bantu keelte N-rühm
:
bantu keelte N-rühm et
Liik: lg2, X; Maa: xF;
Keelkond: NkBN
mat´engo keel et [Ariste1969:41]
Liik: lg1; Maa: TZ;
Keelkond: NkBN; Keelekood: mgv (3);
Kõnelejaid: 150 000
mat´engo, -d et etnonüüm; vamatengo keel et van [Ariste1969#];
Matengo en [Ethn:2009]; Chimatengo en [Ethn:2009#];
Kimatengo en [Ethn:2009#]; (чи)матенго ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
ng´oni keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:42]
Liik: lg1; Maa: TZ;
Keelkond: NkBN; Keelekood: ngo (3);
Kõnelejaid: 205 000
ng´oni, -d et etnonüüm; angoni keel et van [Ariste1969#];
angoni, -d et etnonüüm van [MRahv1966:266]; Ngoni en [Ethn:2009];
Angoni en [Ethn:2009#]; Chingoni en [Ethn:2009#];
Kisutu en [Ethn:2009#]; нгони ru [JaDM1982]
♦ Keel on lähedane suulu keelele
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
nj´andža keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:41; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xF : MW, MZ, ZM, ZW;
Keelkond: NkBN; Keelekood: ny (nya);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 9 300 000
tš´itševa keel et(MW) rööpnim [ESKT:1998#];
tš´eva keel et rööpnim [ESKT:1998#]; m´alavi keel et rööpnim [ESKT:1998#];
nj´andža, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; tš´eva, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
m´alavi, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
tšinjandža keel et van [Ariste1969#];
malaavi keel et van [Ariste1969#]; Chinyanja ny;
chiCheŵa ny [NET_Frö]; Chicheŵa ny(MW) rööpnim [NET_Wiki];
Nyanja en [ISO639-2:1998]; Chewa en(MW) rööpnim [ISO639-2:1998];
nyanja fr [ISO639-2:1998]; chewa fr rööpnim [ISO639-2:1998];
chichewa fr rööpnim [ISO639-2:1998]; čičeva lv [NET_Vestnesis];
(чи)нья́нджа ru [JaDM1982]; чиньянджа ru [LES1990#];
манганджа ru [LES1990#]; малави ru etnonüüm [NarodyM1988];
Qiqiewa yu / 齐切瓦语 zh [NET_Wiki]
– Malawi rahvuskeel
♦ Njandža nimetus (Chinyanja ’järvekeel’) on rohkem levinud Sambias,
kus seda peetakse neutraalsemaks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
nj`ungve keel et
Liik: lg1; Maa: MZ;
Keelkond: NkBN; Keelekood: nyu (3);
Kõnelejaid: 439 000
nj`ungve, -d et etnonüüm; Nyungwe en [Ethn:2012];
Cinyungwe en [NET_Wiki#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
t´onga keel et [ENE:1968,1; ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: MW;
Keelkond: NkBN; Keelekood: tog;
Kõnelejaid: 170 000
tšit´onga keel et rööpnim [ESKT:1998#]; t´onga, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
chiTonga tog [NET_Wiki]; chitonga tog; tongština cs [NET_Wiki];
Tonga en [Ethn:2009]; Western Nyasa en [Ethn:2009#];
Tonga (Nyasa) en [ISO639-2:1998]; Batonga en etnonüüm [NET_Wiki];
tonga (Nyasa) fr [ISO639-2:1998]; tongu valoda lv [NET_Vestnesis];
(чи)тонга ru [JaDM1982]; tongčina sk [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
tš´eva murre et [Ariste1969:41]
Liik: lgx; Maa: xF : MW, MZ, ZM;
Keelkond: NkBN; Keelekood: ny (nya)
tš´eva, -d et etnonüüm; Chewa en [Ethn:2009]; Chichewa en [Ethn:2009#];
Cheva en [Ethn:2009#]; Sheva en [Ethn:2009#];
диалект (чи)чева ru [JaDM1982]; чева ru etnonüüm [NarodyM1988]
t´umbuka keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: xF : MW, ZM;
Keelkond: NkBN; Keelekood: tum;
Kõnelejaid: 1 300 000
t´umbuka, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; chiTumbuka tum [NET_Wiki];
Tumbuka en [ISO639-2:1998]; tumbuka fr [ISO639-2:1998];
tumbuku valoda lv [NET_Vestnesis]; (чи)тумбука ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia