mongoli keeled
:
† b´arga, -d et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xA : CN, MN;
Keelkond: AlM
barġu / ᠪᠠᠷᠭᠤ cmg etnonüüm [mn2001s];
Barga en etnonüüm [NET_Wiki]; barga / барга mn etnonüüm [mn2001s];
баргу́ты ru etnonüüm [mn2001s^];
Baerhu / 巴尔虎 zh [NET_Wiki]
– mongoli hõim, lähedane burjaatidele
Lingid: Wikipedia
b´onani keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 62, 63;
Keelkond: AlM; Keelekood: peh (3);
Kõnelejaid: 6 000
baoani keel et rööpnim [ENE_EE:1985,1]; b´onan, -id et etnonüüm;
baoangi keel et van [Ariste1972:48];
ˌpaoˈnaŋ peh IPA [NET_Wiki];
bɵːŋɑn peh etnonüüm IPA [NET_Wiki]; Baoanisch de [Motz2007];
Bonan en [Ethn:2009]; Bao’an en rööpnim [Ethn:2009];
baoan fi [Anhava1998]; bonan fi lisa [Anhava1998];
баоаньский язык ru [JaMiMon1997:29]; баоань ru etnonüüm [NarodyM1988];
Baoan yu / 保安语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
burj´aadi keel et [Ariste1967:49; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg10; Maa: RU; Adm: BU;
Keelkond: AlM; Keelekood: bua;
Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 375 000
burj`aat, burj´aadid et etnonüüm;
burjaat-mongoli keel et van [Ariste1967#];
burjaad helen / буряад хэлэн bua [NET_Wiki];
buriyad / ᠪᠤᠷᠢᠶ᠋ᠠᠳ cmg [mn2001s];
burjatština cs [cs2006n]; Burjatisch de [Motz2007];
bouriatikí glóssa / μπουριατική γλώσσα el [NET_Wiki];
Buriat en [ISO639-2:1998]; buriato es,it [NET_Wiki];
burjaatti fi [Anhava1998]; bouriate fr [ISO639-2:1998];
burját nyelv hu [NET_Wiki]; buriatų kalba lt [NET_Wiki];
burjatu valoda lv [NET_Vestnesis];
buriad ajalguu / буриад аялгуу mn [NET_Wiki];
buriad hel / буриад хэл mn [mn2001s];
buriad mongol / буриад монгол mn etnonüüm [mn2001s];
język buriacki pl [NET_Wiki]; буря́тский язы́к ru [JaDM1982];
буряты ru etnonüüm [NarodyM1988];
бурят-монгольский язык ru van [JaMiMon1997:37#];
büreet tyla / бүрээт тыла sah [NET_Wiki];
buriatčina sk [NET_Wiki]; burjatiska sv [NET_Wiki];
Buryatça tr [NET_Wiki];
Buliyate yu / 布里亚特语 zh [NET_Wiki]
– Venemaa Burjaatia Vabariigi riigikeeli (vene keele kõrval)
♦ Tähestikud: mongoli, 1931 ladina, 1939 kürilliline. Kirjakeel oli alguses
mongolitega ühine, 1939. a-st arendatakse omaette kirjakeelt Hori murrete
alusel [JaRo2002:74].|
Ethn järgi makrokeel, mis jaguneb Hiina burjaadi (bxu), Mongoolia
burjaadi (bxm) ja Vene burjaadi (bxr) keeleks. Hiinas arvatakse
mongolite hulka
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
d´ahuri keel et [Ariste1967:49; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 15;
Keelkond: AlM; Keelekood: dta (3);
Kiri: Latn, Mong; Kõnelejaid: 96 000
d´ahur, -id et etnonüüm; Daɣur kele dta [NET_Wiki];
daġur / ᠳᠠᠭᠤᠷ cmg [mn2001s];
Dagurisch de [Motz2007#]; Daur de,en [Motz2007; Ethn:2009];
Dagur en rööpnim; daguuri fi [Anhava1998];
daguur / дагуур mn [mn2001s]; дагурский язык ru [JaMiMon1997:51];
дауры ru etnonüüm [NarodyM1988];
Dawoer yu / 达斡尔语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
d`arhadi keel et
Liik: lg1; Maa: MN;
Keelkond: AlM; Keelekood: drh (3);
Kõnelejaid: 20 400
d`arhad, -id et etnonüüm;
darqad / ᠳᠠᠷᠬᠠᠳ cmg etnonüüm [mn2001s];
Darchat de [Motz2007]; Darkhat en [Ethn:2009];
Darkhad en etnonüüm [NET_Wiki]; darhatti fi [Anhava1998];
darhad / дархад mn etnonüüm [mn2001s]; дарха́ты ru etnonüüm [mn2001s]
– läänemongoli keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† džung`aar, džung´aarid et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xA : CN, MN;
Keelkond: AlM; Keelekood: xal
jegün ġar / ᠵᠡᠭᠦᠨ ᠭᠠᠷ cmg [NET_Wiki:zh];
Dzungars en etnonüüm [NET_Wiki];
züün gar / зүүн гар mn etnonüüm [mn2001s];
Zhungaer bu / 准噶尔部 zh [NET_Wiki]
– läänemongoli hõimuliit (XVII-XVIII saj)
♦ On samastatud ka ööldidega
Lingid: Wikipedia
d`örvödi murre et
Liik: lgx; Maa: xA, xE : CN, MN, RU;
Keelkond: AlM; Keelekood: xal
d`örvöd, -id et etnonüüm; dörvd / дөрвд xal etnonüüm [xal1977s];
dörbüd / ᠳᠥᠷᠪᠦᠳ cmg [mn2001s];
Dörbet en [NET_Wiki]; Dorbod en rööpnim [NET_Wiki#];
dörvöd / дөрвөд mn [mn2001s]; дербетский говор ru [LES1990];
дэрбэ́ты ru etnonüüm [mn2001s];
Duerbotebu / 杜尔伯特部 zh etnonüüm [NET_Wiki]
– kalmõki-oiraadi murre, läänemongoli hõim
Lingid: Wikipedia
h´alhi_m`ongoli keel et
Liik: lg0; Maa: MN;
Keelkond: AlM; Keelekood: khk (3);
Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 2 300 000
h`alh, h´alhid et etnonüüm;
qalqa / ᠬᠠᠯᠬᠠ cmg etnonüüm [mn2001s];
Chalcha-Mongolisch de [Motz2007]; Halh Mongolian en [Ethn:2009];
Khalkha Mongolian en [Ethn:2009#];
Central Mongolian en [Ethn:2009#]; halha fi [Anhava1998];
halh ajalguu / халх аялгуу mn [mn2001s];
halh / халх mn etnonüüm [mn2001s];
халхаский диалект ru [JaMiMon1997:108]; халха ru etnonüüm [NarodyM1988];
Kaerka yu / 喀尔喀语 zh [NET_Wiki]
– Mongoolias kõneldava keele täpsem nimetus
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
h´amnigani murre et
Liik: lgx; Maa: CN; Adm: 15;
Keelkond: AlM; Keelekood: bua;
Kõnelejaid: 2 000
h´amnigan, -id et etnonüüm; Khamnigan Mongol en;
hamnigani fi [Anhava1998]
– Hiinas Mongoolia ja Vene piiri ääres Mergeli ja Imini jõgikonnas
kõneldav keel, tugeva evengi mõju all. Kõnelejaid on varem olnud ka
teisel pool piiri. Ethn-s puudub
♦ Hamnigan täh mongoli k ’evenk’
† her`eed, her´eedid et etnonüüm
Liik: etn; Maa: MN;
Keelkond: AlM
kera`iit, kera´iidid et etnonüüm [W2007a_hist:61];
keriyed / ᠬᠡᠷᠢᠶ᠋ᠡᠳ cmg etnonüüm [mn2001s];
Khereid en [NET_Wiki:2013]; Kerait en etnonüüm [NET_Wiki];
kerey / керей kk etnonüüm [NET_Wiki];
hereed / хэрээд mn etnonüüm [mn2001s]; кереи́ты ru etnonüüm [mn2001s];
Kelie / 克烈 zh etnonüüm [NET_Wiki]
– mongoli hõim Kesk-Mongoolias enne Tšingis-khaani vallutusi
Lingid: Wikipedia
† h`oid, h´oidid et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xA, xE : CN, MN, RU;
Keelkond: AlM; Keelekood: xal
qoid / ᠬᠣᠢᠢᠳ cmg etnonüüm [mn2001s];
Khoid en etnonüüm [NET_Wiki]; hojd / хойд mn etnonüüm [mn2001s];
хо́йты ru etnonüüm [mn2001s^]
– läänemongoli hõim
† hoš`uud, hoš´uudid et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xA, xE : CN, MN, RU;
Keelkond: AlM; Keelekood: xal
hošud / хошуд xal etnonüüm [xal1977s];
qošud / ᠬᠣᠱᠤᠳ cmg etnonüüm [mn2001s];
Khoshut en etnonüüm [NET_Wiki]; hošuud / хошууд mn etnonüüm [mn2001s];
хошу́ты ru etnonüüm [mn2001s]
– läänemongoli hõim
kalm´õki keel et [Ariste1967:49; ENE:1970,2; ENE_EE:1987,2]
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: KL;
Keelkond: AlM; Keelekood: xal;
Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 174 000
kalm`õkk, kalm´õkid et etnonüüm [ESKT:1998];
haljmg keln / хальмг келн xal [NET_Wiki];
haljmag helen / хальмаг хэлэн bua [NET_Wiki];
qalimaġ / ᠬᠠᠯᠢᠮᠠᠭ cmg etnonüüm [mn2001s];
kalmyčtina cs,sk [cs2006n; NET_Wiki];
kalmăk čölhi / калмӑк чӗлхи cv [NET_Wiki];
Kalmückisch de [Motz2007]; Kalmyk-Oirat en [Ethn:2009]; Kalmyk en;
Oirat en rööpnim [ISO639-2#]; calmuco es,pt [NET_Wiki];
kalmukki fi [Anhava1998]; kalmouk fr; oïrat fr rööpnim [ISO639-2#];
kalmük nyelv hu [NET_Wiki]; calmucco it [NET_Wiki];
qalmuxuri ena / ყალმუხური ენა ka [NET_Wiki];
qalmuq til / къалмукъ тил krc [NET_Wiki];
kalmak tili / калмак тили ky [NET_Wiki];
kalmukų kalba lt [NET_Wiki]; kalmiku valoda lv [NET_Vestnesis];
halimag hel / халимаг хэл mn [NET_Wiki];
halimag hel / халимаг хэл mn [mn2001s];
qalmyqqag ævzag / хъалмыхъхъаг ӕвзаг os [NET_Wiki];
język kałmucki pl [NET_Wiki]; калмы́цкий язы́к ru [JaDM1982];
ойрат-калмыцкий язык ru [JaMiMon1997:73#];
монгольско-калмыцкий язык ru [JaMiMon1997#];
западно-монгольский язык ru [JaMiMon1997#];
язык поволжских ойратов ru [JaMiMon1997#];
калмыки ru etnonüüm [NarodyM1988]; kalmuckiska sv [NET_Wiki];
Kalmıkça tr [NET_Wiki];
kalmak tili / قالماق تىلى ug [NET_Wiki];
Kaermeike yu / 卡尔梅克语 zh [NET_Wiki]
– Venemaa Kalmõkkia Vabariigi riigikeeli (vene keele kõrval)
♦ Tähestikud: 1648 oiraadi (selge kiri), 1924 kürilliline, 1930 ladina,
1938 kürilliline [JaRo2002:120-121].|
Ethn ühendab sama koodi alla ka oiraadi keele ning Hiinas Xinjiangis
(Bayan Gol, Bortala) kõneldava keele. Ka Aristel on oiraadi ja kalmõki
keel kokku pandud
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
kh`angtsja keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 63;
Keelkond: AlM; Keelekood: kxs (3);
Kõnelejaid: 1 000
Kangjia en [Ethn:2013]; язык канцзя ru oletatav;
Kangjia yu / 康家语 zh [NET_Wiki]
– hiljaaegu avastatud mongoli keelerühma keel Hiinas Qinghais
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† k´itani keel et
Liik: lg1; Maa: xA : CN, MN;
Keelkond: AlM; Keelekood: zkt (3)
k´itan, -id et etnonüüm [ENE:1972,4:7];
kitan / ᠬᠢᠲᠠᠨ cmg [mn2001s]; Kitan en [ISO639-3];
Khitan en [NET_Wiki]; Liao en rööpnim; kitaani fi [Anhava1998];
hjatan / хятан mn [mn2001s];
hitan / хитан mn rööpnim [mn2001s]; кида́ньский язы́к ru [JaDM1982];
Qidan yu / 契丹语 zh [NET_Wiki]
– Kitanite dünastia valitsemise ajal kõneldud keel Põhja-Hiinas,
Mandžuurias ja Mongoolias (X-XII saj)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
† k´itani s`uur kiri et
Liik: scrx; Maa: xA : CN, MN;
Keelkond: AlM; Keelekood: zkt (3);
Kiri: Hani
Khitan Large Script en; киданьское большое письмо ru [LES1990:220];
Qidan Dazi / 契丹大字 zh [NET_Wiki]
– hiina kirjale lähedane logograafiline kiri (püstkiri, tulpades ülevalt
alla ja paremalt vasakule) kitani keele kirjutamiseks
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
† k´itani v`äike kiri et
Liik: scrx; Maa: xA : CN, MN;
Keelkond: AlM; Keelekood: zkt (3);
Kiri: Hani
Khitan Small Script en; киданьское малое письмо ru [LES1990:220];
Qidan Xiaozi / 契丹小字 zh [NET_Wiki]
– hiina kirjale lähedane logograafiline kiri kitani keele kirjutamiseks
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
† kl´assikaline m`ongoli keel et [Ariste1967#]
Liik: lg1; Maa: xA : MN, CN;
Keelkond: AlM; Keelekood: cmg (3);
Kiri: Mong
v´ana_m`ongoli keel et [Ariste1967:48];
moŋġol kele / ᠮᠣᠩᠭ᠋ᠣᠯ ᠬᠡᠯᠡ cmg [mn2001s];
Classical Mongolian en [ISO639-3];
klassinen mongoli fi [Anhava1998];
старописьменный монгольский язык ru [JaMiMon1997];
Jingdian Menggu yu / 经典蒙古语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
† m`angud, -id et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xA;
Keelkond: AlM
maŋġud / ᠮᠠᠩᠭ᠋ᠤᠳ cmg etnonüüm [mn2001s];
Manghit en etnonüüm [NET_Wiki]; Manghud en etnonüüm [NET_Wiki:2013];
mangud / мангуд mn etnonüüm [mn2001s]; мангу́ты ru etnonüüm [mn2001s^];
Mangıtlar tr etnonüüm [NET_Wiki]
– mongoli hõim
♦ Panid hiljem aluse dünastiale Kesk-Aasias
Lingid: Wikipedia
† m`erged, -id et etnonüüm
Liik: etn; Maa: RU;
Keelkond: AlM
m´erkit, -id et etnonüüm [W2007a_hist:61];
merged / ᠮᠡᠷᠭᠡᠳ cmg etnonüüm [mn2001s];
Merkit en etnonüüm [NET_Wiki]; merged / мэргэд mn etnonüüm [mn2001s];
мерки́ты ru etnonüüm [mn2001s];
Mieerqi / 蔑兒乞 zh etnonüüm [NET_Wiki]
– mongoli (v turgi) hõim, mis asustas Kagu-Siberit enne Tšingis-khaani
vallutusi
♦ Merged täh mongoli k-s ’tark’
Lingid: Wikipedia
m´ogoli keel et [Ariste1967#; ENE:1973,5:208]
Liik: lg1; Maa: AF; Adm: HER;
Keelkond: AlM; Keelekood: mhj (3);
Kõnelejaid: 200
m´oguli keel et rööpnim [Ariste1967:49]; m´ogol, -id et etnonüüm;
moɣoːl mhj IPA [JaMiMon1997:81^]; Moghol de [Motz2007];
Mogholi en [Ethn:2009]; mogoli fi [Anhava1998];
могольский язык ru [JaDM1982];
афгано-монгольский язык ru [JaMiMon1997:91#];
моголы ru etnonüüm [NarodyM1988];
Mogele yu / 莫戈勒语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m`ongoli keel et [Ariste1967:48; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg10; Maa: xA : MN, CN;
Keelkond: AlM; Keelekood: mn (mon);
Kiri: Latn, Mong; Kõnelejaid: 4 500 000
m`ongol, -id et etnonüüm [ESKT:1998];
päris-mongoli keel et van harv [Ariste1967#];
mongol hel / монгол хэл mn [NET_Wiki];
Sogboigai / སོག་པོའི་སྐད bo [NET_Wiki];
mongol helen / монгол хэлэн bua [NET_Wiki];
moŋġol kele / ᠮᠣᠩᠭ᠋ᠣᠯ ᠬᠡᠯᠡ cmg [mn2001s];
mongolština cs [cs2006n]; Mongolisch de [Motz2007];
mongolikí glóssa / μογγολική γλώσσα el [NET_Wiki];
Mongolian en [ISO639-2:1998]; mongol es [NET_Wiki];
mongoli fi [Anhava1998]; mongol fr [ISO639-2:1998];
Mongóilis ga [NET_Wiki]; ‘ōlelo Monokolia haw [NET_Wiki];
Mańgoliyan / मंगोलियन hi [NET_Wiki];
mongol nyelv hu [NET_Wiki]; mongólska is [NET_Wiki];
mongolo it [NET_Wiki];
Mongorugo / モンゴル語 ja [NET_Wiki];
monǧoluri ena / მონღოლური ენა ka [NET_Wiki];
moñğol tili / моңғол тілі kk [NET_Wiki];
phéasa Mŏnghkoŭl / ភាសាម៉ុងហ្គោល km [NET_Wiki];
Monggol-ŏ / 몽골어 ko [NET_Wiki];
mongolų kalba lt [NET_Wiki]; mongoļu valoda lv [NET_Vestnesis];
Mongools nl [nl2002n]; mongolsk no [Leira2006];
język mongolski pl [NET_Wiki]; монго́льский язы́к ru [JaDM1982];
mongolčina sk [NET_Wiki]; mongoliska sv [NET_Wiki];
zaboni mughulī / забони муғулӣ tg [NET_Wiki];
phasa Mongkolia / ภาษามองโกเลีย th [NET_Wiki];
Moğolca tr [NET_Wiki]; mool helen / моол хелен tyv;
monggul tili / موڭغۇل تىلى ug [NET_Wiki];
tiếng Mông Cổ vi [NET_Wiki];
moŋǧlmudin keln / моңһлмудин келн xal [NET_Wiki];
moŋǧl keln / моңһл келн xal [NET_Wiki];
Menggu yu / 蒙古语 zh [NET_Wiki]
– Mongoolia riigikeel
♦ Tähestikud: mongoli, 1941 kürilliline (1941 ajuti ka ladina), 1990.
a-test uuesti paralleelselt ka mongoli. Hiinas Sise-Mongoolias on kogu
aeg kasutatud mongoli kirja.|
Ethn-s makrokeel, mille osad halhimongoli (khk) ja sisemongoli (mvf)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
| WGRS
m`ongoli keeled et [Ariste1967:48; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg3, X; Maa: xA;
Keelkond: AlM; Keelekood: xgn (5)
mongolské jazyky cs [NET_Wiki]; mongolische Sprachen de [Motz2007];
mongolikés glósses / μογγολικές γλώσσες el [NET_Wiki];
Mongolian languages en; Mongolic languages en [NET_Wiki];
mongolikielet fi [Anhava1998]; groupe mongol fr [NET_Laval];
mongolų kalbos lt [NET_Wiki]; mongoļu valodas lv [NET_Vestnesis];
mongol helnij büleg / монгол хэлний бүлэг mn [NET_Wiki];
Mongoolse talen nl [NET_Wiki]; języki mongolskie pl [NET_Wiki];
монго́льские языки́ ru [JaDM1982]; mongolspråk sv [NET_Wiki];
Moğol dilleri tr [NET_Wiki];
Menggu yuzu / 蒙古语族 zh [NET_Wiki]
Lingid: Wikipedia
† m`ongoli r`uut_k´iri et
Liik: scr; Maa: MN;
Keelkond: AlM; Keelekood: mn (mon);
Kiri: (Zzzz)
Hevtee Dörvölžin bičig / Хэвтээ Дөрвөлжин бичиг mn;
Mongolian Square Script en
– braahmi kirjale tuginev täht-silpkiri mongoli keele kirjutamiseks, mille
lõi munk Dzanabadzar
♦ Meenutab osalt phakpa kirja, ent pole sellega identne
Lingid: Unicode'i kavand
m`ongoli s`elge kiri et
Liik: scrx; Maa: xA : CN, RU;
Keelkond: AlM; Keelekood: xal;
Kiri: Mong
Clear script en [NET_Wiki]; todo bičig / тодо бичиг mn;
заяпандитская письменность ru [LES1990:211];
"ясное письмо" ru [LES1990:307];
Tuote Menggu wen / 托忒蒙古文 zh [NET_Wiki]
– mongoli kirja põhjal 1648. a loodud püstkiri, milles konsonante ja
vokaale märgitakse ühemõtteliselt
♦ Kirja kasutavad pms läänemongolid (oiraadid)
Lingid: Omniglot
| Wikipedia
m`ongori keel et [Ariste1967:49; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 62, 63;
Keelkond: AlM; Keelekood: mjg (3);
Kõnelejaid: 152 000
m`ongor, -id et etnonüüm; Tu en [Ethn:2009]; Monguor en rööpnim;
monguori fi [Anhava1998]; tu fi lisa [Anhava1998];
cagaan mongol hel / цагаан монгол хэл mn [mn2001s];
монгорский язык ru [JaMiMon1997:124];
широнгол-монгольский язык ru [JaMiMon1997#];
монгоры ru etnonüüm [NarodyM1988];
Tuzu yu / 土族语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† n`aiman, -id et etnonüüm [W2007a_hist:61]
Liik: etn; Maa: xA : MN, RU;
Keelkond: AlM
naiman / ᠨᠠᠢᠮᠠᠨ cmg etnonüüm [mn2001s];
Naimans en etnonüüm [NET_Wiki]; najman / найман mn etnonüüm [mn2001s];
найма́ны ru etnonüüm [mn2001s];
Naiman / 乃蛮 zh etnonüüm [NET_Wiki]
– oletatavasti mongoli (teistel väidetel turgi) hõim, mis asustas
Kesk-Aasia steppe enne mongolite maailmavallutust
♦ Naiman täh mongoli k-s ’kaheksa’
Lingid: Wikipedia
oir´aadi keel et [Ariste1967:49; ENE:1968,1]
Liik: lgv; Maa: MN;
Keelkond: AlM; Keelekood: xal;
Kiri: Cyrl, Mong; Kõnelejaid: 206 000
´oirati keel et rööpnim [ENE_EE:1985,1]; oir`aat, oir´aadid et etnonüüm;
öörd / өөрд xal [xal1977s];
oirad / ᠣᠢᠢᠷᠠᠳ cmg [mn2001s];
Oiratisch de [Motz2007]; Kalmyk-Oirat en [Ethn:2009];
oiraatti fi [Anhava1998]; oïrat fr [NET_Laval];
ojrd / ойрд mn [NET_Wiki]; ojrd hel / ойрд хэл mn [mn2001s];
ойратский язык ru [JaDM1982]; öörd xal-MN [NET_Wiki];
Weilate yu / 卫拉特语 zh [NET_Wiki]
– Mongoolias kõneldav kalmõki keelele lähedane kuju
♦ Vana oiraadi kirjakeelt tähistab kood xwo. NET_Wiki vaatleb kalmõki
keelt oiraadi keele variandina
Lingid: Omniglot
| Wikipedia
´Ordose murre et+mvf
Liik: lgx; Maa: CN; Adm: 15;
Keelkond: AlM; Keelekood: mvf (3)
Ordos / ᠣᠷᠳᠣᠰ mvf oletatav;
ordos / ᠣᠷᠳᠣᠰ cmg [mn2001s]; Ordos en [Ethn:2009];
ordoosi fi [Anhava1998]; ordos / ордос mn [mn2001s];
Eerduosi fangyan / 鄂尔多斯方言 zh [NET_Wiki]
Lingid: Wikipedia
Qahari murre [tšahh´ari] et+mvf
Liik: lgx; Maa: CN; Adm: 15;
Keelkond: AlM; Keelekood: mvf (3)
Qahar / ᠴᠠᠬᠠᠷ mvf oletatav;
čaqar / ᠴᠠᠬᠠᠷ cmg etnonüüm [mn2001s];
Chakhar en [NET_Wiki]; cahar / цахар mn etnonüüm [mn2001s];
чаха́ры ru etnonüüm [mn2001s];
Chahaer fangyan / 察哈尔方言 zh [NET_Wiki]
– sisemongoli murre, kirjakeele alus
Lingid: Wikipedia
s´ise_m`ongoli keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 15;
Keelkond: AlM; Keelekood: mvf (3);
Kiri: Mong; Kõnelejaid: 3 300 000
´ääre_m`ongoli keel et harv; Inner Mongolian en;
Peripheral Mongolian en [Ethn:2009];
язык монголов Внутренней Монголии ru [JaMiMon1997:98];
восточномонгольский язык ru [JaMiMon1997#];
внутреннемонгольский язык ru [JaMiMon1997#];
монголы КНР ru etnonüüm [NarodyM1988];
Nei Menggu yu / 内蒙古话 zh [NET_Wiki]
♦ Mongoli keele Hiinas kõneldav variatsioon
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| ÜRO latinisatsioon
| Wikipedia
† sjanp`ei keel et
Liik: lg1; Maa: xA : CN, MN;
Keelkond: AlM
sjanp`ei, -d et etnonüüm; Xianbei en; Syanbye en harv [JaMiMon1997];
сяньбийский язык ru [JaMiMon1997:144];
Xianbei yu / 鲜卑语 zh [NET_Wiki]
– Põhja-Mandžuurias ja Ida-Mongoolias II-IV saj kõneldud keel, mida on
seostatud osa Orhoni kirjapanekutega; sjanpeidest kujunesid hiljem
mongorid ja sibod
Lingid: Wikipedia
† s´ojombo kiri et
Liik: scr; Maa: MN;
Keelkond: AlM; Keelekood: mn (mon);
Kiri: (Zzzz)
sojombo bičig / соёмбо бичиг mn [NET_Wiki];
Soyombo en
– täht-silpkiri mongoli keele kirjutamiseks, mille lõi 1686. a munk Bogdo
Dzanabadzar
Lingid: Omniglot
| Unicode'i kavand
| Wikipedia
š´ira_j´uguri keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 62;
Keelkond: AlM; Keelekood: yuy (3);
Kõnelejaid: 3 000
k´olla_uig´uuri keel et rööpnim [ENE_EE:1985,1];
´ida_j´uguri keel et rööpnim; š´ira_j´ugur, -id et etnonüüm;
Šera Jogor yuy [NET_Wiki]; East Yugur en [Ethn:2009];
Shira Yugur en rööpnim [Ethn:2009];
язык шира югуров ru [JaMiMon1997:148];
шираюгурский язык ru [JaMiMon1997#];
Dongbu Yugu yu / 东部裕固语 zh [NET_Wiki]
– Hiinas ametlikult juguri rahvuse alla kuuluv, ent mongolikeelne osa
♦ ENE_EE:1985,1 järgi on kaks keelt: turgi keelte hulka kuuluv kollauiguuri
(Saryğ Juğur) ja mongoli keelte hulka kuuluv kollauiguuri (Šira
Juğur)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
torg´uudi murre et
Liik: lgx; Maa: xA, xE : CN, MN, RU;
Keelkond: AlM; Keelekood: xal
torg`uud, torg´uudid et etnonüüm; torǧud / торһуд xal [xal1977s];
torġud / ᠲᠣᠷᠭᠤᠳ cmg etnonüüm [mn2001s];
Torghut en [NET_Wiki]; Torgut en [Ethn:2009];
torguud / торгууд mn etnonüüm [mn2001s];
торгутский говор ru [LES1990];
Tuerhute tuyu / 土尔扈特土语 zh [NET_Wiki]
– kalmõki-oiraadi murre, läänemongoli hõim
Lingid: Wikipedia
Tumdi murre et+mvf
Liik: lgx; Maa: CN; Adm: 15;
Keelkond: AlM; Keelekood: mvf (3)
tum`uut, tum´uudid et etnonüüm [W2007a_hist:69];
Tumd / ᠲᠦᠮᠡᠳ mvf etnonüüm oletatav;
tümed / ᠲᠦᠮᠡᠳ cmg etnonüüm [mn2001s];
tümd / түмд mn etnonüüm [mn2001s]; туме́ты ru etnonüüm [mn2001s]
tungsj´angi keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 62, 65;
Keelkond: AlM; Keelekood: sce (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 250 000
tungsj`ang, tungsj´angid et etnonüüm;
dongsiangi keel et van [ENE_EE:1985,1; Laur2000#];
dunsjangi keel et van [Ariste1972:48]; santa keel et van [Laur2000];
dunsjani keel et van [ENE:1968,1];
sartaġul / ᠰᠠᠷᠲᠠᠭᠤᠯ cmg küsitav [mn2001s];
Dongxiang en [Ethn:2009]; Santa en rööpnim; Sarta en rööpnim;
Tunghsiang en van [Ethn:2009]; dongxiang fi [Anhava1998];
santa fi lisa [Anhava1998]; sartuul / сартуул mn küsitav [mn2001s];
дунсянский язык ru [JaMiMon1997:60]; дунсян ru etnonüüm [NarodyM1988];
язык санта ru van [JaMiMon1997#];
язык саньта ru van [JaMiMon1997#];
Dongxiang yu / 东乡语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† v´ana_oir´aadi keel et
Liik: lg1; Maa: xA : CN, MN;
Keelkond: AlM; Keelekood: xwo (3);
Kiri: Mong
Written Oirat en [ISO639-3];
Gushumian Weilate yu / 古书面卫拉特语 zh [NET_Wiki]
– mongoli selges kirjas kirjutatud oiraadi keel (XVII-XVIII saj)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
Õsõkk´öli kalm´õki keel et+ky
Liik: lg0; Maa: KG;
Keelkond: AlM; Keelekood: xal;
Kõnelejaid: 2 500
kara-kalmak / кара-калмак xal van [JaMiMon1997:67];
sart-kalmak / сарт-калмак xal van [JaMiMon1997#];
Sart Qalmaq en [Ethn:2009];
язык иссык-кульских калмыков ru [JaMiMon1997:67];
каракольские калмыки ru etnonüüm van [JaMiMon1997:67]
– Kõrgõzstanis Karakoli linna ümbruses elavad kalmõkid (asusid XIX saj
Xinjiangis)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
† `ööld, ´ööldid et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xA, xE : MN, RU;
Keelkond: AlM; Keelekood: xal
ögeled / ᠥᠭᠡᠯᠡᠳ cmg etnonüüm [mn2001s];
Olot en etnonüüm [NET_Wiki#]; Eleuths en etnonüüm [NET_Wiki#];
Choros en etnonüüm [NET_Wiki]; ööld / өөлд mn etnonüüm [mn2001s];
элёты ru en mitm [mn2001s]
– läänemongoli hõim