Ida-India keeled
:
´angika keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: BR;
Keelkond: IeI3; Keelekood: anp;
Kõnelejaid: 740 000
´angika, -d et etnonüüm; Ańgikā bhāṣā anp [NET_Frö];
Angika en; angika fr;
Ańgīkā / अंगीका hi [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
`assami keel et [Ariste1967:33; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: AS;
Keelkond: IeI3; Keelekood: as (asm);
Kiri: Beng; Kõnelejaid: 15 000 000
`assam, -id et etnonüüm [ESKT:1998];
`assamlane, -lased et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998];
Asamīyā bhāṣhā / অসমীয়া ভাষা as [NET_Wiki];
Asamīyā bhāṣhā / অসমীয়া ভাষা bn [NET_Wiki];
ásámština cs [cs2006n]; Assamese en [ISO639-2:1998];
assamais fr [ISO639-2:1998];
Asamiyā / असमिया hi [NET_Wiki];
asszámi nyelv hu [NET_Wiki]; assamese it [NET_Wiki];
Assāmi / ಅಸ್ಸಾಮಿ kn [NET_Wiki];
asamų kalba lt [NET_Wiki]; asamiešu valoda lv [NET_Vestnesis];
język asamski pl [NET_Wiki]; assamês pt [NET_Wiki];
асса́мский язы́к ru [JaDM1982]; ассамцы ru etnonüüm [NarodyM1988];
ásámčina sk [NET_Wiki];
phasa Atsam / ภาษาอัสสัม th [NET_Wiki];
Asamu yu / 阿萨姆语 zh [NET_Wiki]
♦ Kiri on lähedane bengali omale
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
| ÜRO latinisatsioon
b`engali keel et [Ariste1967:33; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xA : BD, IN;
Keelkond: IeI3; Keelekood: bn (ben);
Kiri: Beng; Kõnelejaid: 190 000 000
b`angla keel et rööpnim [ENE_EE:1985,1#];
b`engal, -id et etnonüüm [ESKT:1998];
bengaal, -id et etnonüüm van [MRahv1966];
Bāṁlā bhāṣhā / বাংলা ভাষা bn [NET_Wiki];
bengálština cs [cs2006n];
bengkáli / μπενγκάλι el [NET_Wiki];
Bengali en [ISO639-2:1998];
bengali fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998];
Bańgāḷī bhāṣhā / બંગાળી ભાષા gu [NET_Wiki];
Bańgālī / बंगाली hi [NET_Wiki];
Bańglā / बंग्ला hi rööpnim,ne [NET_Wiki];
bengáli nyelv hu [NET_Wiki]; bengalska is [NET_Wiki];
bengalese it [NET_Wiki];
Bengarugo / ベンガル語 ja [NET_Wiki];
Bańgāḷi / ಬಂಗಾಳಿ kn [NET_Wiki];
Penggol-ŏ / 벵골어 ko [NET_Wiki];
bengalų kalba lt [NET_Wiki]; bengāļu valoda lv [NET_Vestnesis];
Bańgāḷi / ബംഗാളി ml [NET_Wiki];
Bańgālī / बंगाली mr [NET_Wiki];
Bin-gali / ဗင်္ဂါလီ my [my1976s];
Bengaals nl [NET_Wiki];
Baṅgaḷ / ବଙ୍ଗଳ or [NET_Wiki];
język bengalski pl [NET_Wiki]; бенга́льский язы́к ru [JaDM1982];
бенгали ru [LES1990#]; бангла ru [LES1990#];
банга-бхаша ru [LES1990#]; бенгальцы ru etnonüüm [NarodyM1988];
bengálčina sk [NET_Wiki];
Vaṅkāḷ / வங்காள் ta [NET_Wiki];
Bańglā bhāṣha / బంగ్లా భాష te [NET_Wiki];
phasa Bengkali / ภาษาเบงกาลี th [NET_Wiki];
Bengalce tr [NET_Wiki];
Mengjiala yu / 孟加拉语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
| ÜRO latinisatsioon
b`engali kiri et
Liik: scr; Maa: xA : BD, IN;
Keelkond: IeI3; Keelekood: bn (ben);
Kiri: Beng
Bāṁlā lipi / বাংলা লিপি bn [NET_Wiki];
Bengali en [ISO15924]; bengalî fr [ISO15924];
бенгальское пиьмо ru [LES1990:180]
– täht-silpkiri, milles kirjutatakse assami, bengali jt keeli
♦ Lähedane devanaagari kirjale
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
bh`odžpuri keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: BR, JH;
Keelkond: IeI3; Keelekood: bho;
Kõnelejaid: 26 000 000
bh`odžpuri, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
bhodžpuri murre et van [Ariste1967:33];
Bhojpurī bhāṣhā / भोजपुरी भाषा bho [NET_Frö];
bhojpurština cs [NET_Wiki]; Bhojpuri en [ISO639-2:1998];
bhodžpuri fi [Anhava1998]; bhojpuri fr [ISO639-2:1998];
Bhojpurī / भोजपुरी hi [NET_Wiki];
bhódzspuri nyelv hu [NET_Wiki];
Bhojapuri / ಭೋಜಪುರಿ kn [NET_Wiki];
bhodžpūru valoda lv [NET_Vestnesis]; язык бходжпури ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
bih´aari keel et [ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg10; Maa: IN; Adm: BR;
Keelkond: IeI3; Keelekood: bh (bih);
Kiri: Deva; Kõnelejaid: 45 000 000
bih`aar, bih´aarid et etnonüüm [ESKT:1998];
bih`aarlane, -lased et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998];
bihari murded et van [Ariste1967:33];
bichári / μπιχάρι el [NET_Wiki];
Bihari en [ISO639-2:1998]; bihari fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998];
Bihārī / बिहारी hi [NET_Wiki];
biharų kalba lt [NET_Wiki]; biharu valoda lv [NET_Vestnesis];
бихари ru [JaDM1982]; бихарцы ru etnonüüm [NarodyM1988]
– Bihari osariigis kõneldavad keeled: angika, bhodžpuri, madžhi, magahi,
maithili jt
♦ Ethn peab teda keelerühmaks (mitte isegi makrokeeleks)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
b´išnuprija keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: AS, MN, TR;
Keelkond: IeI3; Keelekood: pby (3);
Kiri: Beng; Kõnelejaid: 450 000
b´išnuprija, -d et etnonüüm; Imār ṭhār bpy [NET_Wiki] (’emakeel’);
Biṣhṇupriyā Maṇipurī bpy rööpnim [NET_Wiki];
Bishnupriya en [Ethn:2009]; Bishnupriya Manipuri en rööpnim;
Bishnupriyā Maṇipurī / बिश्नुप्रिया मणिपुरी hi [NET_Wiki]
♦ Nimetatud Bishnupuri linna järgi
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´Ida-`Indi˛a keeled et
Liik: lg2, X; Maa: xA;
Keelkond: IeI3
ida-india alarühm et van [Ariste1967:33];
Eastern zone of Indo-Aryan languages en [Ethn:2009];
itäiset indoarjalaiset kielet fi [Anhava1998];
восточная группа ru [LES1990]
† k´aithi kiri et
Liik: scr; Maa: IN; Adm: BR, UP;
Keelkond: IeI3;
Kiri: Kthi
Kaithi en [ISO15924]; kaithî fr [ISO15924];
Kaithī / कैथी hi [NET_Wiki];
письмо кайтхи ru [LES1990:180]
– kayastha’te (kirjurite, ametnike) XIX saj kasutatud kiri
Põhja-Indias angika, bhodžpuri, magahi, maithili jt keelte jaoks
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
m´aadžhi keel et
Liik: lg1; Maa: xA : IN, NP;
Keelkond: IeI3; Keelekood: mjz (3);
Kõnelejaid: 42 200
m´aadžhi, -d et etnonüüm; Majhi en [Ethn:2009]; Manjhi en [Ethn:2009#];
Mājhī / माझी hi [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m´agahi keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: BR, JH;
Keelkond: IeI3; Keelekood: mag;
Kiri: Deva; Kõnelejaid: 13 000 000
m´agahi, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; magahi murre et van [Ariste1967:33];
maagadhi murre et van [Ariste1967#];
Magahī / मगही mag [NET_Wiki];
Māgadhī / मागधी mag rööpnim [NET_Wiki];
Magahi en [ISO639-2:1998]; magahi fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998];
Magahī / मगही hi [NET_Wiki];
Māgadhī / मागधी hi rööpnim [NET_Wiki];
magahiešu valoda lv [NET_Vestnesis]; язык магахи ru [JaDM1982];
Mojietuo yu / 摩揭陀语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m`aithili keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: BR, JH;
Keelkond: IeI3; Keelekood: mai;
Kiri: Deva, Tirh; Kõnelejaid: 22 000 000
m`aithili, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
maithili murre et van [Ariste1967:33];
tirhutia murre et van [Ariste1967#];
Maithilī bhāṣhā / मैथिली भाषा mai [NET_Frö];
Maithili en [ISO639-2:1998];
maithili fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998];
Maithilī / मैथिली hi [NET_Wiki];
язык майтхили ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´ori˛a keel et [Ariste1967:33; ENE:1968,1; ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: OR;
Keelkond: IeI3; Keelekood: or (ori);
Kiri: Orya; Kõnelejaid: 30 000 000
´orija keel et rööpnim [ENE_EE:1985,1]; ´ori˛a, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
orissa keel et van [Ariste1967#]; oriia, -d et etnonüüm van [MRahv1966];
Oṙiyā / ଓଡ଼ିୟା or [NET_Wiki];
Oṙiyā bhāṣhā / ওড়িয়া ভাষা bn [NET_Wiki];
urijština cs [cs2006n]; Odia en [NET_Wiki];
Oriya en [ISO639-2:1998]; orija fi [Anhava1998];
oriya fr [ISO639-2:1998];
Uḍiyā bhāṣhā / ઉડિયા ભાષા gu [NET_Wiki];
Oṙiyā / ओड़िया hi [NET_Wiki];
Uṙiyā / उड़िया hi [NET_Wiki];
Ŏḍiyā / ಒಡಿಯಾ kn [NET_Wiki];
orijų kalba lt [NET_Wiki]; oriju valoda lv [NET_Vestnesis];
Ŏḍiya / ഒഡിയ ml [NET_Wiki];
язы́к о́рия ru [JaDM1982]; одри ru [LES1990#];
уткали ru [LES1990#]; ория ru etnonüüm [NarodyM1988];
Ŏṭiyā / ஒடியா ta [NET_Wiki];
Ŏriyā bhāṣha / ఒరియా భాష te [NET_Wiki];
phasa Oriya / ภาษาโอริยา th [NET_Wiki];
Aoliya yu / 奥里亚语 zh [NET_Wiki]
♦ Oktoobris 2009 soovis Orissa osariik nimetada end Odishaks ja keelt
inglise keeli Odia’ks. 2012 jagas Ethn selle makrokeelena kaheks: oria
(ory) ja sambalpuri (spv)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
| ÜRO latinisatsioon
´ori˛a kiri et
Liik: scr; Maa: IN; Adm: OR;
Keelkond: IeI3; Keelekood: or (ori);
Kiri: Orya
Oṙiyā lipi / ଓଡ଼ିୟା ଲିପି or [NET_Wiki];
Oriya en [ISO15924]; oriyâ fr [ISO15924];
письмо орья ru [LES1990:180]
– täht-silpkiri oria keele kirjutamiseks
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
roh´ingja keel et
Liik: lg1; Maa: xA : BD, MM; Adm: 16;
Keelkond: IeI3; Keelekood: rhg (3);
Kõnelejaid: 1 500 000
roh´ingja, -d et etnonüüm; Ruáingga rhg [NET_Wiki];
Rohingya en [Ethn:2009]; Akyab en [Ethn#];
Rohińgyā bhāṣhā / रोहिंग्या भाषा hi [NET_Wiki];
Rohingya / ရိုဟင်ဂျာ my [NET_Wiki]
– islamiusulise rahva keel Birmas
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| Wikipedia
roh`ingja kiri et
Liik: scr; Maa: xA : BD, MM;
Keelkond: IeI3; Keelekood: rhg (3);
Kiri: (Zzzz)
Rohingya en
– Maulana Hanifi 1980. aastatel rohingja keele jaoks loodud tähtkiri
(paremalt vasakule)
♦ Rohingja keelt kirjutatakse enamasti birma, araabia või ladina kirjas
Lingid: Unicode'i kavand
s´iloti keel et
Liik: lg1; Maa: xA : BD, IN;
Keelkond: IeI3; Keelekood: syl (3);
Kiri: Beng, Sylo; Kõnelejaid: 10 000 000
s´iloti, -d et etnonüüm; Silôṭi syl [NET_Wiki];
Sileṭī / সিলেটী bn [NET_Wiki];
Sylheti en [Ethn:2009];
Silheṭī / सिल्हेटी hi [NET_Wiki]
– Sylheti ümbruses räägitav keel, lähedane bengali keelele (peetakse
sageli murdeks)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
s´iloti kiri et
Liik: scr; Maa: xA : BD, IN;
Keelkond: IeI3; Keelekood: syl (3);
Kiri: Sylo
Silôṭi Nagôri syl [NET_Wiki]; Syloti Nagri en [ISO15924];
sylotî nâgrî fr [ISO15924]
– täht-silpkiri siloti keele kirjutamiseks
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
t´irhuta kiri et
Liik: scr; Maa: IN;
Keelkond: IeI3;
Kiri: Tirh
Tirhutā / তিরহুতা bn [NET_Wiki];
Mithilākṣhar / মিথিলাক্ষর bn [NET_Wiki#];
Tirhuta en [ISO15924:2011]; tirhouta fr [ISO15924#];
Tirhutā / तिरहुता hi [NET_Wiki];
Mithilākṣhar / मिथिलाक्षर hi [NET_Wiki#]
– täht-silpkiri, mida on kasutatud pms maithili, ent ka bengali, assami,
manipuri jm keelte kirjapanekuks XX saj keskpaigani
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Unicode'i kavand
| Wikipedia
tš`aakma keel et
Liik: lg1; Maa: xA : BD, IN;
Keelkond: IeI3; Keelekood: ccp (3);
Kiri: Cakm, Latn; Kõnelejaid: 600 000
tš`aakma, -d et etnonüüm; Changma Khoda ccp [NET_Wiki];
Chākmā bhāṣhā / চাকমা ভাষা bn [NET_Wiki];
Chakma en [Ethn:2009];
Chakmā / चकमा hi [NET_Wiki];
чакма ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
tš`aakma kiri et
Liik: scr; Maa: xA : BD, IN;
Keelkond: IeI3; Keelekood: ccp (3);
Kiri: Cakm
Ajhā pāṭh ccp [NET_Wiki]; Chakma en [ISO15924];
Ojhapath en [NET_Wiki#]; chakma fr [ISO15924];
письмо чакма ru [Loukotka1950:216]
– tšaakmate kiri Bangladeshis, üks braahmi kirjast arenenud kirju
Lingid: ScriptSource
tšatg´aija keel et
Liik: lg1; Maa: BD;
Keelkond: IeI3; Keelekood: ctg (3);
Kiri: Arab, Latn; Kõnelejaid: 13 000 000
tš´itag´ongi keel et rööpnim; tšatg´aija, -d et etnonüüm;
Chāṭgāīm̐yā buli ctg [NET_Frö];
Chittagonian en [Ethn:2009];
Chittāgonīyāī / चित्तागोनीयाई hi [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia