Oki-auju keeled


:

  • ´aghu keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (IJ)PA; Keelkond: PpTO; Keelekood: ahh (3); Kõnelejaid: 3 000
    ´aghu, -d et etnonüüm; Aghu en [Ethn:2013]; Djair en [Ethn#]; язык агху ru [JaDM1982] – auju keeliNET_Wiki ühendab džairi, põhja- ja keskauju keelega kokku
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ´asu˛e keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (IJ)PA; Keelkond: PpTO; Keelekood: psa (3); Kõnelejaid: 6 500
    ´asu˛e, -d et etnonüüm; Asue Awyu en [Ethn:2013]; Miaro en [Ethn#]; Pisa en [Ethn#] – auju keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • ´atase keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (IJ)PA; Keelkond: PpTO; Keelekood: aax (3); Kõnelejaid: 10 000
    ´atas, -ed et etnonüüm; Mandobo Atas en [Ethn:2013]; Dumut en [Ethn#]; Kambon en [Ethn#]; Kwem en [Ethn#]; Nub en [Ethn#]; Wambon en [Ethn#] – mandobo keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • ´auju keeled et
    Liik: lg2; Maa: ID; Adm: (IJ)PA; Keelkond: PpTO
    языки авйу ru [JaDM1982] – rühm lähedalt seotud auju-dumuti keelerühma keeliEthn-s aghu (ahh), asue (psa), džairi (awv), edera (awy), kesk- (awu), lõuna- (aws) ja põhjaauju (yir) keel
    Lingid: Wikipedia
  • ´auju-d´umuti keeled et
    Liik: lg2; Maa: ID; Adm: (IJ)PA; Keelkond: PpTO
    Awyu-Dumut languages en [Ethn]; Awyu-Ndumut languages en; языки авйу-думут ru [JaDM1982] ♦ Dumuti nimetuse päritolu pole selge, kuid arvatavasti on mandobo keele sünonüüme
    Lingid: Wikipedia
  • b´avahi keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (IJ)PA; Keelkond: PpTO; Keelekood: bwp (3); Kõnelejaid: 20 000
    b´avah, -id et etnonüüm; Mandobo Bawah en [Ethn:2013]; Kambon en [Ethn#]; Nub en [Ethn#] – mandobo keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • dž´airi keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (IJ)PA; Keelkond: PpTO; Keelekood: awv (3); Kõnelejaid: 2 300
    dž`air, dž´airid et etnonüüm; Jair Awyu en [Ethn:2013] – auju keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • ´edera keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (IJ)PA; Keelkond: PpTO; Keelekood: awy (3); Kõnelejaid: 3 900
    ´edera, -d et etnonüüm; Edera Awyu en [Ethn:2013]; Yenimu en [Ethn#]; Oser en [Ethn#]; Siagha en [Ethn#]; Shiaxa en [NET_Wiki] – auju keeliNET_Wiki ühendab lõunaauju keelega üheks
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • f`aivoli keel et
    Liik: lg1; Maa: PG; Adm: WPD; Keelkond: PpTO; Keelekood: fai (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 4 500
    f`aivol, -id et etnonüüm; Faiwol en [Ethn:2013]; Angkiyakmin en [Ethn#]; Wokeimin en [Ethn#]; язык фаивол ru [JaDM1982] – Oki keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • j`onkomi keel et
    Liik: lg1; Maa: PG; Adm: WPD; Keelkond: PpTO; Keelekood: yon (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 6 000
    j`onkom, -id et etnonüüm; Yongkom en [Ethn:2013]; Yongom en [Ethn#]; язык йонггом ru [JaDM1982] – Oki keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • k`esk_´auju keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (IJ)PA; Keelkond: PpTO; Keelekood: awu (3); Kõnelejaid: 7 500
    Central Awyu en [Ethn:2013]; Ajau en [Ethn#]; Awya en [Ethn#]; Nohon en [Ethn#] – auju keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • komb`ai keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (IJ)PA; Keelkond: PpTO; Keelekood: tyn (3); Kõnelejaid: 4 000
    komb`ai, -d et etnonüüm; Kombai en [Ethn:2013] – auju-dumuti keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • k´orov`ai keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (IJ)PA; Keelkond: PpTO; Keelekood: khe (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 3 500
    k´orov`ai, -d et etnonüüm; Korowai en [Ethn:2013]; Kolufaup en [Ethn#]; Kolufo en etnonüüm [NET_Wiki#] – auju-dumuti keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • l`õuna_´auju keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (IJ)PA; Keelkond: PpTO; Keelekood: aws (3); Kõnelejaid: 9 300
    South Awyu en [Ethn:2013]; Jenimu en [Ethn#]; Oser en [Ethn#]; Siagha en [Ethn#]; язык сийагха-йениму ru [JaDM1982]; язык осер ru van [JaDM1982] – auju keeliVt edera keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • l`õuna_m´uju keel et
    Liik: lg0; Maa: ID; Adm: (IJ)PA; Keelkond: PpTO; Keelekood: kts (3); Kõnelejaid: 4 000
    South Muyu en [Ethn:2013]; Digul en [Ethn#]; Kati Metomka en [Ethn#]; Ok Bari en [Ethn#]; South Kati en [Ethn#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • m´andobo keel et
    Liik: lg10; Maa: ID; Adm: (IJ)PA; Keelkond: PpTO; Keelekood: aax, bwp (3)
    Mandobo en [NET_Wiki]; Kaeti en halvustav [NET_Wiki#] – auju-dumuti keelerühma keeliEthn-s kaks keelt: atase (aax) ja bavahi (bwp)
    Lingid: Wikipedia
  • m´oropi keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (IJ)PA; Keelkond: PpTO; Keelekood: iwo (3); Kõnelejaid: 6 900
    m´orop, -id et etnonüüm; Morop en [Ethn:2013]; Iwur en [Ethn#]; язык ивур ru [JaDM1982] – Oki keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • m´uju keel et
    Liik: lg10; Maa: ID; Adm: (IJ)PA; Keelkond: PpTO; Keelekood: kti, kts (3)
    m´uju, -d et etnonüüm; Muyu en [NET_Wiki]; Kati en [NET_Wiki#]; Yonggom en rööpnim [Ethn#] – Oki keelerühma keeliEthn jagab kaheks: lõuna- (kts) ja põhjamuju (kti) keel
    Lingid: Wikipedia
  • ng´alumi keel et
    Liik: lg1; Maa: xA, xO : ID, PG; Keelkond: PpTO; Keelekood: szb (3); Kõnelejaid: 18 000
    ng´alum, -id et etnonüüm; Ngalum en [Ethn:2013]; Sibil en [Ethn#]; язык нгалум ru [JaDM1982] – Oki keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • n´ingerumi keel et
    Liik: lg1; Maa: PG; Adm: WPD; Keelkond: PpTO; Keelekood: nxr (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 6 200
    n´ingerum, -id et etnonüüm; Ninggerum en [Ethn:2013]; Kasiwa en [Ethn#]; Niyium en [Ethn#]; Obgwo en [Ethn#]; Tedi en [Ethn#]; язык нинггерум ru [JaDM1982] – Oki keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • Oki keeled et+en
    Liik: lg2; Maa: xA, xO : ID, PG; Keelkond: PpTO
    Ok languages en [Ethn]; языки ок ru [JaDM1982] ♦ Ok on jõgi Paapua Uus-Guinea ja Indoneesia piiril
    Lingid: Wikipedia
  • Oki-auju keeled et+en
    Liik: lg4, X; Maa: xA, xO : ID, PG; Keelkond: PpTO
    Ok-Awyu languages en [Ethn:2009]; Central and South New Guinea languages en osaliselt [NET_Wiki]; awyukielet fi [Anhava1998] ♦ Jaguneb kaheks haruks: auju-dumuti ja Oki
    Lingid: Wikipedia
  • p´õhja_´auju keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (IJ)PA; Keelkond: PpTO; Keelekood: yir (3); Kõnelejaid: 1 500
    North Awyu en [Ethn:2013]; Djair en [Ethn#]; Yair en [Ethn#] – auju keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • p´õhja_m´uju keel et
    Liik: lg0; Maa: ID; Adm: (IJ)PA; Keelkond: PpTO; Keelekood: kti (3); Kõnelejaid: 8 000
    North Muyu en [Ethn:2013]; Kataut en [Ethn#]; Kati-Ninanti en [Ethn#]; North Kati en [Ethn#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • s´avi keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (IJ)PA; Keelkond: PpTO; Keelekood: saw (3); Kõnelejaid: 3 500
    s´avi, -d et etnonüüm; Sawi en [Ethn:2013]; Aejauroh en [Ethn#] – auju-dumuti keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • t´elefoli keel et
    Liik: lg1; Maa: PG; Adm: SAN; Keelkond: PpTO; Keelekood: tlf (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 5 400
    t´elefol, -id et etnonüüm; Telefol en [Ethn:2013]; Telefolmin en [Ethn#]; язык телефол ru [JaDM1982] – Oki keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • t´ifali keel et
    Liik: lg1; Maa: PG; Adm: SAN; Keelkond: PpTO; Keelekood: tif (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 3 600
    t´ifal, -id et etnonüüm; Tifal en [Ethn:2013]; язык тифал ru [JaDM1982] – Oki keelerühma keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia