Põhja-India keeled


:

  • Baghati murre et+en
    Liik: lgx; Maa: IN; Adm: HP; Keelkond: IeI4; Keelekood: bfz (3)
    baghati keel et van [Ariste1967:34]; baghāṭī bfz; Baghati en [Ethn:2009] ♦ Nimetatud endise osariigi järgi Chandigarhist põhjas
  • bh´adravahi keel et [Ariste1967:34]
    Liik: lg1; Maa: IN; Adm: JK; Keelkond: IeI4; Keelekood: bhd (3); Kiri: Arab, Deva; Kõnelejaid: 53 000
    bh´adravahi, -d et etnonüüm; Bhadrawahi en [Ethn:2009]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • d´ogri keel et
    Liik: lg10; Maa: IN; Adm: JK; Keelkond: IeI4; Keelekood: doi; Kõnelejaid: 2 100 000
    d´ogri, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; Ḍogrī bhāṣā doi [NET_Frö]; Ḍogri bhāṣhā / ডোগরি ভাষা bn [NET_Wiki]; Dogri en [ISO639-2:1998]; Dogri-Kangri en rööpnim; dogri fr [ISO639-2:1998]; Ḍogrī / डोगरी hi [NET_Wiki]; dogru valoda lv [NET_Vestnesis]; догри ru [LES1990]; догра ru etnonüüm [NarodyM1988] ♦ Ethn järgi jaguneb dogri (dgo) ja kangri (xnr) keeleks
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • dž`aunsari keel et [Ariste1967:34]
    Liik: lg1; Maa: IN; Adm: UL; Keelkond: IeI4; Keelekood: jns (3); Kõnelejaid: 100 000
    dž`aunsari, -d et etnonüüm; Jaunsari en [Ethn:2009]; Jaunsārī / जौनसारी hi [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • g`arhvali keel et [Ariste1967:34; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: IN; Adm: HP, UL; Keelkond: IeI4; Keelekood: gbm (3); Kõnelejaid: 2 900 000
    g`arhvali, -d et etnonüüm; Garhwali en [Ethn:2009]; Gaṙhvālī / गढ़वाली hi [NET_Wiki]; диалект гархвали ru [JaDM1982]; гаркхвали ru etnonüüm [NarodyM1988]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • h´imatšali keel et [ESKT:1998]
    Liik: lg10; Maa: IN; Adm: HP; Keelkond: IeI4; Keelekood: him
    h´imatšali, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; Himachali en [ISO639-2:1998]; himachali fr [ISO639-2:1998]; himačali lv [NET_Vestnesis]; pahari lv [NET_Vestnesis#] ♦ Tegelikult märgib paljusid keeli (bhattijali, bilaspuri, dogri-kangri, mandeali, pahari jm), mida räägitakse Himachal Pradeshis
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • K`eonthali murre et+en
    Liik: lgx; Maa: IN; Adm: HP; Keelkond: IeI4; Keelekood: bfz (3)
    kiunthali keel et [Ariste1967:34]; Kiunthali enNimetatud Keonthali, endise Simla mägiosariigi järgi
  • k´ullu keel et
    Liik: lg1; Maa: IN; Adm: HP; Keelkond: IeI4; Keelekood: kfx (3); Kiri: Deva; Kõnelejaid: 109 000
    k´ullu, -d et etnonüüm; kului keel et van [Ariste1967:34]; Kullu Pahari en [Ethn:2009]; Kullui en [Ethn:2009#]; Kulwali en [Ethn:2009#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • k´uma˛oni keel et [ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: IN; Adm: UL; Keelkond: IeI4; Keelekood: kfy (3); Kõnelejaid: 2 300 000
    k´uma˛uni keel et rööpnim [Ariste1967:34]; k´uma˛oni, -d et etnonüüm; Kumauni en [Ethn:2009]; диалект кумаони ru [JaDM1982]; кумаони ru etnonüüm [NarodyM1988]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • Mahasu p´ahari keel et+en
    Liik: lg1; Maa: IN; Adm: HP; Keelkond: IeI4; Keelekood: bfz (3); Kiri: Deva; Kõnelejaid: 1 000 000
    p´ahari, -d et etnonüüm; Mahasu Pahari en [Ethn:2009]; Mahasui en [Ethn:2009#] ♦ Mahasu on endine ringkond Himachal Pradeshis
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • m´ande˛ali keel et [Ariste1967:34]
    Liik: lg1; Maa: IN; Adm: HP; Keelkond: IeI4; Keelekood: mjl (3); Kiri: Deva; Kõnelejaid: 900 000
    m´ande˛ali, -d et etnonüüm; Mandeali en [Ethn:2009]; Mańḍālī / मंडाली hi [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • n´epali keel et [ESKT:1998]
    Liik: lg1; Maa: NP; Keelkond: IeI4; Keelekood: ne (nep); Kiri: Deva; Kõnelejaid: 15 000 000
    n´epallane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; nepaali keel et van [Ariste1967:34; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]; Nepālī bhāṣhā / नेपाली भाषा ne [NET_Wiki]; Nepāl bhāṣhā / নেপাল ভাষা bn [NET_Wiki]; Paiboigai / བལ་པོའི་སྐད bo [NET_Wiki]; nepálština cs [cs2006n]; Lhotshamkha / ལྷོ་མཚམས་ཁ dz [dz1998s:33] (’lõunapiirikeel’); nepalezikí glóssa / νεπαλεζική γλώσσα el [NET_Wiki]; Nepali en [ISO639-2:1998]; Gorkhali en ajal [NET_Wiki#]; Gurkhali en ajal [NET_Wiki]; Khaskura en ajal [NET_Wiki#]; nepali fi [Anhava1998]; népalais fr [ISO639-2:1998]; népali fr [NET_Laval]; Nepālī / नेपाली hi [NET_Wiki]; nepáli nyelv hu [NET_Wiki]; nepalese it [NET_Wiki]; Nepaḷa / ನೇಪಳ kn [NET_Wiki]; nepalų kalba lt [NET_Wiki]; nepāliešu valoda lv [NET_Vestnesis]; Neppāḷi / നേപ്പാളി ml [NET_Wiki]; balba hel / балба хэл mn [NET_Wiki]; język nepalski pl [NET_Wiki]; язык непали ru [JaDM1982]; непа́льский язы́к ru [LES1990]; найпали ru [LES1990#]; кхас-кура ru [LES1990#]; горкхали ru [LES1990#]; парбатия ru [LES1990#]; непальцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; nepálčina sk [NET_Wiki]; phasa Nepan / ภาษาเนปาล th [NET_Wiki]; Nipor yu / 尼泊尔语 zh [NET_Wiki] ♦ Pahari keelte idarühm. Nepali nimetuse omandas keel alles XX sajandi alguses ning senist nepalbhaašat hakati nimetama nevari keeleks (vt see). 2011 jagas Ethn nepali kui makrokeele (nep) kaheks: nepali (npi) ja dotjali (dty) keeleks
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia | KNABi tähetabel | ÜRO latinisatsioon
  • p´ahari keeled et [ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1~]
    Liik: lg2; Maa: IN; Keelkond: IeI4
    pahaari, -d et etnonüüm van [MRahv1966]; Pahari en; Pahāṙī / पहाड़ी hi [NET_Wiki]; языки пахари ru [JaDM1982] – Põhja-India keelte suurim rühmENE_EE:1985,1-s pahari keelte lääne- ja keskrühm
    Lingid: Wikipedia | Wikipedia
  • P´õhja-`Indi˛a keeled et
    Liik: lg2, X; Maa: xA : In, NP; Keelkond: IeI4
    Northern zone of Indo-Aryan languages en [Ethn:2009]; pohjoiset indoarjalaiset kielet fi [Anhava1998]
  • s´irma˛uri keel et [Ariste1967:34]
    Liik: lg1; Maa: IN; Adm: HP; Keelkond: IeI4; Keelekood: srx (3); Kiri: Deva; Kõnelejaid: 400 000
    s´irma˛uri, -d et etnonüüm; Sirmauri en [Ethn:2009]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • š´odotši murre et
    Liik: lgx; Maa: IN; Adm: HP; Keelkond: IeI4; Keelekood: bfz (3)
    šodotši keel et van [Ariste1967:34]; Sodochi en [Ethn:2009]; Shodochi enEi õnnestunud kindlaks teha, mis (koha)nimest tuletatud
  • t`aakri kiri et
    Liik: scr; Maa: IN; Adm: JK; Keelkond: IeI4; Keelekood: doi; Kiri: Takr
    Takri en [ISO15924:2010]; Ṭāṅkrī en [ISO15924#]; tâkrî fr [ISO15924:2010]; Tākrī / ताकरी ne [NET_Wiki]; письмо такри ru [Loukotka1950:204] – dogri keele kirjutamiseks XX saj keskpaigani kasutusel olnud täht-silpkiri
    Lingid: ScriptSource | Wikipedia
  • tš´ambe˛ali keel et
    Liik: lg1; Maa: IN; Adm: HP; Keelkond: IeI4; Keelekood: cdh (3); Kiri: Deva; Kõnelejaid: 130 000
    tš´ambe˛ali, -d et etnonüüm; tšameali keel et van [Ariste1967:34]; Chambeali en [Ethn:2009]; Cameali en [Ethn:2009#]; Chambālī / चम्बाली hi [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List