lõunaslaavi keeled


:

  • b`osni˛a keel et
    Liik: lg1; Maa: BA; Keelkond: IeS1; Keelekood: bs (bos)
    b`osnialane, -lased et etnonüüm; bosanski jezik bs [NET_Wiki]; boshnyashki ezik / бошняшки език bg [NET_Wiki]; bosenština cs [cs2006n]; vosniakí glóssa / βοσνιακή γλώσσα el [NET_Wiki]; Bosnian en [ISO639-2]; Bosniaks en etnonüüm [NET_Wiki]; bosnio es [NET_Wiki]; bosnia fi [Anhava1998]; bosniaque fr [ISO639-2]; Boisnis ga [NET_Wiki]; bošnjački jezik hr [NET_Wiki]; bosnyák nyelv hu [NET_Wiki]; bosníska is [NET_Wiki]; bosniaco it [NET_Wiki]; bosniešu valoda lv [NET_Vestnesis]; bosnisk no [Leira2006]; język bośniacki pl [NET_Wiki]; bósnio pt [NET_Wiki]; муслимане ru etnonüüm van [NarodyM1988]; bosniačtina sk [NET_Wiki]; bosanščina sl [NET_Wiki]; gjuha boshnjake sq [NET_Wiki]; bosniska sv [NET_Wiki]; Boşnakça tr [NET_Wiki]; Bosiniya yu / 波斯尼亚语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • bulg`aari˛a keel et [Ariste1967:24; ENE:1970,2; ENE_EE:1987,2]
    Liik: lg1; Maa: BG; Keelkond: IeS1; Keelekood: bg (bul); Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 8 000 000
    bulg`aarlane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; balgarski ezik / български език bg [NET_Wiki]; abylgar byzšwa / абылгар бызшәа ab [NET_Wiki]; balharskaja mova / балгарская мова be [NET_Wiki]; bulharština cs [cs2006n]; Bwlgareg cy [NET_Wiki]; Bulgarisch de [Motz2007]; voulgarikí glóssa / βουλγαρική γλώσσα el [NET_Wiki]; Bulgarian en [ISO639-2:1998]; búlgaro es,pt [NET_Wiki]; bulgaria fi [Anhava1998]; bulgare fr [ISO639-2:1998]; Bulgáiris ga [NET_Wiki]; ‘ōlelo Pulukalia haw [NET_Wiki]; Bulgāriyāī / बुल्गारियाई hi [NET_Wiki]; bugarski jezik hr [NET_Wiki]; bolgár nyelv hu [NET_Wiki]; bulǧareren / բուլղարերեն hy [NET_Wiki]; búlgarska is [NET_Wiki]; bulgaro it [NET_Wiki]; bulgaruli ena / ბულგარული ენა ka [NET_Wiki]; bulgarų kalba lt [NET_Wiki]; bulgāru valoda lv [NET_Vestnesis]; bugarski jazik / бугарски јазик mk [NET_Wiki]; Bulgaars nl [nl2002n]; bulgarsk no [Leira2006]; język bułgarski pl [NET_Wiki]; limba bulgară ro [NET_Wiki]; болга́рский язы́к ru [JaDM1982]; болгары ru etnonüüm [NarodyM1988]; bulharčina sk [NET_Wiki]; bolgarščina sl [NET_Wiki]; gjuha bullgare sq [NET_Wiki]; bulgariska sv [NET_Wiki]; zaboni bulghorī / забони булғорӣ tg [NET_Wiki]; phasa Bankaeria / ภาษาบัลแกเรีย th [NET_Wiki]; Bulgarca tr [NET_Wiki]; Baojialiya yu / 保加利亚语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia | bulgaaria-ladina tähetabel | KNABi tähetabel | ÜRO latinisatsioon
  • b´unjev`ats, b´unjev´atsid et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: xE : HU, RS; Keelkond: IeS1; Keelekood: hr (hrv), sr (srp)
    Bunjevci / Буњевци sr etnonüüm [NET_Wiki]; Bunjevci en etnonüüm [NET_Wiki]; bunyevácok hu etnonüüm [NET_Wiki]; буневцы ru etnonüüm [NET_Wiki] – katoliku usku lõunaslaavlased Ungaris ja Serbias Bačka piirkonnas
    Lingid: Wikipedia
  • B´urgenlandi horv`aat, horv´aadid et+de etnonüüm
    Liik: etn; Maa: AT; Keelkond: IeS1; Keelekood: hr (hrv)
    Gradišćanski Hrvati hr etnonüüm [NET_Wiki]; Burgenlandkroaten de etnonüüm [NET_Wiki]; Burgenland Croats en etnonüüm [NET_Wiki] – Austrias asuv väike horvaadi rahvarühm
  • glag´oolitsa et [Ariste1967:24]
    Liik: scr; Maa: xE; Keelkond: IeS1; Kiri: Glag
    Glagolitic en [ISO15924]; glagolitique fr [ISO15924]; глаго́лица ru [BRES2003]; глаголический алфавит ru [LES1990#]
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia | KNABi tähetabel
  • g´oran, -id et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: xE : AL, MK, XK; Keelkond: IeS1; Keelekood: mk (mkd)
    Goranci / Горанци mk etnonüüm [NET_Wiki]; Našinci / Нашинци mk etnonüüm [NET_Wiki#]; Gorani en etnonüüm [NET_Wiki]; Goralılar tr etnonüüm [NET_Wiki] – lõunaslaavi mägirahvas Gora piirkonnas Albaanias, Kosovos ja Makedoonias
    Lingid: Wikipedia
  • horv´aadi keel et [ESKT:1998]
    Liik: lg1; Maa: HR; Keelkond: IeS1; Keelekood: hr (hrv); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 5 000 000
    horv`aat, horv´aadid et etnonüüm [ESKT:1998]; kroaadi variant et van [Ariste1967:24]; kro´aadi keel et van [ESKT:1998]; kro`aat, kro´aadid et etnonüüm van; hrvatski jezik hr [NET_Wiki]; harvatski ezik / хърватски език bg [NET_Wiki]; chorvatština cs [cs2006n]; Kroatisch de [Motz2007]; kroatikí glóssa / κροατική γλώσσα el [NET_Wiki]; Croatian en [ISO639-2:1998]; croato es,it [NET_Wiki]; kroaatti fi [Anhava1998]; croate fr [ISO639-2:1998]; Cróitis ga [NET_Wiki]; horvát nyelv hu [NET_Wiki]; xorvatheren / խորվաթերեն hy [NET_Wiki]; króatíska is [NET_Wiki]; kroatų kalba lt [NET_Wiki]; horvātu valoda lv [NET_Vestnesis]; hrvatski jazik / хрватски јазик mk [NET_Wiki]; Kroatisch nl [nl2002n]; kroatisk no [Leira2006]; język chorwacki pl [NET_Wiki]; croata pt [NET_Wiki]; хорваты ru etnonüüm [NarodyM1988]; chorvátčina sk [NET_Wiki]; hrvaščina sl [NET_Wiki]; kroatiska sv [NET_Wiki]; phasa Khro-echia / ภาษาโครเอเชีย th [NET_Wiki]; Hırvatça tr [NET_Wiki]; Keluodiya yu / 克罗地亚语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • k´aikavi murre et
    Liik: lgx; Maa: HR; Keelkond: IeS1; Keelekood: hr (hrv)
    kajkavsko narječje hr [NET_Wiki]; kajkavština hr [NET_Wiki]; Kajkavian dialect en [NET_Wiki]; kajkavsko narečje / кајкавско наречје sr [NET_Wiki] – horvaadi keele murre Põhja-HorvaatiasNimetus on tuletatud küsisõnast kaj ’mis’
    Lingid: Wikipedia
  • k´iriku_sl´aavi keel et [Ariste1967#; ESKT:1998]
    Liik: lg1; Maa: xE : RU, UA; Keelkond: IeS1; Keelekood: cu (chu); Kiri: Cyrs
    v´ana_sl´aavi keel et rööpnim [Ariste1967#; ENE:1975,7:200; ESKT:1998#]; vanabulgaaria keel et van [Ariste1967:24]; slověnĭskŭ językŭ cu [NET_Wiki]; carkoŭnaslavianskaja mova / царкоўнаславянская мова be [NET_Wiki]; církevní slovanština cs [NET_Wiki]; Church Slavic en [ISO639-2:1998]; Slavonic en rööpnim [ISO639-2:1998]; Church Slavonic en rööpnim [ISO639-2:1998]; Old Bulgarian en rööpnim [ISO639-2:1998]; Old Church Slavonic en rööpnim [ISO639-2:1998]; (muinais)kirkkoslaavi fi [Anhava1998]; slavon d’église fr [ISO639-2:1998]; vieux slave fr rööpnim [ISO639-2:1998]; slavon liturgique fr rööpnim [ISO639-2:1998]; vieux bulgare fr rööpnim [ISO639-2:1998]; crkvenoslavenski jezik hr [NET_Wiki]; kirkjuslavneska is [NET_Wiki]; dzveli slavuri ena / ძველი სლავური ენა ka [NET_Wiki]; şirkew slavyan tili / шіркеу славян тілі kk [NET_Wiki]; senoji bažnytinė slavų kalba lt [NET_Wiki]; baznīcslāvu valoda lv [NET_Vestnesis]; senslāvu valoda lv [NET_Vestnesis#]; senbulgāru valoda lv [NET_Vestnesis#]; język staro-cerkiewno-słowiański pl [NET_Wiki]; język starobułgarski pl [NET_Wiki#]; старославя́нский язы́к ru [JaDM1982]; церковнославя́нский язы́к ru [LES1990]; staroslovienčina sk [NET_Wiki]; starocerkvenoslovanščina sl [NET_Wiki]; kyrkslaviska sv [NET_Wiki] ♦ Vanaslaavi keeleks peetakse pms X-XI saj kõneldud keelt, kirikuslaavi keeleks selle hilisemat kirjakeelset jätku, mida mõjustasid kohalikud rahvakeeled
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia | KNABi tähetabel
  • kr´ašovan, -id et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: RO; Keelkond: IeS1; Keelekood: hr (hrv)
    Karaševski Hrvati hr etnonüüm [NET_Wiki]; Krašovani hr etnonüüm [NET_Wiki#]; Karašovani hr etnonüüm [NET_Wiki#]; karashoveni / карашовени bg etnonüüm [NET_Wiki]; Krashovani en etnonüüm [NET_Wiki]; krassovánok hu etnonüüm [NET_Wiki]; Caraşoveni ro etnonüüm [NET_Wiki]; Cârşoveni ro etnonüüm [NET_Wiki#]; карашевцы ru etnonüüm [NET_Wiki] – Rumeenias Caraşovas ja lähikonnas asuv lõunaslaavi rahvarühmSamastavad end usulistel kaalutlustel rohkem horvaatidega
    Lingid: Wikipedia
  • l`õuna_sl´aavi keeled et [ENE:1970,2]
    Liik: lg2, X; Maa: xE; Keelkond: IeS1; Keelekood: zls (5)
    lõuna-slaavi keeled et [Ariste1967:24]; yuzhnoslavyanski ezitsi / южнославянски езици bg [NET_Wiki]; Südslawisch de [Motz2007]; Southern Slavic languages en; eteläslaavilaiset kielet fi [Anhava1998]; južnoslavenski jezici hr [NET_Wiki]; южнославя́нские языки́ ru [LES1990]; južnoslovenski jezici / јужнословенски језици sr [NET_Wiki]
    Lingid: Wikipedia
  • maked`ooni˛a keel et [Ariste1967:24; ENE:1970,2; ENE_EE:1987,2]
    Liik: lg1; Maa: MK; Keelkond: IeS1; Keelekood: mk (mkd); Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 1 500 000
    maked`oonlane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; makedonski jazik / македонски јазик mk [NET_Wiki]; makedonski ezik / македонски език bg [NET_Wiki]; makedonština cs [cs2006n]; Mazedonisch de [Motz2007]; slavomakedonikí glóssa / σλαβομακεδονική γλώσσα el [NET_Wiki]; Macedonian en [ISO639-2:1998]; macedonio es [NET_Wiki]; makedonia fi [Anhava1998]; macédonien fr [ISO639-2:1998]; macedón nyelv hu [NET_Wiki]; makedónska is [NET_Wiki]; macedone it [NET_Wiki]; makedonų kalba lt [NET_Wiki]; maķedoniešu valoda lv [NET_Vestnesis]; Macedonisch nl [nl2002n]; makedonsk no [Leira2006]; język macedoński pl [NET_Wiki]; macedônio pt [NET_Wiki]; limba macedoneană ro [NET_Wiki]; македо́нский язы́к ru [JaDM1982]; македонцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; macedónčina sk [NET_Wiki]; makedonščina sl [NET_Wiki]; gjuha maqedone sq [NET_Wiki]; gjuha sllavomaqedone sq [NET_Wiki]; makedonski jezik / македонски језик sr [NET_Wiki]; makedonska sv [NET_Wiki]; zaboni maqdunī / забони мақдунӣ tg [NET_Wiki]; Makedonca tr [NET_Wiki]; Maqidun yu / 马其顿语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia | KNABi tähetabel | ÜRO latinisatsioon
  • pom` akk, pom´akid et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: xE : BG, GR, MK, TR, XK; Keelkond: IeS1; Keelekood: bg (bul)
    pomatsi / помаци bg etnonüüm [NET_Wiki]; balgari-myusyulmani / българи-мюсюлмани bg etnonüüm [NET_Wiki]; Pomákoi / Πομάκοι el etnonüüm [NET_Wiki]; Pomaks en etnonüüm [NET_Wiki]; Pomaklar tr etnonüüm [NET_Wiki] – slaavlastest muslimid pms Bulgaarias, Kreekas jm
    Lingid: Wikipedia
  • s`erbi˛a keel et [ESKT:1998]
    Liik: lg1; Maa: xE : ME, RS; Keelkond: IeS1; Keelekood: sr (srp); Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 8 000 000
    s`erblane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; serbia variant et van [Ariste1967:24]; srpski jezik / српски језик sr [NET_Wiki]; srabski ezik / сръбски език bg [NET_Wiki]; srbština cs [cs2006n]; Serbisch de [Motz2007]; servikí glóssa / σερβική γλώσσα el [NET_Wiki]; Serbian en [ISO639-2:1998]; serbio es [NET_Wiki]; serbia fi [Anhava1998]; serbe fr [ISO639-2:1998]; srpski jezik hr [NET_Wiki]; szerb nyelv hu [NET_Wiki]; serberen / սերբերեն hy [NET_Wiki]; serbneska is [NET_Wiki]; serbo it [NET_Wiki]; serbų kalba lt [NET_Wiki]; serbu valoda lv [NET_Vestnesis]; Servisch nl [nl2002n]; serbisk no [Leira2006]; język serbski pl [NET_Wiki]; sérvio pt [NET_Wiki]; limba sârbă ro [NET_Wiki]; сербы ru etnonüüm [NarodyM1988]; srbčina sk [NET_Wiki]; srbščina sl [NET_Wiki]; gjuha serbe sq [NET_Wiki]; serbiska sv [NET_Wiki]; phasa Soebia / ภาษาเซอร์เบีย th [NET_Wiki]; Sırpça tr [NET_Wiki]; Sairweiya yu / 塞尔维亚语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia | serbia-ladina tähetabel | KNABi tähetabel
  • s`erbi˛a-horv´aadi keel et [ESKT:1998]
    Liik: lg2; Maa: xE : BA, HR, ME, RS; Keelkond: IeS1; Keelekood: sh (hbs); Kiri: Cyrl, Latn
    serbohorvaadi keel et van [Ariste1967#; ENE:1970,2; Ariste1972:23; ENE_EE:1987,2]; serbokroaadi keel et van [Ariste1967:24]; srpskohrvatski jezik sh [NET_Wiki]; Serbokroatisch de [Motz2007]; Serbo-Croatian en; serbokroaatti fi [Anhava1998]; serbo-croate fr [NET_Laval]; сербскохорва́тский язы́к ru [JaDM1982~; LES1990]; сербохорватский язык ru [LES1990#]; хорватскосербский язык ru [LES1990#] ♦ ISO: al 20000218 ei soovitata
    Lingid: Wikipedia
  • slov´eeni keel et [Ariste1967:24; ENE:1970,2; ENE_EE:1987,2]
    Liik: lg1; Maa: SI; Keelkond: IeS1; Keelekood: sl (slv); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 2 000 000
    slov`een, slov´eenid et etnonüüm [ESKT:1998]; slovenščina sl [NET_Wiki]; slovenski jezik sl [NET_Frö]; eslovè ca [NET_Wiki]; slovinština cs [cs2006n]; Slowenisch de [Motz2007]; Slowenen de etnonüüm mitm [Motz2007]; slovéniki glóssa / σλοβένικη γλώσσα el [NET_Wiki]; Slovenian en [ISO639-2:1998]; esloveno es,pt [NET_Wiki]; sloveeni fi [Anhava1998]; slovène fr [ISO639-2:1998]; Sloveniyāī / स्लोवेनियाई hi [NET_Wiki]; slovenski jezik hr [NET_Wiki]; szlovén nyelv hu [NET_Wiki]; sloveneren / սլովեներեն hy [NET_Wiki]; slóvenska is [NET_Wiki]; sloveno it [NET_Wiki]; slovėnų kalba lt [NET_Wiki]; slovēņu valoda lv [NET_Vestnesis]; slovenečki jazik / словенечки јазик mk [NET_Wiki]; Sloveens nl [nl2002n]; slovensk no [Leira2006]; język słoweński pl [NET_Wiki]; слове́нский язы́к ru [JaDM1982]; словенцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; slovinčina sk [NET_Wiki]; slovenački jezik / словеначки језик sr [NET_Wiki]; slovenska sv [NET_Wiki]; phasa Salowinia / ภาษาสโลวีเนีย th [NET_Wiki]; Slovence tr [NET_Wiki]; Siluowenniya yu / 斯洛文尼亚语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • š´okats, -id et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: xE : HR, HU, RS; Keelkond: IeS1; Keelekood: hr (hrv)
    Šokci hr etnonüüm [NET_Wiki]; Šokci en etnonüüm [NET_Wiki]; sokácok hu etnonüüm [NET_Wiki]; Šokci / Шокци sr etnonüüm [NET_Wiki] – lõunaslaavlaste (pms horvaatide) etniline rühm Horvaatias (Slavoonias), Serbias ja Ungaris
    Lingid: Wikipedia
  • š`opp, š´opid et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: xE : BG, MK, RS; Keelkond: IeS1; Keelekood: bg (bul), mk (mkd), sr (srp)
    shopi / шопи bg etnonüüm [NET_Wiki]; Šopi / Шопи sr etnonüüm [NET_Wiki]; Shopi en etnonüüm [NET_Wiki] – Bulgaaria-Makedoonia-Serbia piirialadel elava siirderahvastiku üldnimetus
    Lingid: Wikipedia
  • št´okavi murre et
    Liik: lgx; Maa: xE : BA, HR, ME, RS; Keelkond: IeS1; Keelekood: bs (bos), hr (hrv), sr (srp)
    štokavsko narječje hr [NET_Wiki]; štokavština hr [NET_Wiki]; štokavsko narečje / штокавско наречје sr [NET_Wiki]; Shtokavian dialect en [NET_Wiki] – bosnia, horvaadi ja serbia keele prestiižimurre, mis on kirjakeelte aluseksNimetus on tuletatud küsisõnast što ’mis’
    Lingid: Wikipedia
  • št´okavi e-line murrak et
    Liik: lgxx; Maa: xE : HR, RS; Keelkond: IeS1; Keelekood: hr (hrv), sr (srp)
    ekavski govor hr [NET_Wiki]; ekavski izgovor / екавски изговор sr [NET_Wiki]; Ekavian accent en [NET_Wiki] – štokavi murde idapoolne rühm
  • št´okavi ije-line murrak et
    Liik: lgxx; Maa: xE : BA, HR, ME, RS; Keelkond: IeS1; Keelekood: bs (bos), hr (hrv), sr (srp)
    ijekavski govor hr [NET_Wiki]; ijekavski izgovor / ијекавски изговор sr [NET_Wiki]; Ijekavian accent en [NET_Wiki] – štokavi murde keskrühm
  • št´okavi i-line murrak et
    Liik: lgxx; Maa: xE : BA, HR; Keelkond: IeS1; Keelekood: bs (bos), hr (hrv)
    ikavski govor hr [NET_Wiki]; Ikavian accent en [NET_Wiki]; ikavski izgovor / икавски изговор sr [NET_Wiki] – štokavi murde läänepoolne rühm
  • t´orlaki murre et
    Liik: lgx; Maa: xE : BG, MK, RS; Keelkond: IeS1; Keelekood: bg (bul), mk (mkd), sr (srp)
    t´orlak, -id et etnonüüm; prehodni govori / преходни говори bg [NET_Wiki]; Torlashki dialekti / Торлашки диалекти bg [NET_Wiki#]; torlački dijalekt / торлачки дијалект sr [NET_Wiki]; Torlaci / Торлаци sr etnonüüm [NET_Wiki]; Torlakian dialect en [NET_Wiki]; Torlaks en etnonüüm [NET_Wiki] – bulgaaria-makedoonia-serbia siirdemurre Lõuna-Serbias ning Bulgaaria ja Makedoonia piirialadelTorlakid on etnilise rühma nimetus, neid on loetud šoppide osaks või vastupidi
    Lingid: Wikipedia
  • tš´akavi murre et
    Liik: lgx; Maa: HR; Keelkond: IeS1; Keelekood: hr (hrv)
    čakavsko narječje hr [NET_Wiki]; čakavština hr [NET_Wiki]; Chakavian dialect en [NET_Wiki] – horvaadi keele murre Lääne-Horvaatia rannikualalNimetus on tuletatud küsisõnast ča ’mis’
    Lingid: Wikipedia