kariibi keelkond


:

  • ´akav`ai keel et
    Liik: lg1; Maa: GY; Keelkond: GpCC; Keelekood: ake (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 5 400
    ´akav`ai, -d et etnonüüm; Akawaio en [Ethn:2009]; Acawai en [ENE_EE:1990,5]; акаваи ru [LES1990]; акаван ru küsitav [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • apal`ai keel et
    Liik: lg1; Maa: BR; Adm: PA; Keelkond: GpCC; Keelekood: apy (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 450
    apal`ai, -d et etnonüüm; Apalaí en [Ethn:2009]; Apalay en [Ethn:2009#]; apalai fi [Anhava1998]; апалаи ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ´arara keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: BR; Adm: PA; Keelkond: GpCC; Keelekood: aap (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 200
    ´arara, -d et etnonüüm; Pará Arára en [Ethn:2009]; Arara en; арара ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • ´arekuna murre et
    Liik: lgx; Maa: xS : BR, GY, VE; Keelkond: GpCC; Keelekood: aoc (3)
    ´arekuna, -d et etnonüüm; arekuuna keel et van [ENE:1972,4]; Arecuna en [Ethn:2009]; Pemon en [Ethn:2009#]; Daigok en [Ethn:2009#]; arecuna fi [Anhava1998]; арекуна ru [JaDM1982]
  • b´aka˛iri keel et
    Liik: lg1; Maa: BR; Adm: MT; Keelkond: GpCC; Keelekood: bkq (3); Kõnelejaid: 950
    b´aka˛iri, -d et etnonüüm; bakaiiri keel et van [ENE:1972,4]; Bakairí en [Ethn:2009]; Bacaïri en [ENE_EE:1990,5]; бакаири ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • b´onari keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: BR; Adm: AM; Keelkond: GpCC
    b´onari, -d et etnonüüm; Bonari en; Boanari en rööpnim; бонари ru [JaDM1982]
  • ´enjapa keel et
    Liik: lg1; Maa: VE; Keelkond: GpCC; Keelekood: pbh (3); Kõnelejaid: 3 500
    panari keel et rööpnim; ´enjapa, -d et etnonüüm; eñapa pbh [NET_Wiki]; eñepa pbh [NET_Wiki]; E’ñapa pbh etnonüüm; E’ñapa Woromaipu en [Ethn:2009]; Panari en [ENE_EE:1990,5; Ethn:2009#]; панаре ru [LES1990]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • h´iškarjana keel et [Laur2000]
    Liik: lg1; Maa: BR; Adm: AM; Keelkond: GpCC; Keelekood: hix (3); Kõnelejaid: 600
    h´iškarjana, -d et etnonüüm; Hixkaryána en [Ethn:2009]; hixkaryana fi [Anhava1998]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • j´ukpa keel et
    Liik: lg1; Maa: xS : CO, VE; Keelkond: GpCC; Keelekood: yup (3); Kõnelejaid: 7 600
    j´ukpa, -d et etnonüüm; Yukpa en [Ethn:2009]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • k´alapalo keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: BR; Adm: MT; Keelkond: GpCC; Keelekood: kui (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 870
    k´alapalo, -d et etnonüüm; apalakiri keel et lisa [ENE:1972,4]; Kuikúro-Kalapálo en [Ethn:2009]; Calapalo en; Apalaquiri en rööpnim; апалакири ru [JaDM1982] ♦ ENE:1972,4-s kaks eraldi keelt
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • k´amarakoto murre et
    Liik: lgx; Maa: xS : BR, GY, VE; Keelkond: GpCC; Keelekood: aoc (3)
    k´amarakoto keel et [ENE:1972,4]; k´amarakoto, -d et etnonüüm; Camaracoto en [Ethn:2009]; камаракото ru [JaDM1982]
  • k´arare keel et
    Liik: lg1; Maa: CO; Keelkond: GpCC
    karate keel et vig [ENE:1972,4]; Carare en [ENE_EE:1990,5]; карате ru [JaDM1982]
  • k´arihona keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: CO; Keelkond: GpCC; Keelekood: cbd (3); Kõnelejaid: 310
    k´arihona, -d et etnonüüm; Carijona en [Ethn:2009]; Hianacoto-Umahua en [Ethn:2009#]; hianakoto fi [Anhava1998]; карихона ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • kar´iibi keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: xS : BR, GF, GY, SR, VE; Keelkond: GpCC; Keelekood: car; Kiri: Latn; Kõnelejaid: 7 400
    kar`iib, kar´iibid et etnonüüm [ESKT:1998]; galibi keel et lisa [ENE:1972,4]; kalinja keel et lisa [ENE:1972,4]; kaliña car [NET_Wiki]; cariña car [NET_Wiki]; Kari’na auran car [Ethn]; Carib en [ISO639-2:1998; Ethn:2009]; Galibi Carib en [ISO639-2:2006]; Galibí en; Calinya en rööpnim; kalinja fi [Anhava1998]; karibi fi [Anhava1998#]; caribe fr [ISO639-2:1998]; karib fr [ISO639-2:2006]; galibi fr rööpnim [ISO639-2:2006#]; carib fr rööpnim [ISO639-2:2006#]; karību valoda lv [NET_Vestnesis]; кариб ru [JaDM1982]; карибы ru etnonüüm [NarodyM1988]; галиби ru lisa [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • kar´iibi keelkond et [ENE_EE:1990,5]
    Liik: lg4, X; Maa: xS; Keelkond: GpCC
    Carib languages en [Ethn]; Cariban languages en [NET_Wiki]; karibilaiset kielet fi [Anhava1998]; famille caribe fr [NET_Laval]; famille caraïbe fr [NET_Laval#]; кари́бские языки́ ru [JaDM1982]; караибские языки ru [LES1990#] – keelkond Lõuna-Ameerikas
    Lingid: Wikipedia
  • k´ašujana keel et
    Liik: lg1; Maa: BR; Adm: PA; Keelkond: GpCC; Keelekood: kbb (3)
    k´ašujana, -d et etnonüüm; Kaxuiâna en [Ethn:2009]; Warikiana en [Ethn:2009#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • k´atavi murre et
    Liik: lgx; Maa: BR; Keelkond: GpCC; Keelekood: waw (3)
    kat´auja keel et [ENE:1972,4]; k´atavi, -d et etnonüüm; Katawian en [Ethn:2009]; Katuena en [Ethn:2009#]; Catauia en
  • k´umijana murre et
    Liik: lgx; Maa: SR; Keelkond: GpCC; Keelekood: hix (3)
    k´umijana, -d et etnonüüm; Kumiyana en [Ethn:2009]; Cumayena en [ENE_EE:1990,5]; кумайена ru [JaDM1982] ♦ Ethn loeb teg hiškarjana nimeteisendiks
  • m´ajong´ongi murre et
    Liik: lgx; Maa: VE; Keelkond: GpCC; Keelekood: mch (3)
    m´ajong`ong, m´ajong´ongid et etnonüüm; majongongi keel et van [ENE:1972,4]; Maiongong en [Ethn:2009]; Mayongong en; майонгонг ru [JaDM1982] ♦ Ethn loeb teg makiritari nimeteisendiks
  • m´akiritari keel et
    Liik: lg1; Maa: xS : BR, VE; Keelkond: GpCC; Keelekood: mch (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 6 000
    m´akiritari, -d et etnonüüm; makiritare keel et van [ENE:1972,4]; Ye’kuana mch [NET_Wiki]; Maquiritari en [Ethn:2009]; Maquiritare en; makiritare fi [Anhava1998]; макиритаре ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • m´akuši keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: xN : BR, GY; Keelkond: GpCC; Keelekood: mbc (3); Kõnelejaid: 29 100
    m´akussi keel et rööpnim; m´akuši, -d et etnonüüm; Macushi en [Ethn:2009]; Macussí en [ENE_EE:1990,5]; makuši fi [Anhava1998]; макусси ru [JaDM1982]; макуши ru [LES1990]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • m´ape keel et
    Liik: lg1; Maa: VE; Keelkond: GpCC
    Mapé en [ENE_EE:1990,5]; мапе ru [JaDM1982] ♦ Ei leia andmeid!
  • m´apojo keel et
    Liik: lg1; Maa: VE; Keelkond: GpCC; Keelekood: mcg (3); Kõnelejaid: 12
    m´apoje keel et rööpnim [ENE:1972,4]; m´apojo, -d et etnonüüm; Mapoyo en [Ethn:2009]; Mapoye en [Ethn:2009#]; мапое ru [JaDM1982]; мапойо ru [LES1990]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ´oponi keel et
    Liik: lg1; Maa: CO; Keelkond: GpCC
    ´opon, -id et etnonüüm; Opón en [ENE_EE:1990,5]; опон ru [JaDM1982]; опоне ru [LES1990]
  • p´almela keel et
    Liik: lg1; Maa: BR; Adm: RO; Keelkond: GpCC
    Palmela en [ENE_EE:1990,5]; палмела ru [LES1990]
  • p´arigoto murre et
    Liik: lgx; Maa: GY; Keelkond: GpCC; Keelekood: waw (3)
    p´arigoto, -d et etnonüüm; Parukotó en; Parigoto en [ENE_EE:1990,5]; париагото ru [JaDM1982]
  • p´atamona keel et
    Liik: lg1; Maa: GY; Keelkond: GpCC; Keelekood: pbc (3); Kõnelejaid: 4 700
    p´atamona, -d et etnonüüm; Patamona en [Ethn:2009]; Ingariko en [Ethn:2009#]; Kapon en [Ethn:2009#]; Ignarico en [ENE_EE:1990,5]; патамона ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • pat´angoro keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: CO; Keelkond: GpCC
    Pantágoro en; Palenque en; Patangoro en; патангоро ru [JaDM1982]; пантагора ru [LES1990] ♦ Hääbus XVI saj
  • p´auši˛ana keel et
    Liik: lg1; Maa: BR; Adm: RR; Keelkond: GpCC
    p´auši˛ana, -d et etnonüüm; Pauchiana en [ENE_EE:1990,5]; Pawixiana en; Pauxiana en; паушиана ru [JaDM1982]
  • p´emoni keel et
    Liik: lg1; Maa: xS : BR, GY, VE; Keelkond: GpCC; Keelekood: aoc (3); Kõnelejaid: 6 200
    p´emon, -id et etnonüüm; Pemon en [Ethn:2009]; пемено ru [JaDM1982]; пемон ru [LES1990]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • pianak´oto murre et
    Liik: lgx; Maa: BR; Keelkond: GpCC; Keelekood: tri (3)
    pianak´oto keel et [ENE:1972,4]; pianak´oto, -d et etnonüüm; Pianacoto en; пианакото ru [JaDM1982] ♦ On nimetatud trio ühe nimevariandina
  • pih`ao keel et
    Liik: lg1; Maa: CO; Keelkond: GpCC
    Pijao en [ENE_EE:1990,5]; пихао ru [JaDM1982] ♦ Hääbus XVIII saj
  • piment´eira keel et
    Liik: lg1; Maa: BR; Adm: PI; Keelkond: GpCC
    Pimenteira en [ENE_EE:1990,5]; пиментейра ru [LES1990]
  • p´urikoto keel et
    Liik: lg1; Maa: xS : BR, VE; Keelkond: GpCC
    Puricoto en [ENE_EE:1990,5]; Purukotó en; пурикото ru [JaDM1982]
  • s´apara keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: BR; Adm: RR; Keelkond: GpCC
    s´apara, -d et etnonüüm; Sapará en; Zapara en; сапара ru [JaDM1982]
  • t´aurepani murre et
    Liik: lgx; Maa: xS : BR, GY, VE; Keelkond: GpCC; Keelekood: aoc (3)
    t´aurepani keel et [ENE:1972,4]; t´aurepan, -id et etnonüüm; taulipangi keel et van [ENE:1972,4#]; Taurepan en [Ethn:2009]; Taulipang en rööpnim; таурепан ru [JaDM1982]
  • tr`io keel et
    Liik: lg1; Maa: xS : BR, SR; Keelkond: GpCC; Keelekood: tri (3); Kõnelejaid: 2 300
    tr`io, -d et etnonüüm; tarëno ijomi tri [NET_Wiki]; Trió en [Ethn:2009]; Trio en [ENE_EE:1990,5]; Tiriyó en rööpnim [NET_Wiki]; трио ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • tš´aima keel et
    Liik: lg1; Maa: VE; Keelkond: GpCC; Keelekood: ciy (3); Kõnelejaid: ?
    tš´aima, -d et etnonüüm; piritu keel et van küsitav [ENE:1972,4]; Chaima en [Ethn:2009]; Chayma en [ENE_EE:1990,5]; чайма ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • tš´ake murre et
    Liik: lgx; Maa: xS : CO, VE; Keelkond: GpCC; Keelekood: yup (3)
    tš´ake keel et [ENE:1972,4]; tš´ake, -d et etnonüüm; Chake en; Chaqué en; чаке ru [JaDM1982]
  • v´aimiri-´atro˛ari keel et
    Liik: lg1; Maa: BR; Adm: AM; Keelkond: GpCC; Keelekood: atr (3); Kõnelejaid: 930
    Waimiri-Atroarí en [Ethn:2009]; Atruahi en; Uaimiri en [ENE_EE:1990,5]; уаймири ru [JaDM1982]; атроахи ru lisa [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • vaiv`ai keel et
    Liik: lg1; Maa: xS : BR, GY; Keelkond: GpCC; Keelekood: waw (3); Kõnelejaid: 3 100
    vaiv`ai, -d et etnonüüm; Waiwai en [Ethn:2009]; уайуаи ru [JaDM1982]; ваиваи ru [LES1990]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • v´ajana keel et
    Liik: lg1; Maa: xS : BR, GF, SR; Keelkond: GpCC; Keelekood: way (3); Kõnelejaid: 750
    v´ajana, -d et etnonüüm; Wayana en [Ethn:2009]; Oiana en [ENE_EE:1990,5; Ethn:2009#]; Oyana en rööpnim [ENE_EE:1990,5#]; ояна ru [JaDM1982]; вайяна ru [LES1990]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List