Pamiiri keeled


:

  • bart´angi keel et [ENE:1974,6:21]
    Liik: lg0; Maa: TJ; Keelkond: IePEP; Keelekood: sgh (3)
    bart`ang, bart´angid et etnonüüm; Bartang en [Ethn:2009]; бартангский язык ru [JaMiIra1997,III:259] – Mägi-Badahšanis Bortongi orus kõneldav keelEthn arvab šugni keele murdeks
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • h´ufi keel et [ENE:1974,6:21]
    Liik: lg0; Maa: TJ; Keelkond: IePEP; Keelekood: sgh (3)
    h´ufi, -d et etnonüüm; khuf ziv sgh [JaMiIra1997,III:254]; Khufi en [Ethn:2009]; хуфский язык ru [JaMiIra1997,III:254] – Mägi-Badahšani Rušoni rajoonis Hufi orus kõneldav keelEthn arvab šugni keele murdeks
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • ´iškašimi keel et [ENE:1974,6:21]
    Liik: lgx; Maa: xA : AF, TJ; Keelkond: IePEP; Keelekood: isk (3); Kõnelejaid: ?
    ´iškašim, -id et etnonüüm; iškašiimi keel et van [ENE_EE:1994,7:168]; iškaašimi keel et van [Ariste1967:29]; shkoshmi isk; shîkoshmi zîvůk isk [JaMiIra1997,III:196^]; Ishkashimi en [ISO639-2:2009]; Ishkashimi en; Sanglechi-Ishkashimi en van [Ethn:2009]; ишкаши́мский язы́к ru [JaDM1982] ♦ ISO järgi keel (al 2009), van kood sgl. Varem loeti sangletši keele osaks
    Lingid: Wikipedia
  • j´azgulami keel et [ENE:1974,6:21]
    Liik: lg1; Maa: TJ; Keelkond: IePEP; Keelekood: yah (3); Kõnelejaid: 4 000
    jazgul´aami keel et rööpnim [Ariste1967:29; ENE_EE:1994,7:168]; j´azgulam, -id et etnonüüm; yůzdomi zîvég yah [JaMiIra1997,III:274]; zǵamígi zîvég yah [JaMiIra1997,III#]; zǵamigáyi zîveg yah [JaMiIra1997,III#]; Yazgulyam en [Ethn:2009]; язгуля́мский язы́к ru [JaDM1982]; язгулёмский язык ru [LES1990#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • Pam´iiri keeled et
    Liik: lg2, X; Maa: xA; Keelkond: IePEP
    pamiiri keeled et van [ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]; Pamirsprachen de [Motz2007]; Pamir languages en; пами́рские языки́ ru [JaDM1982]; припамирские языки ru rööpnim [JaMiIra1997,III:170]
    Lingid: Wikipedia
  • roš´orvi keel et [ENE_EE:1994,7:168]
    Liik: lg0; Maa: TJ; Keelkond: IePEP; Keelekood: sgh (3)
    roš´orvi, -d et etnonüüm; ´orošori keel et van [ENE:1974,6:21]; rasharvīj sgh etnonüüm [JaMiIra1997,III:264]; Oroshor en [Ethn:2009]; рошорвский язык ru [JaMiIra1997,III:264]; орошорский язык ru van [JaMiIra1997,III#] ♦ Nimetus tuleneb Bortongi jõe ülemjooksul asuva Rošorvi asula nimest, mis kirgiisi keeles on Orošor. Ethn arvab šugni keele murdeks
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • r´ušani keel et [ENE:1974,6:21]
    Liik: lg0; Maa: xA : AF, TJ; Keelkond: IePEP; Keelekood: sgh (3)
    ruš´aani keel et rööpnim [ENE_EE:1994,7:168]; r´ušani, -d et etnonüüm; riħůn ziv sgh [JaMiIra1997,III:242]; Rushani en [Ethn:2009]; rošani fi [Anhava1998]; рушанский язык ru [JaMiIra1997,III:242] – Mägi-Badahšani Rušoni rajoonis kõneldav keelEthn arvab šugni keele murdeks
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • s´angletši keel et
    Liik: lg1; Maa: xA : AF, TJ; Adm: BDS; Keelkond: IePEP; Keelekood: sgy (3); Kõnelejaid: 1 500
    s´angletši, -d et etnonüüm; sangleetši keel et van [Ariste1967:29]; sanglitši keel et van [Ariste1967#]; Sanglēči lavz sgy [JaMiIra1997,III:186]; Sanglechi-Ishkashimi en [Ethn:2009]; сангличский язык ru [JaMiIra1997,III:186] – pms Afganistanis Badakhshāni provintsis Sanglīchis kõneldav keelVanem kood (kuni 2009): sgl
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • s´arikoli keel et [ENE_EE:1994,7:168]
    Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 65; Keelkond: IePEP; Keelekood: srh (3); Kõnelejaid: 16 000
    s´arikoli, -d et etnonüüm; tujik zivan srh [NET_Frö]; sariquli srh [JaMiIra1997,III:269]; Sarikoli en [Ethn:2009]; sarikoli fi [Anhava1998]; сарыкольский язык ru [JaMiIra1997,III:269]; Selekur yu / 色勒库尔语 zh [NET_Wiki] – Xinjiangis Taxkorgani ümbruses Sarikoli orus kõneldav keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • š´ugni keel et [Ariste1967:29; ENE:1974,6:21; ENE_EE:1994,7:168]
    Liik: lg1; Maa: xA : AF, TJ; Keelkond: IePEP; Keelekood: sgh (3); Kõnelejaid: 60 000
    š´ugni, -d et etnonüüm; šugnaani keel et van [ENE_EE:1994,7:168#]; khughnůni ziv sgh [JaMiIra1997,III:225]; Shughni en [Ethn:2009]; sughni fi [Anhava1998]; шугнанский язык ru [JaMiIra1997,III:225] ♦ 1930. aastatel kasutati ladina tähestikku, tänapäeval tadžiki kürillilise tähestiku teisendit [JaMiIra1997,III:226]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • v´ahhi keel et [Ariste1967:29; ENE:1974,6:21]
    Liik: lg1; Maa: xA : AF, CN, TJ, PK; Keelkond: IePEP; Keelekood: wbl (3); Kõnelejaid: 32 000
    v´ahhi, -d et etnonüüm; vahaani keel et van [ENE_EE:1994,7:168:rühm]; ħik wbl; Wakhi en [Ethn:2009]; Guhjali en etnonüüm; wahi fi [Anhava1998]; ваха́нский язы́к ru [JaDM1982] – pms Afganistani Badakhshāni provintsis Vākhānis kõneldav keelKeele kõnelejaid on enim Pakistanis. Hiinas arvatakse tadžikkide hulka
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia