Polüneesia keeled

:

  • ´anuta keel et
    Liik: lg1; Maa: SB; Adm: TE; Keelkond: AnEP; Keelekood: aud (3); Kõnelejaid: 270
    ´anuta, -d et etnonüüm; te taranga paka-Anuta aud [NET_Wiki]; Anuta en [Ethn:2013]; диалект анута ru [JaDM1982] ♦ Anuta on saarenimi
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • em`ae keel et
    Liik: lg1; Maa: VU; Adm: SEE; Keelkond: AnEP; Keelekood: mmw (3); Kõnelejaid: 400
    em`ae, -d et etnonüüm; Emae en [Ethn:2013]; Emwae en [Ethn#]; Mai en [Ethn#]; язык маэ ru [JaDM1982]; эмваэ ru [JaDM1982#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • faga´uve˛a keel et
    Liik: lg1; Maa: NC; Keelkond: AnEP; Keelekood: uve (3); Kõnelejaid: 2 200
    faga´uve˛a, -d et etnonüüm; Fagauvea en [Ethn:2013]; West Uvean en [Ethn#]; язык западный увеа ru [JaDM1982] – Loyauté saarte Ouvea atollil kõneldav keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • f´idži keel et [ENE:1973,5:125]
    Liik: lg1; Maa: FJ; Keelkond: AnEP; Keelekood: fj (fij); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 334 000
    f´idžilane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; na vosa vaka-Viti fj [NET_Wiki]; fiti fj rööpnim; fidžijština cs [NET_Wiki]; Fidschi de [Motz2007]; Fijian en [ISO639-2:1998]; Bauan Fijian en rööpnim; fidži fi [Anhava1998]; fidjien fr [ISO639-2:1998]; fidzsi nyelv hu [NET_Wiki]; fidjíeyska is [NET_Wiki]; figiano it [NET_Wiki]; fidžių kalba lt [NET_Wiki]; fidžiešu valoda lv [NET_Vestnesis]; fijiano pt [NET_Wiki]; язык фиджи ru [JaDM1982]; язык вити ru [JaDM1982#]; fijianska sv [NET_Wiki]; fidjianska sv [NET_Wiki#]; Feiji yu / 斐济语 zh [NET_Wiki] ♦ Kultuurilises mõttes kuulub Fidži Melaneesiasse, ent keelesuguluse kaudu on ta lähemal Polüneesia keeltele
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • f´utuna keel et
    Liik: lg1; Maa: WF; Keelkond: AnEP; Keelekood: fud (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 3 600
    f´utuna, -d et etnonüüm; Fakafutuna fud [NET_Wiki]; East Futuna en [Ethn:2009]; futunien fr [NET_Laval]; футуна восточный язык ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • f´utuna-´aniva keel et
    Liik: lg1; Maa: VU; Adm: TAE; Keelkond: AnEP; Keelekood: fut (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 500
    f´utuna-´aniva, -d et etnonüüm; Futuna-Aniwa en [Ethn:2009]; Aniwa en; язык футуна-анива ru [JaDM1982]; язык футуноанива ru [JaDM1982#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • g´oned`au keel et
    Liik: lg1; Maa: FJ; Keelkond: AnEP; Keelekood: goo (3); Kõnelejaid: 690
    g´oned`au, -d et etnonüüm; Gone Dau en [Ethn:2013] – Ida-Fidži keeli ♦ Gone ja Dau on saarenimed
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • hav`ai keel et [ENE:1974,6:169]
    Liik: lg1; Maa: US; Adm: HI; Keelkond: AnEP; Keelekood: haw; Kiri: Latn; Kõnelejaid: 15 000
    hav`ailane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; ‘ōlelo Hawai‘i haw [NET_Wiki]; Hawaiisch de [Motz2007]; Hawaiian en [ISO639-2:1998]; havaiji fi [Anhava1998]; hawaïen fr [ISO639-2:1998]; hawaiiano it [NET_Wiki]; havajiešu valoda lv [NET_Vestnesis]; Hawaïaans nl [NET_Wiki]; hawaiisk no [Leira2006]; język hawajski pl [NET_Wiki]; гава́йский язы́к ru [JaDM1982]; язык хаваии ru [JaDM1982#]; гавайцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; havajčina sk [NET_Wiki]; hawaiiska sv [NET_Wiki]; Xiaweiyi yu / 夏威夷语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • k´apingamar´angi keel et
    Liik: lg1; Maa: FM; Adm: PNI; Keelkond: AnEP; Keelekood: kpg (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 3 000
    k´apingamar´angi, -d et etnonüüm; Kapingamarangi en [Ethn:2013]; Kirinit en [Ethn#]; язык капингамаранги ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • l`au keel et
    Liik: lg1; Maa: FJ; Keelkond: AnEP; Keelekood: llx (3); Kõnelejaid: 16 000
    l`au, -d et etnonüüm; Lauan en [Ethn:2013]; группа диалектов лау ru [JaDM1982] – Ida-Fidžis Lau saartel kõneldav keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • lomaiv´iti keel et
    Liik: lg1; Maa: FJ; Keelkond: AnEP; Keelekood: lmv (3); Kõnelejaid: 1 600
    lomaiv´iti, -d et etnonüüm; Lomaiviti en [Ethn:2013] – Ida-Fidži keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • l`õuna_mark`ii keel et
    Liik: lg0; Maa: PF; Adm: Mar; Keelkond: AnEP; Keelekood: mqm (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 2 100
    ‘E‘o ‘Enana mqm [NET_Wiki]; South Marquesan en [Ethn:2009]; южномаркизский диалект ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • l´ääne_f´idži keel et
    Liik: lg1; Maa: FJ; Keelkond: AnEP; Keelekood: wyy (3); Kõnelejaid: 57 000
    Western Fijian en [Ethn:2013]; Nadrogaa en [Ethn#]; группа диалектов западный фиджи ru [JaDM1982] – Lääne-Fidži keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • m´angareva keel et
    Liik: lg1; Maa: PF; Adm: TGa; Keelkond: AnEP; Keelekood: mrv (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 600
    m´angareva, -d et etnonüüm; Mangareva en [Ethn:2013]; язык мангарева ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ma´oori keel et [ENE:1974,6:169]
    Liik: lg1; Maa: NZ; Keelkond: AnEP; Keelekood: mi (mri); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 70 000
    ma´oori, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; reo Māori mi [NET_Wiki]; maorština cs [cs2006n]; maorí / μαορί el [NET_Wiki]; Maori en [ISO639-2:1998]; maori fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998]; maori nyelv hu [NET_Wiki]; maorių kalba lt [NET_Wiki]; maoru valoda lv [NET_Vestnesis]; język maori pl [NET_Wiki]; język maoryski pl [NET_Wiki#]; язы́к ма́ори ru [JaDM1982]; маорийский язык ru [JaDM1982#]; maorijčina sk [NET_Wiki]; Maorice tr [NET_Wiki]; Maoli yu / 毛利语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • mark`ii keel et
    Liik: lg10; Maa: PF; Adm: Mar; Keelkond: AnEP; Keelekood: mqm, mrq (3)
    mark`iilane, -lased et etnonüüm; Marquesisch de [Motz2007]; Marquesan en [Ethn]; marquisien fr [NET_Laval]; маркизский язык ru [JaDM1982]; маркезский язык ru [JaDM1982#]; маркизанский язык ru [JaDM1982#]; маркизцы ru etnonüüm [NarodyM1988] ♦ Ethn jagab lõuna- (mqm) ja põhjamarkii (mrq) keeleks
    Lingid: Wikipedia
  • m´ele-f´ila keel et
    Liik: lg1; Maa: VU; Adm: SEE; Keelkond: AnEP; Keelekood: mxe (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 3 500
    m´ele-f´ila, m´eled-f´ilad et etnonüüm; Mele-Fila en [Ethn:2013]; Ifara-Mele en [Ethn#]; язык меле-фила ru [JaDM1982] ♦ Meled ja filad on kaks rahvarühma
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • n´amosi-n´aitasiri-s´eru˛a keel et
    Liik: lg1; Maa: FJ; Keelkond: AnEP; Keelekood: bwb (3); Kõnelejaid: 1 600
    Namosi-Naitasiri-Serua en [Ethn:2013]; диалект намоси ru [JaDM1982]; группа диалектов серуа ru lisa [JaDM1982] – Lääne-Fidži keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • niuafo-`ou keel et
    Liik: lg1; Maa: TO; Keelkond: AnEP; Keelekood: num (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 690
    niuafo-`ou, -d et etnonüüm; Niuafo’ou en [Ethn:2013]; язык ниуафооу ru [JaDM1982] ♦ Niuafo’ou on saarenimi
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • n´iu˛e keel et [ESKT:1998]
    Liik: lg1; Maa: NU; Keelkond: AnEP; Keelekood: niu; Kõnelejaid: 2 000
    n´iu˛e, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; vagahau Niuē niu [NET_Frö]; Niuean en [ISO639-2:1998]; Niue en [Ethn:2009]; niué fr [ISO639-2:1998]; niuéen fr [NET_Laval]; niuāņu valoda lv [NET_Vestnesis]; язык ниуэ ru [JaDM1982]; Niuai yu / 纽埃语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • n´ukumanu keel et
    Liik: lg1; Maa: PG; Adm: NSB; Keelkond: AnEP; Keelekood: nuq (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 700
    n´ukumanu, -d et etnonüüm; Nukumanu en [Ethn:2013]; Tasman en [Ethn#]; нукуману ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • n´uku˛oro keel et
    Liik: lg1; Maa: FM; Adm: PNI; Keelkond: AnEP; Keelekood: nkr (3); Kõnelejaid: 860
    n´uku˛oro, -d et etnonüüm; Nukuoro en [Ethn:2009]; нукуоро, язык ru [JaDM1982]; нукуорский язык ru [JaDM1982#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • n´ukur`ia keel et
    Liik: lg1; Maa: PG; Adm: NSB; Keelkond: AnEP; Keelekood: nur (3); Kõnelejaid: 550
    n´ukur`ia, -d et etnonüüm; Nukuria en [Ethn:2013]; Fead en [Ethn#]; Nahoa en [Ethn#]; нукуриа ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • ´ontong-dž´ava keel et
    Liik: lg1; Maa: SB; Adm: ML; Keelkond: AnEP; Keelekood: ojv (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 2 400
    ´ontong-dž´ava, -d et etnonüüm; Ontong Java en [Ethn:2013]; Lord Howe en [Ethn#]; Luangiua en [Ethn#]; язык луангиуа ru [JaDM1982]; онтонг-джава ru [JaDM1982#] ♦ Ontong Java ehk Luangiua on ühtlasi atolli nimi
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • Polün`eesi˛a keeled et
    Liik: lg3, X; Maa: xO; Keelkond: AnEP
    polüneesia keeled et van [ENE:1974,6:169]; polynesische Sprachen de [Motz2007]; Polynesian languages en; langues polynésiennes fr [NET_Laval]; полинези́йские языки́ ru [JaDM1982] – Austroneesia keelte rühm ♦ Täpsemas liigituses kuulub Kaug-Okeaania keelte alla ühe allharuna
    Lingid: Wikipedia
  • p´ukapuka keel et
    Liik: lg1; Maa: CK; Keelkond: AnEP; Keelekood: pkp (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 2 400
    p´ukapuka, -d et etnonüüm; te leo Wale pkp [NET_Wiki]; Pukapuka en [Ethn:2013]; Bukabukan en [Ethn#]; язык пукапука ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • p´õhja_mark`ii keel et
    Liik: lg0; Maa: PF; Adm: Mar; Keelkond: AnEP; Keelekood: mrq (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 3 400
    ‘E‘o ‘Kenata mrq [NET_Wiki]; North Marquesan en [Ethn:2009]; северномаркизский диалект ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • r´akahanga-m´anihiki keel et
    Liik: lg1; Maa: CK; Keelkond: AnEP; Keelekood: rkh (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 2 800
    r´akahanga-m´anihiki, -d et etnonüüm; Rakahanga-Manihiki en [Ethn:2013]; диалект манихики-ракаханга ru [JaDM1982] ♦ Rakahanga ja Manihiki on atollinimed. Suur osa kõnelejaist asub prg Uus-Meremaal
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • r´apa keel et
    Liik: lg1; Maa: PF; Adm: Aus; Keelkond: AnEP; Keelekood: ray (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 300
    r´apa, -d et etnonüüm; Reo Rapa ray [NET_Wiki]; Reo Oparo ray [NET_Wiki]; Rapa en [Ethn:2013]; язык рапа ru [JaDM1982] – Lõunasaartel, sh Rapal kõneldav keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • rapan`ui keel et [ESKT:1998]
    Liik: lg1; Maa: CL; Keelkond: AnEP; Keelekood: rap; Kõnelejaid: 3 400
    rapan`ui, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; Rapa Nui en [Ethn:2009]; Rapanui en [ISO639-2:1998]; rapanui fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998]; rapanuju valoda lv [NET_Vestnesis]; язы́к рапану́и ru [JaDM1982]; рапануйский язык ru [JaDM1982#]; рапануйцы ru etnonüüm [NarodyM1988] – Lihavõttesaarel kõneldav keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • rarot´onga keel et [ESKT:1998]
    Liik: lg1; Maa: CK; Keelkond: AnEP; Keelekood: rar; Kõnelejaid: 43 000
    Cooki maoori keel [k´uki] et+en rööpnim; rarot´onga, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; Cooki ma´oori, -d et+en etnonüüm rööpnim [ESKT:1998]; Rarotongan en [ISO639-2:1998; Ethn:2009]; Cook Islands Maori en rööpnim [ISO639-2:2006#]; rarotonga fr [ISO639-2:1998]; maori des îles Cook fr rööpnim [ISO639-2:2006#]; rarotongiešu valoda lv [NET_Vestnesis]; язык маори островов Кука ru [JaDM1982]; диалект раротонга ru lisa [JaDM1982]; lea fakakuki to [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • r´ennelli-b´ellona keel et
    Liik: lg1; Maa: SB; Adm: RB; Keelkond: AnEP; Keelekood: mnv (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 4 400
    mung´ava-mung´iki keel et rööpnim; r´ennell-b´ellona, r´ennellid-b´ellonad et etnonüüm; Rennell-Bellona en [Ethn:2013]; Rennellese en [NET_Wiki]; язык реннелл-беллона ru [JaDM1982] ♦ Rennell (Mu Nggava) ja Bellona (Mu Ngiki) on saarenimed, viidates ühtlasi kahele murdele
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • † r´ongor´ongo kiri et
    Liik: scr; Maa: CL; Keelkond: AnEP; Keelekood: rap; Kiri: Roro
    Rongorongo en [ISO15924]; Easter Island script en [Coulmas1999:137]; rongorongo fr [ISO15924]; письмо ронго-ронго ru [LES1990:408] – Lihavõttesaarel kasutatud kiri, mida ei osata veel täielikult dešifreerida
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • r´otuma keel et
    Liik: lg1; Maa: FJ; Keelkond: AnEP; Keelekood: rtm (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 9 000
    r´otuma, -d et etnonüüm; Fäeag Rotuma rtm [NET_Wiki]; Rotuman en [Ethn:2013]; язык ротума ru [JaDM1982] – Lääne-Fidži keel, mida kõneldakse Rotuma saarel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • sam`oa keel et [ENE:1974,6:169]
    Liik: lg1; Maa: xO : AS, WS; Keelkond: AnEP; Keelekood: sm (smo); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 370 000
    sam`oalane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; gagana fa’a Sāmoa sm [NET_Wiki]; samojština cs [NET_Wiki]; Samoanisch de [Motz2007]; Samoan en [ISO639-2:1998]; samoa fi [Anhava1998]; samoan fr [ISO639-2:1998]; szamoai nyelv hu [NET_Wiki]; samoano it [NET_Wiki]; samojiečių kalba lt [NET_Wiki]; samoāņu valoda lv [NET_Vestnesis]; Samoaans nl [nl2002n]; samoansk no [Leira2006]; język samoański pl [NET_Wiki]; язы́к само́а ru [JaDM1982]; самоанский язык ru [JaDM1982#]; samojčina sk [NET_Wiki]; samoanska sv [NET_Wiki]; lea fakaha‘amoa to [NET_Wiki]; Samoya yu / 萨摩亚语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • s´ikajana keel et
    Liik: lg1; Maa: SB; Adm: ML; Keelkond: AnEP; Keelekood: sky (3); Kõnelejaid: 730
    s´ikajana, -d et etnonüüm; Sikaiana en [Ethn:2013]; Sikayana en [Ethn#]; язык сикаиана ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • tah´iti keel et [ENE:1974,6:169]
    Liik: lg1; Maa: PF; Adm: IdV, IsV; Keelkond: AnEP; Keelekood: ty (tah); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 124 000
    tah´itilane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; reo Tahiti ty [NET_Wiki]; reo Mā’ohi ty rööpnim [NET_Wiki]; tahitština cs [cs2006n]; Tahitisch de [Motz2007]; Tahitian en [ISO639-2:1998]; tahiti fi [Anhava1998]; tahitien fr [ISO639-2:1998]; ‘ōlelo Kahiki haw [NET_Wiki]; tahitiano it [NET_Wiki]; taitiečių kalba lt [NET_Wiki]; taitiešu valoda lv [NET_Vestnesis]; tahitisk no [Leira2006]; язы́к таи́ти ru [JaDM1982]; язык тахити ru [JaDM1982#]; таитяне ru etnonüüm [NarodyM1988]; tahitiska sv [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • tak`uu keel et
    Liik: lg1; Maa: PG; Adm: NSB; Keelkond: AnEP; Keelekood: nho (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 800
    tak`uu, -d et etnonüüm; Takuu en [Ethn:2013]; Mortlock en [Ethn#]; Tau en [Ethn#]; такуу ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • t´ikop`ia keel et
    Liik: lg1; Maa: SB; Adm: TE; Keelkond: AnEP; Keelekood: tkp (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 3 300
    t´ikop`ia, -d et etnonüüm; Tikopia en [Ethn:2013]; язык тикопиа ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • t´okel`au keel et [ESKT:1998]
    Liik: lg1; Maa: TK; Keelkond: AnEP; Keelekood: tkl; Kõnelejaid: 3 000
    t´okel`au, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; tokelauština cs [NET_Wiki]; Tokelauan en [Ethn:2009]; Tokelau en [ISO639-2:1998]; tokelau fr [ISO639-2:1998]; tokelauien fr [NET_Laval]; tokelauano it [NET_Wiki]; tokelaviešu valoda lv [NET_Vestnesis]; язык токелау ru [JaDM1982]; gagana To’elau sm [NET_Wiki]; tokelauanska sv [NET_Wiki]; Tuokelao yu / 托克劳语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • t´onga keel et [ENE:1974,6:169]
    Liik: lg1; Maa: TO; Keelkond: AnEP; Keelekood: to (ton); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 105 000
    t´ongalane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; lea fakatonga to [NET_Wiki]; tongánština cs [NET_Wiki]; Tonga de [Motz2007]; Tonganisch de [Motz2007#]; Tongan en; Tonga (Tonga Islands) en [ISO639-2:1998]; tongano es,it [NET_Wiki]; tonga fi [Anhava1998]; tongan (Îles Tonga) fr [ISO639-2:1998]; tonguien fr [NET_Laval]; tongų kalba lt [NET_Wiki]; tongiešu valoda lv [NET_Vestnesis]; Tongaans nl [nl2002n]; язы́к то́нга ru [JaDM1982]; тонганский язык ru [JaDM1982#]; tongčina sk [NET_Wiki]; gagana Toga sm [NET_Wiki]; tonganska sv [NET_Wiki]; Tangjia yu / 汤加语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • t´ongareva keel et
    Liik: lg1; Maa: CK; Keelkond: AnEP; Keelekood: pnh (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 200
    t´ongareva, -d et etnonüüm; Penrhyn en [Ethn:2013]; Mangarongaro en [Ethn#]; Tongareva en [Ethn#]; язык тонгарева ru [JaDM1982] – pms Penrhyni (Tongareva) saarel kõneldav keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • tuam´otu keel et
    Liik: lg1; Maa: PF; Adm: TGa; Keelkond: AnEP; Keelekood: pmt (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 14 400
    tuam´otu, -d et etnonüüm; Tuamotuan en [Ethn:2009]; Tuamotu en; язык туамоту ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • t´ubu`ai keel et
    Liik: lg1; Maa: PF; Adm: Aus; Keelkond: AnEP; Keelekood: aut (3); Kõnelejaid: 3 000
    t´ubu`ai, -d et etnonüüm; reo Tuha’a pae aut [NET_Wiki]; Austral en [Ethn:2013]; Tubuai-Rurutu en [Ethn#]; язык тубуаи ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • t´uvalu keel et [ESKT:1998]
    Liik: lg1; Maa: TV; Keelkond: AnEP; Keelekood: tvl; Kõnelejaid: 13 000
    t´uvalu, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; ‘gana Tuvalu tvl [NET_Frö]; tuvalština cs [NET_Wiki]; Tuvaluan en [Ethn:2009]; Tuvalu en [ISO639-2:1998]; Ellice en van; tuvaluano es,it [NET_Wiki]; tuvalu fr [ISO639-2:1998]; tuvalien fr [NET_Laval]; tuvaliešu valoda lv [NET_Vestnesis]; Tuvaluaans nl [nl2002n]; язы́к тува́лу ru [JaDM1982]; tuvaluanska sv [NET_Wiki]; Tuwalu yu / 图瓦卢语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • ´uve˛a keel et
    Liik: lg1; Maa: WF; Keelkond: AnEP; Keelekood: wls (3); Kõnelejaid: 30 000
    ´uve˛a, -d et etnonüüm; Fakaʻuvea wls [NET_Wiki]; Wallisian en [Ethn:2009]; Uvean en [Ethn:2009#]; East Uvean en [Ethn:2009#]; wallisien fr [NET_Laval]; язык увеа ru [JaDM1982] – Wallise (kohalikus pruugis ‘Uvea) saarel kõneldav keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • vaeak`au-t´aumako keel et
    Liik: lg1; Maa: SB; Adm: TE; Keelkond: AnEP; Keelekood: piv (3); Kõnelejaid: 1 700
    vaeak`au-t´aumako, -d et etnonüüm; Vaeakau-Taumako en [Ethn:2013]; Pilheni en [Ethn#]; Pileni en [NET_Wiki#]; язык пилени ru [JaDM1982]; язык вилени-таумако ru [JaDM1982] ♦ Taumako on saarestiku nimi, Vaeakau võib viidata Reefi saartele (?)
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • V`aikse `ooke˛ani k`esk_´osa keeled et
    Liik: lg2; Maa: xO; Keelkond: AnEP
    Central Pacific languages en [NET_Wiki] – Kaug-Okeaania keelte haru, Polüneesia keeled laias mõttes ♦ Jaguneb Ida-Fidži–Polüneesia haruks ja Lääne-Fidži–Rotuma haruks