põhjaatapaski keeled


:

  • ´ahtena keel et [ENE:1974,6]
    Liik: lg1; Maa: US; Adm: AL; Keelkond: NdA2; Keelekood: aht (3); Kõnelejaid: 35
    ´ahtena, -d et etnonüüm; Ahtena en [Ethn:2009]; Ahtna en [NET_Wiki]; язык атена ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • Alam-Tanana keel et+en
    Liik: lg1; Maa: US; Adm: AL; Keelkond: NdA2; Keelekood: taa (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 30
    tanana keel et [ENE:1974,6]; Lower Tanana en [Ethn:2009]; Tanana en; язык танана ru [JaDM1982] ♦ Tanana on jõenimi
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • b´abini keel et
    Liik: lg1; Maa: CA; Adm: BC; Keelkond: NdA2; Keelekood: bcr (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 500
    b´abin, -id et etnonüüm; Babine en [Ethn:2009]; Witsuwit’en en [Ethn:2009#]; babine fi [Anhava1998]; диалект бабиене ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • danez`aa keel et
    Liik: lg1; Maa: CA; Adm: BC; Keelkond: NdA2; Keelekood: bea (3); Kiri: Cans, Latn; Kõnelejaid: 300
    k`opra_indi´aani keel et; kopra keel et rööpnim [ENE:1974,6]; danez`aa, -d et etnonüüm; k`opra_indi`aanlane, -lased et etnonüüm rööpnim; Daneẕaa bea [NET_Wiki]; Danezaa en [NET_Wiki]; Beaver en [Ethn:2009]; Tsattine en rööpnim [NET_Wiki]; Dunneza en van [NET_Wiki]; beaver fr [NET_Laval]; язык бивер ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • deg-h´inagi keel et
    Liik: lg1; Maa: US; Adm: AL; Keelkond: NdA2; Keelekood: ing (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 25
    degeh´itan, -id et etnonüüm; ingaliki keel et van [ENE:1974,6]; Deg Xinag en [NET_Wiki]; Degexit’an en [Ethn:2009]; Ingalik en halvustav [Ethn:2009#]; Deg Hit’an en etnonüüm [NET_Wiki]; Kaiyuhkhotana en etnonüüm van [NET_Wiki]; язык ингалик ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • d´ena˛ina keel et
    Liik: lg1; Maa: US; Adm: AL; Keelkond: NdA2; Keelekood: tfn (3); Kõnelejaid: 75
    tanaina keel et rööpnim [ENE:1974,6]; d´ena˛ina, -d et etnonüüm; Dena’ina en [NET_Wiki]; Tanaina en [Ethn:2009]; язык танаина ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • d´ene keel et
    Liik: lg1; Maa: CA; Adm: AB, MB, SK; Keelkond: NdA2; Keelekood: chp; Kiri: Cans, Latn; Kõnelejaid: 9 000
    tšipev`ai keel et rööpnim [ENE:1974,6; ESKT:1998]; tšipevja keel et harv [Laur2000]; d´ene, -d et etnonüüm; tšipev`ai, -d et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998]; tšipevian, -id et etnonüüm van [2003:; Soosaar2007]; Dëne Sųłiné chp [NET_Wiki]; Dene en [Ethn:2009]; Chipewyan en [ISO639-2:1998]; Dene Suline en rööpnim [ISO639-2:2007#]; chipewya fi [Anhava1998]; chipewyan fr [ISO639-2:1998]; čipevaianu valoda lv [NET_Vestnesis]; язык чипевьян ru [JaDM1982] ♦ Tšipevaid peetakse vaenlase poolt antud nimeks
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • d´ogribi keel et
    Liik: lg1; Maa: CA; Adm: NT; Keelkond: NdA2; Keelekood: dgr; Kõnelejaid: 2 100
    d´ogrib, -id et etnonüüm [ESKT:1998]; d´ogribi-K´aru_j´ärve indi´aani et van [ESKT:1998]; K´aru_j´ärve indi`aanlane, -lased et etnonüüm van [ESKT:1998]; koeraribi-Karujärve keel et van [ENE:1974,6]; Tłįchǫ Yatiì dgr [NET_Wiki]; Dogrib en [ISO639-2:1998; Ethn:2009]; Bear Lake-Dogrib en rööpnim [ENE_EE:1994,7]; dogrib fr [ISO639-2:1998]; dogribu valoda lv [NET_Vestnesis]; язык догриб ru [JaDM1982] ♦ Karujärve murret seostatakse pigem põhjasleivi keelega
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • gv`itšini keel et [ESKT:1998]
    Liik: lg1; Maa: xN : CA, US; Adm: AL, NT; Keelkond: NdA2; Keelekood: gwi; Kiri: Latn; Kõnelejaid: 800
    gv`itšin, -id et etnonüüm [ESKT:1998]; kutšini keel et van [ENE:1974,6]; Dinjii Zhuh K’yuu gwi [NET_Frö]; Gwich’in en [ISO639-2:1998; Ethn:2009]; Kutchin en van [ENE_EE:1994,7]; gwitšin fi [Anhava1998]; gwich’in fr [ISO639-2:1998]; kučinu valoda lv [NET_Vestnesis]; язык кучин ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • h´ani keel et [ENE:1974,6]
    Liik: lg1; Maa: xN : CA, US; Adm: AL, YT; Keelkond: NdA2; Keelekood: haa (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 14
    h´ani, -d et etnonüüm; Hän haa [NET_Wiki]; Han en [Ethn:2009]; язык хан ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • h´olikatš´uki keel et
    Liik: lg1; Maa: US; Adm: AL; Keelkond: NdA2; Keelekood: hoi (3); Kõnelejaid: 12
    h´olikatš`uk, h´olikatš´ukid et etnonüüm; Holikachuk en [ENE_EE:1994,7; Ethn:2009]; язык холикачук ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • j´änese_indi´aani murre et
    Liik: lgx; Maa: CA; Adm: NT; Keelkond: NdA2; Keelekood: scs (3)
    j´änese keel et rööpnim [ENE:1974,6]; K’áshogot’ine scs [NET_Wiki]; Hare en; Kawchottine en [NET_Wiki#]; Ka so gotine en [NET_Wiki#]; Kancho en [NET_Wiki#]; Kawchodinneh en [NET_Wiki#]; язык хэр ru [JaDM1982]
  • j´änese- ja m`äe_indi´aani murded et
    Liik: lgx; Maa: CA; Adm: NT; Keelkond: NdA2; Keelekood: scs (3)
    Hare-Mountain en [ENE_EE:1994,7]
  • k`arri˛eri keel et
    Liik: lg1; Maa: CA; Adm: BC; Keelkond: NdA2; Keelekood: crx (3); Kiri: Cans, Latn; Kõnelejaid: 2 000
    k`arrier, -id et etnonüüm; kandja-tšilkotini keel et osaliselt van [ENE:1974,6]; Dakeɬ crx [NET_Wiki]; Carrier en [Ethn:2009]; Central Carrier en [Ethn:2009#]; Dakelh en [NET_Wiki#]; язык кэрриер ru [JaDM1982]; язык каррьер ru [JaDM1982#] ♦ Ethn eristab ka lõunakarrieri ja babini keelt
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • k`arri˛eri kiri et
    Liik: scrx; Maa: CA; Adm: BC; Keelkond: NdA2; Keelekood: crx (3); Kiri: Cans
    Carrier syllabary en; Déné syllabics enKanada ühtlustatud silpkirja karrieri teisend
    Lingid: Omniglot | Wikipedia
  • K´aru_j´ärve murre et
    Liik: lgx; Maa: CA; Adm: NT; Keelkond: NdA2; Keelekood: scs (3)
    Sahtúgot’ine scs [NET_Wiki]; Bearlake en [Ethn:2009]; Satudine en [NET_Wiki#]; Sahtu gotine en [NET_Wiki#]; язык бэр-лейк ru [JaDM1982]
  • k´aska keel et [ENE:1974,6]
    Liik: lg1; Maa: CA; Adm: BC, YT; Keelkond: NdA2; Keelekood: kkz (3); Kõnelejaid: 400
    k´aska, -d et etnonüüm; Kaska en [Ethn:2009]; язык каска ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • k´ojukoni keel et [ENE:1974,6]
    Liik: lg1; Maa: US; Adm: AL; Keelkond: NdA2; Keelekood: koy (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 100
    k´ojuko keel et rööpnim [Laur2000]; k´ojukon, -id et etnonüüm; koiukon, -id et etnonüüm van [2003:; Soosaar2007]; Denaakk’e koy [NET_Wiki]; Koyukon en [Ethn:2009]; язык коюкон ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • l`õuna_sl´eivi keel et
    Liik: lg0; Maa: CA; Adm: AB, BC; Keelkond: NdA2; Keelekood: xsl (3); Kiri: Cans, Latn; Kõnelejaid: 2 900
    Dene Tha xsl [NET_Wiki]; Deh Gáh Goot’įę Zhatie xsl [NET_Frö]; South Slavey en [Ethn:2009]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • l`õuna_t`utšoni keel et
    Liik: lg0; Maa: CA; Adm: YT; Keelkond: NdA2; Keelekood: tce (3); Kõnelejaid: 200
    Southern Tutchone en [Ethn:2009]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • Minto-Nenana murre et+en
    Liik: lgx; Maa: US; Adm: AL; Keelkond: NdA2; Keelekood: taa (3)
    minto-nenana keel et [ENE:1974,6]
  • m`äe_indi´aani murre et
    Liik: lgx; Maa: CA; Adm: NT; Keelkond: NdA2; Keelekood: scs (3)
    m`äe_indi`aanlane, -lased et etnonüüm; mäe keel et van [ENE:1974,6]; Shihgot’ine scs [NET_Wiki]; Montagnards en [NET_Wiki#]; Nahane en [NET_Wiki#]; Nahani en [NET_Wiki#]; Sih gotine en [NET_Wiki#]; Mountain en; язык маунтин ru [JaDM1982]
  • n´ikola keel et [ENE:1974,6]
    Liik: lg1; Maa: CA; Adm: BC; Keelkond: NdA2
    n´ikola, -d et etnonüüm; Nicola en; язык никола ru [JaDM1982] ♦ Ethn-s puudub. Tänapäeval on nikolad Thompsoni keele kõnelejate üks rühm, ent varasem nikola keel oli atapaski keeli. On arvatud tšilkotini keele murdeks
    Lingid: Wikipedia
  • p´õhja_atap´aski keeled et [ENE:1974,6]
    Liik: lg3, X; Maa: xN : CA, US; Keelkond: NdA2
    North Athapascan languages en
    Lingid: Wikipedia
  • p´õhja_sl´eivi keel et
    Liik: lg0; Maa: CA; Adm: NT; Keelkond: NdA2; Keelekood: scs (3); Kiri: Cans, Latn; Kõnelejaid: 1 000
    K’áshogot’ine scs [NET_Wiki]; Sahtúgot’ine scs [NET_Wiki]; Shihgot’ine scs [NET_Wiki]; Sahtúot’įnę Yatį́ scs [NET_Frö]; North Slavey en [Ethn:2009]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • p´õhja_t`utšoni keel et
    Liik: lg0; Maa: CA; Adm: YT; Keelkond: NdA2; Keelekood: ttm (3); Kõnelejaid: 200
    Northern Tutchone en [Ethn:2009]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • s´arsi keel et [ENE:1974,6]
    Liik: lg1; Maa: CA; Adm: AB; Keelkond: NdA2; Keelekood: srs (3); Kõnelejaid: 50
    s´arsi, -d et etnonüüm; Tsuut’ina srs [NET_Wiki]; Sarsi en [Ethn:2009]; Sarcee en van [NET_Wiki]; язык сарси ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • s´ekani keel et [ENE:1974,6]
    Liik: lg1; Maa: CA; Adm: BC; Keelkond: NdA2; Keelekood: sek (3); Kiri: Cans, Latn; Kõnelejaid: 35
    s´ekani, -d et etnonüüm; Sekani en [Ethn:2009]; язык секани ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • sl´eivi keel et [ESKT:1998]
    Liik: lg10; Maa: CA; Adm: BC, NT; Keelkond: NdA2; Keelekood: den; Kiri: Cans
    ´orja_indi´aani keel et [ESKT:1998#]; sl´eivi, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; orja keel et van [ENE:1974,6]; Slave (Athapascan) en [ISO639-2:1998]; Slavey en rööpnim; esclave (athapascan) fr [ISO639-2:1998]; sleivu (atapasku) valoda lv [NET_Vestnesis]; язык слейв ru [JaDM1982] ♦ Ethn jagab kaheks: põhja- (scs) ja lõunasleivi (xsl)
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • t`ahltani keel et [ENE:1974,6]
    Liik: lg1; Maa: CA; Adm: BC; Keelkond: NdA2; Keelekood: tht (3); Kõnelejaid: 35
    t`ahltan, -id et etnonüüm; Tahltan en [Ethn:2009]; язык тальтан ru [JaDM1982]; талтан ru [LES1990]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • Tanacrossi keel [tanakr´ossi] et+en
    Liik: lg1; Maa: US; Adm: AL; Keelkond: NdA2; Keelekood: tcb (3); Kõnelejaid: 35
    nabesnani-tutšoni keel et osaliselt van [ENE:1974,6]; Nee’aandeg’ tcb [NET_Wiki]; Tanacross en [Ethn:2009]; Transitional Tanana en [NET_Wiki#]; Nabesna en osaliseltTanacross on kohanimi. Nabesna nimega on tähistatud ka ülemtanana keelt
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ts´etsa´uti keel et [ENE:1974,6]
    Liik: lg1; Maa: CA; Adm: BC; Keelkond: NdA2; Keelekood: txc (3)
    ts´etsa`ut, ts´etsa´utid et etnonüüm; wetal txc [NET_Wiki]; Tsetsaut en [Ethn:2009]; язык цецаут ru [LES1990]; язык тсетсаут ru [JaDM1982] ♦ Hääbus 1920. aastatel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • tš´ilkotini keel et
    Liik: lg1; Maa: CA; Adm: BC; Keelkond: NdA2; Keelekood: clc (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 100
    tš´ilkotin, -id et etnonüüm; kandja-tšilkotini keel et osaliselt van [ENE:1974,6]; Tsilhqot’in clc [NET_Wiki]; Tŝinlhqot’in clc [NET_Frö]; Chilcotin en [Ethn:2009]; язык чилькотин ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • t`utšoni keel et
    Liik: lg10; Maa: CA; Adm: YT; Keelkond: NdA2; Keelekood: tce, ttm (3)
    t`utšon, -id et etnonüüm; nabesnani-tutšoni keel et osaliselt van [ENE:1974,6]; Tutchone en; язык тучон ru [JaDM1982]; тучоне ru [LES1990] ♦ Ethn järgi kaks keelt: lõuna- (tce) ja põhjatutšoni (ttm)
    Lingid: Wikipedia
  • ´Ülem-K´uskokwimi keel et+en
    Liik: lg1; Maa: US; Adm: AL; Keelkond: NdA2; Keelekood: kuu (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 40
    Upper Kuskokwim en [Ethn:2009]; Kuskokwim en [ENE_EE:1994,7]; Kolchan en [NET_Wiki#]; язык кускоквим верхний ru [JaDM1982] ♦ Kuskokwim - jõenimi
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • Ülem-Tanana keel et+en [ENE_EE:1994,7]
    Liik: lg1; Maa: xN : CA, US; Adm: AL, YT; Keelkond: NdA2; Keelekood: tau (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 24
    Upper Tanana en [Ethn:2009]; Nabesna en [NET_Wiki#]; язык верхний танана ru [LES1990]; язык набесна ru [JaDM1982] ♦ (Tanana - jõenimi)
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • Yellowknife’i murre [j´eləun´aifi] et+en
    Liik: lgx; Maa: CA; Adm: NT; Keelkond: NdA2; Keelekood: chp
    kollanoa keel et van [ENE:1974,6]; Yellowknife en; диалект йеллоу-найф ru [JaDM1982]
    Lingid: Wikipedia