Altai keelkond
:
Alt`ai keelkond et [ENE_EE:1985,1~]
Liik: lg4, X; Maa: xA;
Keelkond: Al; Keelekood: tut
altai keeled et van [Ariste1967:40; ENE:1968,1];
altajské jazyky cs [NET_Wiki]; altaische Sprachen de [Motz2007];
altaïkés glósses / αλταϊκές γλώσσες el [NET_Wiki];
Altaic languages en [ISO639-2:2009];
langues altaïques fr [ISO639-2:2009];
altaji nyelvcsalád hu [NET_Wiki]; Altajaus kalbos lt [NET_Wiki];
altajiešu saime lv [W2000a_lav]; Altaïsche talen nl [NET_Wiki];
altaiske språk no [NET_Wiki]; języki ałtajskie pl [NET_Wiki];
алта́йские языки́ ru [JaDM1982]; altaiska språk sv [NET_Wiki];
Altay dilleri tr [NET_Wiki];
Aertai yuxi / 阿尔泰语系 zh [NET_Wiki]
– hüpoteetiline keelekooslus, mis ühendab mongoli, turgi ja tunguusi-mandžu
keeli
♦ Tänapäeval vaadeldakse neid kolme rühma enamasti lahus
Lingid: Wikipedia
m`ongoli kiri et [Ariste1967:48]
Liik: scr; Maa: xA : MN, CN;
Keelkond: Al; Keelekood: cmg, mn (mon), mnc, mvf, oui;
Kiri: Mong
m´andžu kiri et rööpnim; uig´uuri kiri et rööpnim;
moŋġol bičig / ᠮᠣᠩᠭ᠋ᠣᠯ ᠪᠢᠴᠢᠭ cmg [NET_Wiki];
mongol bičig / монгол бичиг mn [mn2001s];
mongol üseg / монгол үсэг mn rööpnim [mn2001s];
mongolische Schrift de [NET_Wiki]; Mongolian en [ISO15924];
Uyghur script en [LOW2009:1110]; mongol fr [ISO15924];
écriture mongole fr [NET_Wiki];
alphabet ouïghour fr rööpnim [NET_Wiki];
монго́льское письмо́ ru [BRES2003];
уйгурское письмо ru [JaMiTju1997:55];
Menggu zimu / 蒙古字母 zh [NET_Wiki]
– algselt uiguuri keele jaoks loodud vertikaalne tähtkiri, hiljem võtsid
selle üle mongolid ja mandžud
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia