akani keel
:
´akani keel et [Ariste1969:22; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg10, X; Maa: GH;
Keelkond: NkKA; Keelekood: ak (aka);
Kiri: Latn
´akan, -id et etnonüüm; ašanti keel et van [Ariste1969#];
Akan en [ISO639-2:1998; NET_Wiki];
akan fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998]; ака́н ru [JaDM1982];
тви-фанти ru [LES1990#]
– Ghana tähtsaimaid keeli; õieti makrokeel, mille tähtsamad osakeeled on
fanti ja tvii, omaette vahel ka akvapimi
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
´akvapimi murre et [Ariste1969:22]
Liik: lgx; Maa: GH;
Keelkond: NkKA; Keelekood: ak (aka)
´akvapim, -id et etnonüüm; Akuapem en [Ethn:2009];
Akwapem Twi en [Ethn:2009]; Akuapem Twi en [NET_Wiki];
аквапим ru etnonüüm [NarodyM1988]
– üks akani keeli, mida Ethn loeb veel murdeks
f´anti keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: GH;
Keelkond: NkKA; Keelekood: fat;
Kiri: Latn
f´anti, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; fanti murre et van [Ariste1969:22];
agva murre et van [Ariste1969#]; amina murre et van [Ariste1969#];
Mfantse en [NET_Wiki#]; Fanti en [ISO639-2:1998]; Fante en rööpnim;
fanti fr [ISO639-2:1998]; fantu valoda lv [NET_Vestnesis];
диалект фанти ru [JaDM1982]
– üks akani keele osakeeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
tv`ii keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: GH;
Keelkond: NkKA; Keelekood: tw (twi);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 6 000 000
tv`ii murre et [Ariste1969:22]; tv`ii, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
tšii murre et van [Ariste1969#]; kii murre et van [Ariste1969#];
oki murre et van [Ariste1969#]; asanti murre et van [Ariste1969#];
Twi [IPA:tɕʷi] tw [NET_Wiki]; Twii tw;
Twi en [ISO639-2:1998]; Ashanti Twi en [NET_Wiki];
Ashanti en etnonüüm [NET_Wiki]; Asante en etnonüüm rööpnim [NET_Wiki];
twi fr [ISO639-2:1998]; tvī valoda lv [NET_Vestnesis];
тви, диалект ru [JaDM1982]; чи ru [JaDM1982#];
туи ru lisa [JaDM1982]
♦ Akani keeli, lähim fanti keelele. Ašanti on hõimunimetus
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia