vitoto keelkond


:

  • b´ora keel et
    Liik: lg1; Maa: xS : BR, CO, PE; Keelkond: GpCW; Keelekood: boa (3); Kõnelejaid: 3 400
    b´ora, -d et etnonüüm; Bora en [ENE_EE:1990,5; Ethn:2009]; бора ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • m´inika keel et
    Liik: lg0; Maa: CO; Keelkond: GpCW; Keelekood: hto (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 6 800
    m´õnõka keel et rööpnim; m´eneka keel et rööpnim [Laur2000]; m´inika, -d et etnonüüm; Minica Huitoto en [Ethn:2009]; Mïnïca en [NET_Wiki]; менекка ru [JaDM1982] – üks vitoto keeliÕieti vist p.o mõnõka [mɨnɨka]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • m´uinane keel et
    Liik: lg1; Maa: CO; Keelkond: GpCW; Keelekood: bmr (3); Kõnelejaid: 150
    m´uinane, -d et etnonüüm; Muinane en [Ethn:2009]; Muinave en [ENE_EE:1990,5]; муэнане ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • mur`ui keel et [Laur2000]
    Liik: lg0; Maa: xS : CO, PE; Keelkond: GpCW; Keelekood: huu (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 7 800
    mur`ui, -d et etnonüüm; Murui Huitoto en [Ethn:2009]; Bue en rööpnim [NET_Wiki#]; буэ ru [JaDM1982] – üks vitoto keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • n´õpode keel et
    Liik: lg0; Maa: PE; Keelkond: GpCW; Keelekood: hux (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 100
    nõpode, -d et etnonüüm; Nɨpode hux [NET_Wiki]; Nüpode Huitoto en [Ethn:2009] – üks vitoto keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ´oka˛ina keel et
    Liik: lg1; Maa: xS : CO, PE; Keelkond: GpCW; Keelekood: oca (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 66
    ´oka˛ina, -d et etnonüüm; Ocaina en [ENE_EE:1990,5; Ethn:2009]; окаина ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • v´itoto keel et
    Liik: lg10; Maa: CO; Keelkond: GpCW; Keelekood: hto, huu, hux (3)
    v´itoto, -d et etnonüüm; Huitoto en [ENE_EE:1990,5]; уитото ru [JaDM1982:174]; языки витото ru [LES1990] ♦ Ethn järgi mitu keelt, sh minika (hto), murui (huu) ja nõpode (hux)
  • v´itoto keelkond et
    Liik: lg4, X; Maa: CO; Keelkond: GpCW
    v´itoto keeled et rööpnim [ENE:1972,4]; Witóto-Andoque-Sprachen de [Motz2007]; Witotoan languages en [Ethn:2009]; Huitoto languages en; Bora-Witoto languages en [NET_Wiki]; Witoto languages en rööpnim; famille witotoane fr [NET_Laval] – keelkond Colombias ja Loode-Brasiilias
    Lingid: Wikipedia