idamaaja keeled
:
´atši keel et
Liik: lg1; Maa: GT;
Keelkond: IiM4; Keelekood: acr;
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 85 000
´atši, -d et etnonüüm; Achi’ en [Ethn:2009]; Achí es [NET_Wiki];
язык ачи ru [JaDM1982]
♦ Ethn-s varem Cubulco ja Rabinali atši keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
avakat´eegi keel et
Liik: lg1; Maa: GT;
Keelkond: IiM4; Keelekood: agu (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 18 000
avakat`eek, avakat´eegid et etnonüüm;
aguakateegi keel et van [ENE:1974,6];
aguakateko keel et van [ENE:1974,6#]; Awakateko en [Ethn:2009];
Aguacatec en; язык агвакатек ru [JaDM1982];
агуатекский язык ru [LES1990]; агуакатеки ru etnonüüm [NarodyM1988]
♦ Seostub kohanimega Aguacatán
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
´ida_m´aaja keeled et
Liik: lg3, X; Maa: xN;
Keelkond: IiM4
idarühm et rööpnim [ENE_EE:1994,7]; Eastern Maya languages en
´išili keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: GT;
Keelkond: IiM4; Keelekood: ixl (3);
Kõnelejaid: 69 000
´išil, -id et etnonüüm; Ixil en [ISO639-3]; язык ишиль ru [LES1990];
язык ихиль ru [JaDM1982]; ишили ru etnonüüm [NarodyM1988]
♦ Varem jagas Ethn kolmeks keeleks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´aktšikeli keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: GT;
Keelkond: IiM4; Keelekood: cak (3);
Kõnelejaid: 500 000
k´aktšikel, -id et etnonüüm; Kaqchikel ch’ab’äl cak [NET_Wiki];
Kaqchikel en [ISO639-3:2008]; Cakchiquel en;
kaktšikel fi [Anhava1998]; язык какчикель ru [JaDM1982];
какчикели ru etnonüüm [NarodyM1988]
♦ Varem jagas Ethn kümneks keeleks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´ektši keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: xN : BZ, GT, SV;
Keelkond: IiM4; Keelekood: kek (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 424 000
k´ektši, -d et etnonüüm; Q’eqchi’ en,kek [NET_Wiki; Ethn:2009];
Kekchí en; kektši fi [Anhava1998]; язык кекчи ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´itše keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: GT;
Keelkond: IiM4; Keelekood: quc (3);
Kõnelejaid: 1 000 000
kitš`ee keel et [Laur2000]; k´itše, -d et etnonüüm;
Katzijob’al quc [NET_Wiki]; K’iche’ en [ISO639-3:2008]; Quiché en;
kitše fi [Anhava1998]; язык киче ru [JaDM1982]
♦ Varem jagas Ethn kuueks keeleks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m´ami keel et
Liik: lg1; Maa: GT;
Keelkond: IiM4; Keelekood: mam (3);
Kõnelejaid: 510 000
m´ami, -d et etnonüüm; mame keel et van [ENE:1974,6];
Qyol Mam mam [NET_Wiki]; Mam en [ISO639-3:2008];
mam fi [Anhava1998]; язык мам ru [JaDM1982]
♦ Varem jagas Ethn viieks keeleks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
p´okomami keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: GT;
Keelkond: IiM4; Keelekood: poc (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 49 000
p´okomam, -id et etnonüüm; Poqomam en [ISO639-3:2008]; Pocomam en;
язык покомам ru [JaDM1982]; покоманы ru etnonüüm [NarodyM1988]
♦ Varem jagas Ethn kolmeks keeleks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
p´okomtši keel et
Liik: lg1; Maa: GT;
Keelkond: IiM4; Keelekood: poh (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 92 200
p´okomtši, -d et etnonüüm; pokontši keel et van [ENE:1974,6];
Poqomchi’ en [ISO639-3:2008]; Pocomchí en [ENE_EE:1994,7];
язык покомчи ru [JaDM1982]
♦ Varem jagas Ethn kaheks keeleks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
sakapult´eegi keel et
Liik: lg1; Maa: GT;
Keelkond: IiM4; Keelekood: quv (3);
Kõnelejaid: 15 000
sakapult`eek, sakapult´eegid et etnonüüm; Sakapulteko en [Ethn:2009];
Sacapultec en [ENE_EE:1994,7]
♦ Sacapulas - kohanimi
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
s´ipakapa keel et
Liik: lg1; Maa: GT;
Keelkond: IiM4; Keelekood: qum (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 8 000
s´ipakapa, -d et etnonüüm; Sipakapense en [Ethn:2009];
Sipacapa en [ENE_EE:1994,7]
♦ Sipacapa on kohanimi
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
tektit´eegi keel et
Liik: lg1; Maa: xN : GT, MX;
Keelkond: IiM4; Keelekood: ttc (3);
Kõnelejaid: 5 900
t´eko keel et rööpnim; tektit`eek, tektit´eegid et etnonüüm;
B’a’aj ttc [NET_Wiki]; Tektiteko en [Ethn:2009];
Teco en [ENE_EE:1994,7]; язык теко ru [JaDM1982]
♦ Seostub kohanimega Tectitán
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
ts´utuhili keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: GT;
Keelkond: IiM4; Keelekood: tzj (3);
Kõnelejaid: 84 000
ts´utuhil, -id et etnonüüm; Tz’utujiil tzj [NET_Wiki];
Tz’utujil en [ISO639-3:2008]; Tzutujil en;
язык цутухиль ru [JaDM1982]; цутухили ru etnonüüm [NarodyM1988]
♦ Varem jagas Ethn kaheks keeleks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
uspant´eegi keel et
Liik: lg1; Maa: GT;
Keelkond: IiM4; Keelekood: usp (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 3 000
uspant`eek, uspant´eegid et etnonüüm; Uspanteko en [Ethn:2009];
Uspantec en [ENE_EE:1994,7]; язык успантек ru [JaDM1982];
успантеки ru etnonüüm [NarodyM1988]
♦ Seostub kohanimega Uspantán
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia