kõptšaki keeled


:

  • aknog`ai murre et
    Liik: lgx; Maa: RU; Adm: KC, STA; Keelkond: AlT2; Keelekood: nog
    aknog`ai, -d et etnonüüm; White Nogai en [Ethn:2009]; Kuba en [Ethn:2009#]; акногайский диалект ru [JaRo2002:252]
  • Alabugati tatari keel et+ruR
    Liik: lgv; Maa: RU; Adm: KL; Keelkond: AlT2; Keelekood: tt (tat); Kõnelejaid: 400
    язык алабугатских татар (ногайцев) ru [JaMiTju1997:172] ♦ Alabugat on paik Kaspia mere ääres; Alabugati tatarlased elavad Kalmõkkia Kaspiiski rajoonis Severnõis ja Ulan-Holis
  • alt`ai keel et [Ariste1967:47; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: RU; Adm: AL; Keelkond: AlT2; Keelekood: alt; Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 20 000
    l`õuna_alt`ai keel et harv; alt`ailane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; oiroodi keel et van [Ariste1967#]; altaj tili / алтай тили alt [NET_Wiki]; altajča / алтайча alt [NET_Frö]; altaj helen / алтай хэлэн bua [NET_Wiki]; altajština cs [NET_Wiki]; Altaitürkisch de [Motz2007]; Altaisch de [Motz2007#]; Oirotisch de van [Motz2007#]; Altai en; Southern Altai en rööpnim [ISO639-2:2005]; Oirot en van; altai fi [Anhava1998]; oirootti fi [Anhava1998#]; altai du Sud fr [ISO639-2:2005]; altaji nyelv hu [NET_Wiki]; altay tili / алтай тілі kk [NET_Wiki]; altajiečių kalba lt [NET_Wiki]; dienvidaltajiešu valoda lv [NET_Vestnesis]; алта́йский язы́к ru [JaDM1982]; алтайцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; ойротский язык ru van [JaMiTju1997:179#]; altaj tyla / алтай тыла sah [NET_Wiki]; altajčina sk [NET_Wiki]; altaiska sv [NET_Wiki]; Altayca tr [NET_Wiki]; oltoy tili uz [NET_Wiki]; Aertai yu / 阿尔泰语 zh [NET_Wiki] – Venemaa Altai Vabariigi riigikeeli (vene keele kõrval)Tähestikud: XIX saj kürilliline (nn misjonäritähestik), 1931 ladina, 1938 kürilliline (täpsustatud 1944) [JaRo2002:52]. Ethn jagab lõunaaltai (alt, siinne) ja põhjaaltai (atv) keeleks; viimane on lõunaaltaist üsna kauge, kuuludes teise alarühma
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia | KNABi tähetabel
  • Alt`ai murre et
    Liik: lgx; Maa: RU; Adm: AL; Keelkond: AlT2; Keelekood: alt
    altaj kiži / алтай кижи alt etnonüüm [JaRo2002:57]; Altai Proper en [Ethn:2009]; Altai-Kizhi en [Ethn:2009#]; алтайский диалект ru [JaRo2002:57]; диалект алтай-кижи ru rööpnim [JaRo2002#]; алтайские калмыки ru etnonüüm van [JaRo2002:57]; горные калмыки ru etnonüüm van [JaRo2002#]; белые калмыки ru etnonüüm van [JaRo2002#]; порубежные калмыки ru etnonüüm van [JaRo2002#]
  • `Astrahani t´atarlane, -lased et+ruR etnonüüm
    Liik: etn; Maa: RU; Adm: AST; Keelkond: AlT2; Keelekood: tt (tat)
    Ästerxan tatarları / Әстерхан татарлары tt etnonüüm [NET_Wiki]; астраханские татары ru etnonüüm [NET_Wiki]
  • balk`aar, balk´aarid et etnonüüm [ESKT:1998]
    Liik: etn; Maa: RU; Adm: KB; Keelkond: AlT2; Keelekood: krc
    malqarly / малкъарлы krc etnonüüm [JaRo2002:129]; taulu / таулу krc etnonüüm [JaRo2002#]; Balkar en [Ethn:2009]; qws̄he / къущхьэ kbd [Kumahova1972:210] (’balkaar’); балкарцы ru etnonüüm [JaRo2002JaRo2002:129]
  • Baraba murre et+ruR
    Liik: lgx; Maa: RU; Adm: NVS, OMS; Keelkond: AlT2; Keelekood: tt (tat)
    baraba murre et van [Ariste1967:44]; язык барабинских татар ru [JaDM1982]; барабинская группа ru [JaRo2002:360]
    Lingid: Wikipedia
  • bašk´iiri keel et [Ariste1967:44; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: RU; Adm: BA; Keelkond: AlT2; Keelekood: ba (bak); Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 1 000 000
    bašk`iir, bašk´iirid et etnonüüm [ESKT:1998]; başqort tele / башҡорт теле ba [NET_Wiki]; başqortsa / башҡортса ba [NET_Frö]; başqorttar / башҡорттар ba etnonüüm [JaRo2002:62]; başqırd dili az [NET_Wiki]; baškoorto helen / башкоорто хэлэн bua [NET_Wiki]; poškyrt jylme / пошкырт йылме chm [NET_Wiki]; baškirština cs [NET_Wiki]; puškărt čölhi / пушкӑрт чӗлхи cv [NET_Wiki]; Baschkirisch de [Motz2007]; baskír glóssa / μπασκίρ γλώσσα el [NET_Wiki]; Bashkir en [ISO639-2:1998]; baškiiri fi [Anhava1998]; bachkir fr [ISO639-2:1998]; baskír nyelv hu [NET_Wiki]; baschiro it [NET_Wiki]; başqurt tili / башқұрт тілі kk [NET_Wiki]; istäk / істәк kk ajal [JaRo2002:62]; baškirų kalba lt [NET_Wiki]; baškīru valoda lv [NET_Vestnesis]; paškironj kälj / пашкиронь кяль mdf [NET_Wiki]; Basjkiers nl [NET_Wiki]; język baszkirski pl [NET_Wiki]; башки́рский язы́к ru [JaDM1982]; башкиры ru etnonüüm [NarodyM1988]; baškirčina sk [NET_Wiki]; basjkiriska sv [NET_Wiki]; başgyr dili tk [NET_Wiki]; Başkurtça tr [NET_Wiki]; başqort tele / башкорт теле tt [NET_Wiki]; baxkurt tili / باشقۇرت تىلى ug oletatav [NET_Wiki]; boshqir tili uz [NET_Wiki]; ištgudin keln / иштгудин келн xal küsitav [NET_Wiki]; Bashijir yu / 巴什基尔语 zh [NET_Wiki] – Venemaa Baškortostani Vabariigi riigikeeli (vene keele kõrval)Tähestikud: XIV saj araabia (1919 uuendatud kirjaviis), 1928 ladina, 1940 kürilliline [JaRo2002:63]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia | KNABi tähetabel
  • hor´ezmi_t´ürgi keel et
    Liik: lg0; Maa: xA; Keelkond: AlT2; Keelekood: zkh (3); Kiri: Arab
    Khorezmian en [ISO639-3]; Khorezmian-Turkic en [ISO639-3#]; horesminturkki fi [Anhava1998]; хорезмско-тюркский язык ru [JaMiTju1997:139]; карлукско-хорезмский язык ru [JaDM1982] ♦ Mitte segi ajada Iraani keelte hulka kuuluva horezmi keelega
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • Jurtovo t´atari keel et+ruR
    Liik: lgv; Maa: RU; Adm: AST; Keelkond: AlT2; Keelekood: nog; Kõnelejaid: 12 000
    язык юртовских татаров ru [JaMiTju1997:506]; язык астраханских ногайцев ru [JaMiTju1997#] – Astrahani ümbruses elavate Kuldhordi nogailaste järeltulijate keelJurtovo (Jurtõ?) kohanime algvorm pole kindel
  • kara´iimi keel et [Ariste1967:43; ENE:1976,8:181; ENE_EE:1987,2]
    Liik: lg1; Maa: xE : LT, UA; Keelkond: AlT2; Keelekood: kdr (3); Kõnelejaid: 3
    kar`ai keel et rööpnim; kara`iim, kara´iimid et etnonüüm [ESKT:1998]; karaj tili kdr [NET_Frö]; karajča kdr [NET_Frö]; Qaray tili / Къарай тили crh [NET_Wiki]; Karaimisch de [Motz2007]; Karaim en; karaiimi fi [Anhava1998]; karaïm fr [NET_Wiki]; caraima it [NET_Wiki]; qarayım tili / қарайым тілі kk [NET_Wiki]; karaimų kalba lt [NET_Wiki]; język karaimski pl [NET_Wiki]; караи́мский язы́к ru [JaDM1982]; караимы ru etnonüüm [NarodyM1988]; Karayca tr [NET_Wiki]; karaimska mova / караїмська мова uk [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia | KNABi tähetabel
  • karakalp´aki keel et [Ariste1967:44; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: UZ; Keelkond: AlT2; Keelekood: kaa; Kiri: Cyrl, Latn; Kõnelejaid: 410 000
    karakalp`akk, karakalp´akid et etnonüüm [ESKT:1998]; qaraqalpaq tili / қарақалпақ тили kaa [NET_Wiki]; qaraqalpaqsha / қарақалпақша kaa [NET_Frö]; karakalpačtina cs,sk [cs2006n; NET_Wiki]; Karakalpakisch de [Motz2007]; Kara-Kalpak en [ISO639-2:1998]; karakalpakki fi [Anhava1998]; karakalpak fr [ISO639-2:1998]; karakalpak nyelv hu [NET_Wiki]; qaraqalpaq tili / қарақалпақ тілі kk [NET_Wiki]; karakalpakų kalba lt [NET_Wiki]; karakalpaku valoda lv [NET_Vestnesis]; karakalpakisk no [Leira2006]; język karakałpacki pl [NET_Wiki]; каракалпа́кский язы́к ru [JaDM1982]; каракалпаки ru etnonüüm [NarodyM1988]; karakalpakiska sv [NET_Wiki]; Karakalpakça tr [NET_Wiki]; qoraqalpoq tili uz [NET_Wiki]; Kalakarpake yu / 卡拉卡尔帕克语 zh [NET_Wiki] – Usbekistani Karakalpakkia Vabariigi riigikeeli (usbeki keele kõrval)Tähestikud: araabia, 1928 ladina, 1940 kürilliline, 1990 ladina (järkjärguline üleminek)
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia | KNABi tähetabel
  • karanog`ai murre et
    Liik: lgx; Maa: RU; Adm: CE, DA; Keelkond: AlT2; Keelekood: nog
    karanog`ai, -d et etnonüüm; Black Nogai en [Ethn:2009]; Kara en [Ethn:2009#]; караногайский диалект ru [JaRo2002:252]
  • karat`ai, -d et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: RU; Adm: TA; Keelkond: AlT2; Keelekood: tt (tat)
    Qaratay en etnonüüm [NET_Wiki]; karatajhtj / каратайхть mdf etnonüüm [NET_Wiki]; karatajtj / каратайть myv etnonüüm [NET_Wiki]; каратаи ru etnonüüm [NET_Wiki] – mokša päritoluga rahvarühm TatarstanisTänapäevaks tataristunud, ent keeles on palju mokša sõnu
    Lingid: Wikipedia
  • karatš`ai, -d et etnonüüm [ESKT:1998]
    Liik: etn; Maa: RU; Adm: KC; Keelkond: AlT2; Keelekood: krc
    qaračajly / къарачайлы krc etnonüüm [JaRo2002:129]; azia / азиа ab etnonüüm; Karachay en etnonüüm [Ethn:2009]; qaraşaylar / қарашайлар kk etnonüüm [NET_Wiki]; qæræsejægtæ / хъӕрӕсейӕгтӕ os etnonüüm [NET_Wiki]; карачаевцы ru etnonüüm [JaRo2002JaRo2002:129]; Karaçaylar tr etnonüüm [NET_Wiki]
    Lingid: Wikipedia
  • karatš`ai-balk´aari keel et [Ariste1967:43; ENE:1968,1~; ENE:1976,8:181]
    Liik: lg1; Maa: RU; Adm: KB, KC; Keelkond: AlT2; Keelekood: krc; Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 236 000
    alaani keel et van [Ariste1967#]; qaračaj-malqar til / къарачай-малкъар тил krc [NET_Frö]; karačajsko-balkarština cs [cs2006n]; Karatschaisch de [Motz2007]; Karachay-Balkar en; karatšai-balkaari fi [Anhava1998]; karachaï-balkar fr [NET_Laval]; karacsáj-balkár nyelv hu [NET_Wiki]; caraciai-balcaro it [NET_Wiki]; qaračaiuli ena / ყარაჩაიული ენა ka [NET_Wiki]; qerešej-bałqerybze / къэрэшей-балъкъэрыбзэ kbd [NET_Wiki]; qaraşay-balqar tili / қарашай-балқар тілі kk [NET_Wiki]; karačiajų-balkarų kalba lt [NET_Wiki]; karačaju un balkāru valoda lv [NET_Vestnesis]; qæræsejag-balqajrag ævzag / хъӕрӕсейаг-балхъайраг ӕвзаг os [NET_Wiki]; język karaczajsko-bałkarski pl [NET_Wiki]; карача́ево-балка́рский язы́к ru [JaDM1982]; горско-тюркский язык ru van [JaMiTju1997:272]; татарско-джагатайский язык ru van [JaMiTju1997#]; горско-татарский язык ru van [JaMiTju1997#]; karatjajbalkariska sv [NET_Wiki]; Karaçay-Balkarca tr [NET_Wiki]; Kalaqie-Barkar yu / 卡拉切-巴尔卡尔语 zh [NET_Wiki] – Venemaa Kabardi-Balkaari Vabariigi ja Karatšai-Tšerkessi Vabariigi riigikeeliTähestikud: XIX saj kürilliline ja ladina, 1905 araabia, 1924 ladina (karatšai, 1926 karatšai-balkaari keele jaoks), 1937-1938 kürilliline [JaRo2002:131].| ENE:1968,1 ja ENE_EE:1985,1 nimetab eraldi karatšai ja balkaari keelt
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia | KNABi tähetabel
  • kas´ahhi keel et [Ariste1967:45; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: xA : CN, KZ; Keelkond: AlT2; Keelekood: kk (kaz); Kiri: Arab, Cyrl; Kõnelejaid: 8 000 000
    kas`ahh, kas´ahhid et etnonüüm [ESKT:1998]; qazaq tili / қазақ тілі kk [NET_Wiki]; qazaqşa / қазақша kk [NET_Wiki]; aqazaq byzšwa / аҟазаҟ бызшәа ab [NET_Wiki]; qazax dili az [NET_Wiki]; qaźaq tele / ҡаҙаҡ теле ba [NET_Wiki]; hasag helen / хасаг хэлэн bua [NET_Wiki]; kazaština cs,sk [cs2006n; NET_Wiki]; Kasachisch de [Motz2007]; kazakikí glóssa / καζακική γλώσσα el [NET_Wiki]; Kazakh en [ISO639-2:1998]; kazajo es [NET_Wiki]; kazakki fi [Anhava1998]; kazakh fr [ISO639-2:1998]; ‘ōlelo Kasakana haw [NET_Wiki]; Kazāḳh / कज़ाख़ hi [NET_Wiki]; kazah nyelv hu [NET_Wiki]; ǧazaxeren / ղազախերեն hy [NET_Wiki]; kasakska is [NET_Wiki]; kazako it [NET_Wiki]; Kazafugo / カザフ語 ja [NET_Wiki]; qazaxuri ena / ყაზახური ენა ka [NET_Wiki]; qazaḩybze / къазахъыбзэ kbd [NET_Wiki]; K’ajahŭ-ŏ / 카자흐어 ko [NET_Wiki]; kazak tili / казак тили ky [NET_Wiki]; kazachų kalba lt [NET_Wiki]; kazahu valoda lv [NET_Vestnesis]; hasag hel / хасаг хэл mn [NET_Wiki]; Kazachs nl [nl2002n]; kasakhisk no [Leira2006]; qazaxag ævzag / хъазахаг ӕвзаг os [NET_Wiki]; język kazachski pl [NET_Wiki]; cazaque pt [NET_Wiki]; каза́хский язы́к ru [JaDM1982]; казахи ru etnonüüm [NarodyM1988]; киргизский язык ru van [JaMiTju1997:243#]; киргиз-кайсацкий язык ru van [JaMiTju1997#]; казак-киргизский язык ru van [JaMiTju1997#]; kazakiska sv [NET_Wiki]; zaboni qazoqī / забони қазоқӣ tg [NET_Wiki]; phasa Khasak / ภาษาคาซัค th [NET_Wiki]; gazak dili tk [NET_Wiki]; Kazakça tr [NET_Wiki]; qazaq tele / казакъ теле tt [NET_Wiki]; kazak tili / قازاق تىلى ug [NET_Wiki]; qozoq tili uz [NET_Wiki]; hasg keln / хасг келн xal [NET_Wiki]; Hasake yu / 哈萨克语 zh [NET_Wiki] – Kasahstani riigikeelTähestikud Kasahstanis: araabia, 1927 ladina, 1940 kürilliline. Hiinas on kogu aeg kasutatud araabia tähestikku
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia | kasahhi-eesti tähetabel | KNABi tähetabel | WGRS
  • Kass`imovi t´atarlane, -lased et+ruR etnonüüm
    Liik: etn; Maa: RU; Adm: RYA; Keelkond: AlT2; Keelekood: tt (tat)
    qasıym tatarları / касыйм татарлары tt etnonüüm [NET_Wiki]; käçim tatarları / кәчим татарлары tt koh hääldus etnonüüm [NET_Wiki]; касимовские татары ru etnonüüm [NET_Wiki]
  • k´eräšen, -id et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: RU; Adm: TA; Keelkond: AlT2; Keelekood: tt (tat)
    krj´ašen, -id et etnonüüm; keräşennär / керәшеннәр tt etnonüüm [NET_Wiki]; keräşen tatarları / керәшен татарлары tt etnonüüm [NET_Wiki]; кряшены ru etnonüüm [NET_Wiki]; крещёные татары ru etnonüüm [NET_Wiki] – õigeusklike tatarlaste üldnimetus
    Lingid: Wikipedia
  • kirg´iisi keel et [Ariste1967:47; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: xA : CN, KG; Keelkond: AlT2; Keelekood: ky (kir); Kiri: Arab, Cyrl; Kõnelejaid: 2 500 000
    kirg`iis, kirg´iisid et etnonüüm [ESKT:1998]; kırgız tili / кыргыз тили ky [NET_Wiki]; kırgızça / кыргызча ky [NET_Wiki]; qırğız dili az [NET_Wiki]; qırğıź tele / ҡырғыҙ теле ba [NET_Wiki]; kyrgyzština cs [cs2006n]; kărkăs čölhi / кӑркӑс чӗлхи cv [NET_Wiki]; Kirgisisch de [Motz2007]; kirgizikí glóssa / κιργιζική γλώσσα el [NET_Wiki]; Kirghiz en [ISO639-2:1998]; Kyrgyz en rööpnim [ISO639-2:2006#]; kirguís es [NET_Wiki]; kirgiisi fi [Anhava1998]; kirghiz fr [ISO639-2:1998]; ‘ōlelo Kaikikana haw [NET_Wiki]; Kirgiz / किर्गिज़ hi [NET_Wiki]; kirgiz nyelv hu [NET_Wiki]; ǧrǧzeren / ղրղզերեն hy [NET_Wiki]; kirgisíska is [NET_Wiki]; chirghiso it [NET_Wiki]; Kirugisugo / キルギス語 ja [NET_Wiki]; qirgizuli ena / ყირგიზული ენა ka [NET_Wiki]; qırğız tili / қырғыз тілі kk [NET_Wiki]; K’ilŭgisŭ-ŏ / 키르기스어 ko [NET_Wiki]; kirgizų kalba lt [NET_Wiki]; kirgīzu valoda lv [NET_Vestnesis]; hirgis hel / хиргис хэл mn [NET_Wiki]; Kirgizisch nl [nl2002n]; kirgisisk no [Leira2006]; język kirgiski pl [NET_Wiki]; quirguiz pt [NET_Wiki]; кирги́зский язы́к ru [JaDM1982]; киргизы ru etnonüüm [NarodyM1988]; kirgizština sk [NET_Wiki]; kirgiziska sv [NET_Wiki]; zaboni qirghizī / забони қирғизӣ tg [NET_Wiki]; gyrgyz dili tk [NET_Wiki]; Kırgızca tr [NET_Wiki]; kirgiz tili / قىرغىز تىلى ug [NET_Wiki]; qirg‘iz tili uz [NET_Wiki]; burudin keln / бурудин келн xal [NET_Wiki]; Keerkezi yu / 柯尔克孜语 zh [NET_Wiki] – Kõrgõzstani riigikeelTähestikud Kõrgõzstanis: araabia, 1928 ladina, 1940 kürilliline. Hiinas on kogu aeg kasutatud araabia tähestikku
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia | kirgiisi-eesti tähetabel | KNABi tähetabel | WGRS
  • kr´immi_t´atari keel et [ENE:1976,8:181]
    Liik: lg1; Maa: UA; Keelkond: AlT2; Keelekood: crh; Kiri: Cyrl, Latn; Kõnelejaid: 450 000
    kr´immi_t´atarlane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; krimmi-tatari keel et van [Ariste1967:43]; qırımtatar tili / къырымтатар тили crh [NET_Wiki]; qırımtatarca / къырымтатарджа crh [NET_Frö]; aqrymtatar byzšwa / аҟрымҭаҭар бызшәа ab [NET_Wiki]; krımtatar dili az [NET_Wiki]; krymská tatarština cs [NET_Wiki]; Krimtatarisch de [Motz2007]; Crimean Tatar en; Crimean Turkish en rööpnim [ISO639-2#]; krimintataari fi [Anhava1998]; tatar de Crimée fr [ISO639-2:2003]; crimo-tatar fr [NET_Laval]; krími tatár nyelv hu [NET_Wiki]; qrymtatar til / кърымтатар тил krc [NET_Wiki]; Krymo totorių kalba lt [NET_Wiki]; Krimas tatāru valoda lv [NET_Vestnesis]; język krymskotatarski pl [NET_Wiki]; крымскотата́рский язы́к ru [JaDM1982~; LES1990]; язык крымских тюрок ru van [JaMiTju1997:299#]; krymská tatárčina sk [NET_Wiki]; krimtatariska sv [NET_Wiki]; Kırım Tatarcası tr [NET_Wiki]; Kelimiya Dada yu / 克里米亚鞑靼语 zh [NET_Wiki] ♦ Tähestikud: araabia, 1928 ladina, 1938 kürilliline, 1993 ladina.| Krimmitatarlased ise nimetasid end pikka aega kas kõptšakkideks, nogailasteks, Krimmi türklasteks vm. "Tatari" nimetust hakati rohkem kasutama Krimmi khaaniriigi ajal
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia | KNABi tähetabel
  • krõmtš´aki keel et
    Liik: lg1; Maa: UA; Keelkond: AlT2; Keelekood: jct (3); Kõnelejaid: ?
    j´uudi_kr´immi_t´atari keel et rööpnim; krõmtš`akk, krõmtš´akid et etnonüüm; kırımçakça jct [NET_Wiki]; qrımçah tıl’ı jct [NET_Frö]; Krimchak en [Ethn:2009]; Judeo-Crimean Tatar en [Ethn:2009#]; Krymchak en [ISO639-3]; крымчакский язык ru [JaMiTju1997:309]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • kum´õki keel et [Ariste1967:42; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: RU; Adm: DA; Keelkond: AlT2; Keelekood: kum; Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 282 000
    kum`õkk, kum´õkid et etnonüüm [ESKT:1998]; qumuq til / къумукъ тил kum; qumuqča / къумукъча kum [NET_Frö]; łaraġazul maç / лъарагӀазул мацӀ av [NET_Wiki]; qumuq dili az [NET_Wiki]; kumykština cs [NET_Wiki]; Kumykisch de [Motz2007]; Kumyk en [ISO639-2:1998]; kumykki fi [Anhava1998]; koumyk fr [ISO639-2:1998]; koumik fr [NET_Laval]; kumik nyelv hu [NET_Wiki]; ķumiķuri ena / კუმიკური ენა ka [NET_Wiki]; qwmuqwbze / къумукъубзэ kbd [NET_Wiki]; qumıq tili / құмық тілі kk [NET_Wiki]; kumykų kalba lt [NET_Wiki]; kumiku valoda lv [NET_Vestnesis]; Koemuks nl [NET_Wiki]; quymyqqag ævzag / хъуымыхъхъаг ӕвзаг os [NET_Wiki]; język kumycki pl [NET_Wiki]; кумы́кский язы́к ru [JaDM1982]; кумыки ru etnonüüm [NarodyM1988]; kumyčtina sk [NET_Wiki]; Kumukça tr [NET_Wiki]; qomıq tele / комык теле tt [NET_Wiki] – üks Dagestani riigikeeliTähestikud: XVI saj araabia (uuendused 1905-09 ja 1920), 1928 ladina, 1938 kürilliline [JaRo2002:190-191]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia | KNABi tähetabel
  • kõptš´aki keel et
    Liik: lgv; Maa: xA; Keelkond: AlT2; Keelekood: qwm (3); Kiri: Arab
    k`uld_h´ordi keel et rööpnim [ENE:1976,8:181]; Kipchak en rööpnim [NET_Wiki]; Qypchaq en rööpnim [NET_Wiki#]; qıpşaq tili / қыпшақ тілі kk [NET_Wiki]; восточнотюркский язык ru [JaMiTju1997#]; среднетюркский язык ru [JaMiTju1997#]; огузо-кыпчакский язык ru [JaMiTju1997#]; золотоордынский язык ru [JaMiTju1997#] – Kuldhordis, Kaasani khaaniriigis ja mamelukkideaegses Egiptuses kõneldud keele (XIII-XVI saj) üldnimetusPolovetsi e kumaani keele variante
    Lingid: Wikipedia
  • kõptš´aki keeled et
    Liik: lg2, X; Maa: xA; Keelkond: AlT2
    l´ääne_t´urgi keeled et rööpnim; kõptš`akk, kõptš´akid et etnonüüm; Western Turkic languages en [Ethn:2009]; Kipchak languages en; Northwestern Turkic languages en rööpnim [NET_Wiki]; länsiturkkilaiset kielet fi [Anhava1998]; кыпчакская группа ru [JaMiTju1997:110]; Kıpçak tr [NET_Wiki]; qıpçaq telläre / кыпчак телләре tt [NET_Wiki]
    Lingid: Wikipedia
  • l´ipka_t´atarlane, -lased et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: xE : BY, LT, PL; Keelkond: AlT2; Keelekood: tt (tat)
    Lipka Tatars en etnonüüm [NET_Wiki]; Lenkijos-Lietuvos totoriai lt etnonüüm [NET_Wiki]; Lipkowie pl etnonüüm [NET_Wiki#]; Tatarzy polscy pl etnonüüm [NET_Wiki]; польско-литовские татары ru etnonüüm [NET_Wiki]; белорусские татары ru etnonüüm [NET_Wiki]; липки ru etnonüüm [NET_Wiki] – Leedus, Poolas ja Valgevenes elav tatarlaste rühmNimi Lipka tuleneb Leedu vanast tatarikeelsest nimest (vrd Литва)
    Lingid: Wikipedia
  • mamel´uki keel et
    Liik: lgv; Maa: EG; Keelkond: AlT2; Keelekood: zkh (3); Kiri: Arab
    mamel`ukk, mamel´ukid et etnonüüm; Mamluk en [NET_Wiki]; мамлюкско-кыпчакский язык ru [JaMiTju1997:75]; мамелюкско-кыпчакский язык ru [JaMiTju1997#]; мамлюкско-египетский язык ru [JaMiTju1997#]; золотоордынско-египетский язык ru [JaMiTju1997#]; кыпчакско-огузский язык ru [JaMiTju1997#] – Egiptuses XIII–XVII saj kõneldud keelPõhiliselt sama mis horezmitürgi keel (vt see)
    Lingid: Wikipedia
  • nog`ai keel et [Ariste1967:44; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: RU; Adm: AST, CE, DA, KC, STA; Keelkond: AlT2; Keelekood: nog; Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 67 000
    nog`ai, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; nogaj tili / ногай тили nog; nogajša / ногайша nog [NET_Frö]; nuǧajazul maç / нугъаязул мацӀ av [NET_Wiki]; noqay dili az [NET_Wiki]; nogajština cs [NET_Wiki]; nuhaj čölhi / нухай чӗлхи cv [NET_Wiki]; Nogaisch de [Motz2007]; Nogai en [ISO639-2; Ethn:2009]; Nogay en; nogai fi [Anhava1998]; nogaï fr; nogaj nyelv hu [NET_Wiki]; neǧwejbze / нэгъуэйбзэ kbd [NET_Wiki]; noğay tili / ноғай тілі kk [NET_Wiki]; noǧaj til / ногъай тил krc [NET_Wiki]; nogajų kalba lt [NET_Wiki]; nogaju valoda lv [NET_Vestnesis]; nohajag ævzag / ногъайаг ӕвзаг os [NET_Wiki]; język nogajski pl [NET_Wiki]; нога́йский язы́к ru [JaDM1982]; ногайцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; nogajčina sk [NET_Wiki]; nuğay tele / нугай теле tt [NET_Wiki] – Venemaa Dagestani ja Karatša-Tšerkessi Vabariigi riigikeeliTähestikud: araabia, 1928 ladina, 1938 kürilliline [JaRo2002:251]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia | KNABi tähetabel
  • nog`ai-k´arag´aši keel et
    Liik: lgv; Maa: RU; Adm: AST; Keelkond: AlT2; Keelekood: nog; Kõnelejaid: 5 000
    k´arag`aš, k´arag´ašid et etnonüüm; язык астраханских ногайцев-карагашей ru [JaMiTju1997:187]; карагаши ru etnonüüm [JaMiTju1997]; кундровцы ru etnonüüm van [JaMiTju1997#] ♦ Varem kasutasid kirjakeelena tatari keelt
  • polov´etsi keel et [Ariste1967:43; ENE:1976,8:181]
    Liik: lg1; Maa: xA, xE; Keelkond: AlT2; Keelekood: qwm (3)
    kum´aani keel et rööpnim [Ariste1967#]; polov`ets, polov´etsid et etnonüüm; Plavci cs etnonüüm [NET_Wiki]; Koumánoi / Κουμάνοι el etnonüüm [NET_Wiki]; Kománoi / Κομάνοι el etnonüüm [NET_Wiki]; Kuman en [ISO639-3]; Polovtsian en rööpnim [ISO639-3#]; kumaani fi [Anhava1998]; couman fr [NET_Wiki]; kunok hu etnonüüm [NET_Wiki]; Połowcy pl etnonüüm [NET_Wiki]; Plauci pl etnonüüm [NET_Wiki]; полове́цкий язы́к ru [JaDM1982]; куманский язык ru [JaDM1982#]; татары ru etnonüüm [NarodyM1988]; по́ловцы ru etnonüüm [BRES2003]; Kumanca tr [NET_Wiki]; Kumanlar tr etnonüüm [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • t´atari ´ida_m´urre et
    Liik: lgx; Maa: RU; Keelkond: AlT2; Keelekood: tt (tat)
    L´ääne-S´iberi murded et rööpnim; seber tatarları / себер татарлары tt etnonüüm [NET_Wiki]; Ost-Tatar de [Motz2007]; Sibirisches Tatarisch de [Motz2007]; Eastern Tatar en [Ethn:2009]; Siberian Tatar en [Ethn:2009#]; (татарский) восточный диалект ru [JaRo2002:359]; западно-сибирский диалект ru [JaRo2002:359#]; язык сибирских татар ru [JaRo2002:360]; сибирские татары ru etnonüüm [NET_Wiki]
    Lingid: Wikipedia
  • t´atari keel et [Ariste1967:43; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: RU; Adm: TA; Keelkond: AlT2; Keelekood: tt (tat); Kiri: Cyrl, Latn; Kõnelejaid: 5 000 000
    t´atarlane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; tatar tele / татар теле tt [NET_Wiki]; tatarça / татарча tt [NET_Wiki]; qezanly / къэзанлы ady etnonüüm [Kumahova1972:210]; tatar dili az [NET_Wiki]; tataar helen / татаар хэлэн bua [NET_Wiki]; ġezaloyn̡ mott / гІезалойн мотт ce [NET_Wiki]; suas jylme / суас йылме chm [NET_Wiki]; tatarština cs [cs2006n]; tutar čölhi / тутар чӗлхи cv [NET_Wiki]; Tatarisch de [Motz2007]; tatarikí glóssa / ταταρική γλώσσα el [NET_Wiki]; Tatar en [ISO639-2:1998]; tártaro es [NET_Wiki]; tataari fi [Anhava1998]; volgantataari fi [Anhava1998#]; tatar fr [ISO639-2:1998]; Tātār / तातार hi [NET_Wiki]; tatár nyelv hu [NET_Wiki]; tataro it [NET_Wiki]; Tatārugo / タタール語 ja [NET_Wiki]; tatruli ena / თათრული ენა ka [NET_Wiki]; qezanybze / къэзаныбзэ kbd [NET_Wiki]; qezan / къэзан kbd etnonüüm [Kumahova1972:209]; tatar tili / татар тілі kk [NET_Wiki]; T’at’alŭ-ŏ / 타타르어 ko [NET_Wiki]; totara kyv / тотара кыв kv [NET_Wiki]; totorių kalba lt [NET_Wiki]; tatāru valoda lv [NET_Vestnesis]; tadar jÿlmÿ / тадар йӹлмӹ mrj [NET_Wiki]; pečkasonj kelj / печкасонь кель myv [NET_Wiki]; tataronj kelj / татаронь кель myv [NET_Wiki]; Tataars nl [NET_Wiki]; tætæjrag ævzag / тӕтӕйраг ӕвзаг os [NET_Wiki]; język tatarski pl [NET_Wiki]; тата́рский язы́к ru [JaDM1982]; tatárčina sk [NET_Wiki]; tatariska sv [NET_Wiki]; zaboni totorī / забони тоторӣ tg [NET_Wiki]; Tatarca tr [NET_Wiki]; Kazan Tatarcası tr [NET_Wiki]; biger kyl / бигер кыл udm [NET_Wiki]; maŋǧudin keln / маңһудин келн xal oletatav [NET_Wiki]; Dada yu / 鞑靼语 zh [NET_Wiki]; Tataer yu / 塔塔尔语 zh [NET_Wiki] – Venemaa Tatarstani Vabariigi riigikeeli (vene keele kõrval)Tähestikud: XVI saj araabia (vanatatari kirjakeel), 1927 ladina, 1939 kürilliline [JaRo2002:356]. 2001. aastast kasutatakse paralleelselt ladina tähestikku (lähedane türgi kirjaviisile)
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia | KNABi tähetabel
  • t´atari k`esk_m´urre et
    Liik: lgx; Maa: RU; Keelkond: AlT2; Keelekood: tt (tat)
    Mittel-Tatarisch de [Motz2007]; Middle Tatar en [Ethn:2009]; Kazan en [Ethn:2009#]; (татарский) средний диалект ru [JaRo2002:359]
  • t´atari l´ääne_m´urre et
    Liik: lgx; Maa: RU; Keelkond: AlT2; Keelekood: tt (tat)
    m´išäri murre et rööpnim; könbatıs dialekt / көнбатыс диалект tt [NET_Wiki]; mişär / мишәр tt rööpnim; West-Tatarisch de [Motz2007]; Western Tatar en [Ethn:2009]; Misher en [Ethn:2009#]; mišääri fi [Anhava1998]; (татарский) западный диалект ru [JaRo2002:359]; мишарский диалект ru [JaRo2002:359#]; мишари ru etnonüüm [JaRo2002:359]; мещеряки ru etnonüüm van [NET_Wiki]
  • t´eleng´iti murre et
    Liik: lgx; Maa: RU; Adm: AL; Keelkond: AlT2; Keelekood: alt
    t´eleng`it, t´eleng´itid et etnonüüm; Telengitisch-Telesisch de [Motz2007]; Talangit en [Ethn:2009]; Talangit-Tolos en [Ethn:2009#]; Chuy en [Ethn:2009#]; Telengits en etnonüüm [NET_Wiki]; теленгитский диалект ru [JaRo2002:57]; теленгиты ru etnonüüm [JaRo2002:51]
    Lingid: Wikipedia
  • t´ele´uti murre et
    Liik: lgx; Maa: RU; Adm: AL; Keelkond: AlT2; Keelekood: alt
    t´ele`ut, t´ele´utid et etnonüüm; telengut / теленгут alt etnonüüm [JaRo2002:58]; telenget / теленгет alt etnonüüm [JaRo2002#]; Teleutisch de [Motz2007]; Teleuts en etnonüüm [NET_Wiki]; телеутский диалект ru [JaRo2002:58]; телеуты ru etnonüüm [JaRo2002:51]
    Lingid: Wikipedia
  • t`iptär, -id et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: RU; Adm: BA; Keelkond: AlT2; Keelekood: ba (bak), tt (tat)
    t`eptjar, -id et etnonüüm; tiptärźär / типтәрҙәр ba etnonüüm [NET_Wiki]; tiptär / типтәр tt etnonüüm [NET_Wiki]; тептяри ru etnonüüm [NET_Wiki] – tatarlaste-baškiiride seisuslik rahvarühm Baškortostanis
  • tš´ulõmi_t´ürgi keel et [ENE:1976,8:181]
    Liik: lg1; Maa: RU; Adm: TOM; Keelkond: AlT2; Keelekood: clw (3); Kõnelejaid: 500
    tšulõmi-türgi keel et van [Ariste1967:47]; tšulõmi-tatari keel et van [Ariste1967#]; ös tili clw [NET_Wiki]; Tschulym-Tatarisch de [Motz2007]; Chulym en [Ethn:2009]; şulım tili / шұлым тілі kk; чулы́мско-тю́ркский язы́к ru [JaDM1982]; чулымцы ru etnonüüm [NET_Wiki]; томские карагасы ru etnonüüm van [NET_Wiki#]; çulım tatarları / чулым татарлары tt etnonüüm [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ´urumi keel et
    Liik: lg1; Maa: xA : GE, UA; Keelkond: AlT2; Keelekood: uum (3); Kõnelejaid: 192 700
    ´urum, -id et etnonüüm; urum tıl’ uum [NET_Frö]; Urum en [Ethn:2009]; урумский язык ru [JaMiTju1997:450]; язык урумов ru [JaDM1982] – krimmitatarile lähedane keel, mida räägivad rahvuselt kreeklased
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • v´ana_kirg´iisi keel et [Ariste1967:46]
    Liik: lgv; Maa: KG; Keelkond: AlT2; Keelekood: ky (kir)
    Old Kirghiz en [LOW2009:1110]; древнекиргизский язык ru [JaMiTju1997:20] ♦ Kasutuskontekst näib viitavat vanatürgi ja vanauiguuri keele kaasajale