiki:bo];
Lakha / ལ་ཁ dz [dz1998s:16] (’kurukeel’);
Tshangkha / ཚངས་ཁ dz [dz1998s#];
Lakhapa / ལ་ཁ་པ dz etnonüüm [dz1998s];
Lap / ལཔ dz etnonüüm [dz1998s#]
– brokpadele lähedane keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
lh´okpu keel et
Liik: lg1; Maa: BT;
Keelkond: StBHT; Keelekood: lhp (3);
Kõnelejaid: 2 500
lh´okpu, -d et etnonüüm; lhoke keel et van [Ariste1967:70];
Lhokpu tram [IPA:l̥okpu ʈɑm] lhp [dz1998s:30];
Ngântram [IPA:ŋaːnʈɑm] lhp [dz19982s#];
Lhobikha / ལྷོ་པའི་ཁ dz [dz1998s:29];
Lhop / ལྷོཔ dz etnonüüm [dz1998s:29] (’lõunalased’);
Lhup / ལྷུཔ dz etnonüüm koh hääldus [dz1998s#];
Lhokpu en [Ethn:2009];
Ḍoyā / डोया ne [dz1998s:30]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l´ohor´ungi keel et
Liik: lg1; Maa: NP;
Keelkond: StBHT; Keelekood: lbr (3);
Kõnelejaid: 5 000
l´ohor`ung, l´ohor´ungid et etnonüüm; Lohorung en [NET_Wiki; Ethn:2013];
Lorung en [NET_Wiki#]; Lohrung Khanawa en [Ethn#]
♦ Lõunalohorungi (lrr) - vt lõunajamphu keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l´oke keel et
Liik: lg1; Maa: NP;
Keelkond: StBHT; Keelekood: loy (3);
Kõnelejaid: 7 500
l´oke, -d et etnonüüm;
Loigai / གློ་སྐད bo [NET_Wiki:bo];
Loke en [Ethn:2013]; Glo Skad en [Ethn#]; Mustangi en [Ethn#];
Lo Montang en [Ethn#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l`oode_tam´angi keel et
Liik: lg0; Maa: NP;
Keelkond: StBHT; Keelekood: tmk (3);
Kõnelejaid: 55 000
Northwestern Tamang en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l`õuna_j´amphu keel et
Liik: lg0; Maa: NP;
Keelkond: StBHT; Keelekood: lrr (3);
Kõnelejaid: 2 500
l`õuna_l´ohor´ungi keel et rööpnim; Southern Yamphu en [Ethn:2013];
Southern Lohorung en [Ethn#]; Yakkhaba Lorung en [Ethn#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l´ääne_gur´ungi keel et
Liik: lg0; Maa: xA : IN, NP;
Keelkond: StBHT; Keelekood: gvr (3);
Kiri: Deva; Kõnelejaid: 201 000
Western Gurung en [Ethn:2009]; Tamu Kyi en [Ethn:2009#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l´ääne_tam´angi keel et
Liik: lg0; Maa: NP; Adm: 1;
Keelkond: StBHT; Keelekood: tdg (3);
Kõnelejaid: 323 000
murmi keel et van [Ariste1967:71]; Western Tamang en [Ethn:2009];
Murmi en [Katzner1995]; Murmi en van [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
man´angba keel et
Liik: lg1; Maa: NP;
Keelkond: StBHT; Keelekood: nmm (3);
Kõnelejaid: 3 700
man´angba, -d et etnonüüm; mandžai keel et van küsitav [Ariste1967:71];
Manangba en [Ethn:2009]; Manangi en [Ethn:2009#];
Nyeshang en [Ethn:2009#]
♦ Ariste mandžai on v-o siiski madžhi keel (Indoeuroopa keeli)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m´ugomi keel et
Liik: lg1; Maa: xA : IN, NP; Adm: HP;
Keelkond: StBHT; Keelekood: muk (3);
Kõnelejaid: 7 000
m´ugom, -id et etnonüüm; Mugom en [Ethn]; Mugali en [Ethn#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m´önpa keel et
Liik: lg1; Maa: xA : CN, IN; Adm: 54;
Keelkond: StBHT; Keelekood: twm (3);
Kiri: Tibt; Kõnelejaid: 9 900
m´önpa, -d et etnonüüm; Moinba / མོན་པ bo [NET_Wiki];
Tawan Monba en [Ethn:2009]; Dwags en [Ethn#];
Northern Monpa en [Ethn#];
Monpā / मोनपा hi [NET_Wiki];
Menba yu / 门巴语 zh [NET_Wiki]
♦ Mönpa rahva mõiste on laiem; kõnelevad ka teisi idatiibeti (East
Bodish) keeli, nagu bumthangi, dakpa, dzala ja ole
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| Wikipedia
nj´enkha keel et
Liik: lg1; Maa: BT;
Keelkond: StBHT; Keelekood: neh (3);
Kõnelejaid: 10 000
Nyenkha / སྔན་ཁ dz [dz1998s:21];
Henkha / ཧེན་ཁ dz [dz1998s#];
Mangdebikha / མང་སྡེ་པའི་ཁ dz [dz1998s#];
Nyenkha en [Ethn]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´ole keel et
Liik: lg1; Maa: BT;
Keelkond: StBHT; Keelekood: ole (3);
Kõnelejaid: 1 000
´ole, -d et etnonüüm;
Olekha / ཨོ་ལེ་ཁ dz [dz1998s:25];
Moenkha / མོན་ཁ dz [dz1998s];
Moenpa / མོན་པ dz etnonüüm [dz1998s];
Olekha en [Ethn]; Black Mountain Mönpa en [dz1998s:24];
Monkha neh,xkf [dz1998s]; Monpa neh,xkf etnonüüm [dz1998s]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
p´uriki keel et [Ariste1967:70]
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: JK;
Keelkond: StBHT; Keelekood: prx (3);
Kiri: Arab; Kõnelejaid: 37 700
p´urik, -id et etnonüüm;
Buriggai / པུ་རིག་སྐད bo [NET_Wiki:bo];
Purik en [Ethn:2009]; Burig en [Ethn:2009#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
s`ikkimi keel et [Ariste1967:70]
Liik: lg1; Maa: xA : BT, IN; Adm: SK;
Keelkond: StBHT; Keelekood: sip (3);
Kiri: Tibt; Kõnelejaid: 29 000
s`ikkimlane, -lased et etnonüüm; bhutia keel et van;
bhotia keel et van [ENE_EE:1985,1];
Dranjongke / འབྲས་ལྗོངས་སྐད sip [NET_Wiki];
Zhaijonggai / འབྲས་ལྗོངས་སྐད bo [NET_Wiki];
Drenjoke / འབྲས་ལྗོངས་སྐད dz [dz1998s:5];
Drenjobikha / འབྲས་ལྗོངས་པའི་ཁ dz [dz1998s:5#];
Sikkimese en [Ethn:2009]; Bhutia en;
Sikkim Bhutia en rööpnim [Ethn:2009]; Bhotia en rööpnim;
Dränjo en harv [dz1998s:5]; бхотия ru etnonüüm [NarodyM1988];
Xijin yu / 锡金语 zh [NET_Wiki]
♦ Bhotia laiemalt on rahvarühm, sh dzongkha keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
sp´iti-bh´ooti keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: HP;
Keelkond: StBHT; Keelekood: spt (3);
Kõnelejaid: N10 000
sp´iti-bh´ooti, -d et etnonüüm;
Bidigai / དྤི་ཏིའི་སྐད bo [NET_Wiki];
Nyamgai / ཉམ་སྐད bo lisa [NET_Wiki:bo];
Spiti Bhoti en [Ethn:2013]; Nyam en [Ethn#]
♦ Vt ka lahuli-bhooti keel. Nyam (Nyamkat) on NET_Wiki järgi murre, Ethn
järgi spiti-bhooti sünonüüm
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
š´erpa keel et
Liik: lg1; Maa: xA : IN, NP;
Keelkond: StBHT; Keelekood: xsr (3);
Kiri: Deva, Tibt; Kõnelejaid: 86 000
š´erpa, -d et etnonüüm; šarpa keel et van [Ariste1967:70];
serpa keel et van [Ariste1967#]; Sherwī tamṅe xsr [NET_Frö];
Sherpā xsr [NET_Frö];
Xarbaigai / ཤར་པའི་སྐད bo [NET_Wiki:bo];
Xêrba / ཤེར་པཱ bo rööpnim [NET_Wiki];
Sherpa en [Ethn:2009]; Sharpa Bhotia en [Ethn:2009];
šerpa fi [Anhava1998];
Sherpā / शेर्पा ne [NET_Wiki];
шерпа ru etnonüüm [NarodyM1988];
Xiaerba yu / 夏尔巴语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
Zangi murre [ts´angi] et+bo
Liik: lgx; Maa: CN; Adm: 54;
Keelkond: StBHT; Keelekood: bo (bod)
Zanggai / གཙང་སྐད bo; Gtsang en [Ethn:2009];
Tsang en [Ethn:2009#]; Lhasa en [Ethn:2009#];
gTsang fi [Anhava1998]; lhasa fi lisa [Anhava1998]
♦ Tavaliselt käsitletakse koos Wü murdega, vt kesktiibeti keel
Lingid: Wikipedia
tam´angi keel et [Ariste1967:71]
Liik: lg10; Maa: NP;
Keelkond: StBHT; Keelekood: taj, tdg, tmk, tsf (3)
tam`ang, tam´angid et etnonüüm; Tamang en; tamang fi [Anhava1998];
Tāmāṅ bhāṣhā / तामाङ भाषा ne [NET_Wiki];
язык таманг ru [LES1990:510]; язык мурми ru [LES1990#];
таманги ru etnonüüm [NarodyM1988]
♦ Ethn järgi edela- (tsf), ida- (taj), loode- (tmk) ja läänetamangi (tdg)
keel
Lingid: Wikipedia
thak´aali keel et
Liik: lg1; Maa: NP;
Keelkond: StBHT; Keelekood: ths (3);
Kiri: Deva; Kõnelejaid: 6 400
thak´aali, -d et etnonüüm; thaksja keel et van [Ariste1967:70];
Thakali en [Ethn:2009]; Thaksya en [Ethn:2009#];
Thakālī bhāṣhā / थकाली भाषा ne [NET_Wiki^];
тхакали ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
t´iibeti keel et [ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: CN;
Keelkond: StBHT; Keelekood: bo (bod);
Kiri: Tibt; Kõnelejaid: 4 500 000
t´iibetlane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998];
Poigai / བོད་སྐད bo [NET_Wiki];
Tibbati bhāṣhā / তিব্বতি ভাষা bn [NET_Wiki];
tibetština cs [cs2006n]; Tibetisch de [Motz2007];
Boekha / བོད་ཁ dz [dz1998s:17];
Choeke / ཆོས་སྐད dz [dz1998s:3];
thivetikí glóssa / θιβετική γλώσσα el [NET_Wiki];
Tibetan en [ISO639-2:1998]; tibetano es,it,pt [NET_Wiki];
tiibet fi [Anhava1998]; tibétain fr [ISO639-2:1998];
Tibbatī / तिब्बती hi,ne [NET_Wiki];
tibeti nyelv hu [NET_Wiki];
Chibettogo / チベット語 ja [NET_Wiki];
Ch’ibet’ŭ-ŏ / 티베트어 ko [NET_Wiki];
tibetiečių kalba lt [NET_Wiki];
tibetiešu valoda lv [NET_Vestnesis];
tövöd hel / төвөд хэл mn [NET_Wiki];
Samayi / စာမရီ my [my1976s];
Tibetaans nl [NET_Wiki]; tibetansk no [Leira2006];
język tybetański pl [NET_Wiki]; тибе́тский язы́к ru [JaDM1982];
тибетцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; tibetčina sk [NET_Wiki];
tibetanska sv [NET_Wiki];
phasa Thibet / ภาษาทิเบต th [NET_Wiki];
Tibetçe tr [NET_Wiki];
Zang yu / 藏语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
| ÜRO latinisatsioon
t´iibeti keeled et
Liik: lg2, X; Maa: xA : BT, CN, IN, NP, PK;
Keelkond: StBHT
bh`ooti˛a keeled et rööpnim [Ariste1967:70];
Poigyi Yüzhu sosoi gai / བོད་ཀྱི་ཡུལ་གྲུ་སོ་སོའི་སྐད bo [NET_Wiki];
tibetanische Sprachen de [NET_Wiki];
Tibetic languages en [Ethn:2009]; Bodish languages en [LOW2009:968];
bodilaiset kielet fi [Anhava1998];
tiibetiläiset kielet fi [Anhava1998#];
тибе́тские языки́ ru [NET_Wiki];
Zang yu fangyan / 藏语方言 zh [NET_Wiki]
Lingid: Wikipedia
t´iibeti kiri et
Liik: scr; Maa: CN;
Keelkond: StBHT; Keelekood: bo (bod);
Kiri: Tibt
Tibetan en [ISO15924]; tibétain fr [ISO15924];
тибетское письмо ru [BRES2003];
Zang wen / 藏文 zh [NET_Wiki]
– täht-silpkiri tiibeti keele kirjutamiseks
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
t´oto keel et [Ariste1967:71]
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: WB;
Keelkond: StBHT; Keelekood: txo (3);
Kiri: Beng, Deva; Kõnelejaid: 20 000
t´oto, -d et etnonüüm;
Trotrop / དཀྲོག་དཀྲོགཔ dz etnonüüm [dz1998s:31];
Toto en [Ethn:2009];
Ṭoṭo / टोटो ne [dz1998s:31]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
tsh`angla keel et
Liik: lg1; Maa: xA : BT, CN, IN;
Keelkond: StBHT; Keelekood: tsj (3);
Kiri: Latn, Tibt; Kõnelejaid: 175 000
tsh`angla, -d et etnonüüm;
Tshangla Lo tsj [dz1998s:27];
Shachobikha / ཤར་ཕྱོགས་པའི་ཁ dz [dz1998s:27];
Shachop / ཤར་ཕྱོགསཔ dz etnonüüm [dz1998s] (’idalased’);
Tsengmi mat dzl [dz1998s:23]; Tshangla en [Ethn:2009];
Sharchagpakha en [Ethn:2009#]; Menpa en [Ethn:2009#];
Tsangla en [Ethn:2009#]; šartšagpakha fi [Anhava1998]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
tš´ali keel et
Liik: lg1; Maa: BT;
Keelkond: StBHT; Keelekood: tgf (3);
Kõnelejaid: 8 200
tš´ali, -d et etnonüüm; Chalipakha tgf [dz1998s];
Chalikha / ཕྱཱ་ལི་ཁ dz [dz1998s:22];
Chalikha en [Ethn]; Chali en [dz1998s:22]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
tšangth´angi keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: JK;
Keelkond: StBHT; Keelekood: cna (3);
Kõnelejaid: 10 100
tšangth`ang, tšangth´angid et etnonüüm; Changthang en [Ethn:2013];
Byangskat en [Ethn#]; Rupshu en [Ethn#]; Upper Ladakhi en [Ethn#];
Stotpa en [Ethn#]
♦ Lähedane lahuli-bhooti keelele
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
tšots´angatsa keel et
Liik: lg1; Maa: BT;
Keelkond: StBHT; Keelekood: cgk (3);
Kõnelejaid: 20 000
Kyoija’ngajaka / ཁྱོད་ཅ་ང་ཅ་ཁ bo [NET_Wiki:bo];
Chocangacakha / ཁྱོད་ཅ་ང་ཅ་ཁ dz [dz1998s:13];
Matpa / སྨད་པ dz etnonüüm kohalik [dz1998s:13];
Chocangaca en [NET_Wiki]; Tsamang en [NET_Wiki#]
– dzongkha keele lähim sugulaskeel
♦ Kohapeal kasutatakse rohkem kohanimedest tuletatud nimetusi, nt
Tsamangpai kha, Tsaka’lingpai kha, Kur’metpai kha [dz1998s:13]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
ujain / དབུ་ཅན [IPA:utɕɛ̃] bo [NET_Wiki] (’peaga kiri’)
Liik: scrx; Maa: CN;
Keelkond: StBHT; Keelekood: bo (bod);
Kiri: Tibt
Ucen / དབུ་ཅན dz [dz1998s:40];
Uchen en [NET_Wiki];
Youtouti / 有头体 zh [NET_Wiki]
– tiibeti kirja trükikuju
♦ Sisaldab ülajoont
Lingid: Wikipedia
umê / དབུ་མེད [IPA:umɛ̂] bo [NET_Wiki] (’peata kiri’)
Liik: scrx; Maa: CN;
Keelkond: StBHT; Keelekood: bo (bod);
Kiri: Tibt
dbu-med en harv [Coulmas1999:111];
Wutouti / 无头体 zh [NET_Wiki]
– tiibeti kirja käsikirjaline kuju
♦ Ilma ülajooneta märgid
Lingid: Wikipedia
v´alungi keel et
Liik: lg1; Maa: NP;
Keelkond: StBHT; Keelekood: ola (3);
Kiri: Tibt; Kõnelejaid: 15 600
v´alung, -id et etnonüüm;
Chogbaigolaigai / ཁྲོག་པའི་སྒོ་ལའི་སྐད bo küsitav [NET_Wiki:bo];
Walungge en [Ethn]; Olangchung Gola en [Ethn#];
Walungba en etnonüüm [Ethn]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
Wü murre [`üü] et+bo
Liik: lgx; Maa: CN; Adm: 54;
Keelkond: StBHT; Keelekood: bo (bod)
Wügai / དབུས་སྐད bo; Dbus en [Ethn:2009];
dBus fi [Anhava1998]
♦ Tavaliselt käsitletakse koos Zangi murdega, vt kesktiibeti keel
Lingid: Wikipedia