Tšaadi keeled
:
b´ade keel et [Ariste1969:11]
Liik: lg1; Maa: NG; Adm: JI, YO;
Keelkond: AfT; Keelekood: bde (3);
Kõnelejaid: 250 000
b´ade, -d et etnonüüm; Bade en [Ethn:2009]; Bedde en [Ethn:2009#];
баде ru [JaDM1982]; бедде ru [JaDM1982#]; гидгид ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
b´ata keel et [Ariste1969:11]
Liik: lg1; Maa: NG; Adm: AD;
Keelkond: AfT; Keelekood: bta (3);
Kõnelejaid: 153 000
b´ata, -d et etnonüüm; Bata en [Ethn:2009]; Bete en [Ethn:2009#];
Gboati en [Ethn:2009#]; язык бата ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
b´ole keel et
Liik: lg1; Maa: NG; Adm: BA, GO, PL, YO;
Keelkond: AfT; Keelekood: bol (3);
Kõnelejaid: 100 000
boleva keel et [Ariste1969:11]; b´ole, -d et etnonüüm;
Bole en [Ethn:2009]; Bolewa en [Ethn:2009#]; Bolawa en [Ethn:2009#];
Ampika en [Ethn:2009#]; болева ru [JaDM1982]; боле ru [JaDM1982#];
боланчи ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
b´uduma keel et [Ariste1969:11; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: TD;
Keelkond: AfT; Keelekood: bdm (3);
Kõnelejaid: 55 000
b´uduma, -d et etnonüüm; Buduma en [Ethn:2009];
язык будума ru [JaDM1982]; йедина ru [LES1990#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
b´ura keel et [Ariste1969:11; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: NG; Adm: AD, BO;
Keelkond: AfT; Keelekood: bwr (3);
Kõnelejaid: 250 000
b´ura, -d et etnonüüm; Bura-Pabir en [Ethn:2009]; бура ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
dž´ara keel et
Liik: lg1; Maa: NG; Adm: BO, GO;
Keelkond: AfT; Keelekood: jaf (3);
Kõnelejaid: 46 300
dž´ara, -d et etnonüüm; džera keel et van [Ariste1969:11];
Jara en [Ethn:2009]; Jera en [Ethn:2009#]; джара ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
goem`ai keel et
Liik: lg1; Maa: NG; Adm: NA, PL;
Keelkond: AfT; Keelekood: ank (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 200 000
goem`ai, -d et etnonüüm; ankve keel et van [Ariste1969:11];
Goemai en [Ethn:2009]; Ankwe en [Ethn:2009#]; Kemai en [Ethn:2009#];
анкве ru [JaDM1982]; анквей ru [JaDM1982#]; гоэмай ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
g´ude keel et
Liik: lg1; Maa: xF : CM, NG;
Keelkond: AfT; Keelekood: gde (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 96 000
g´ude, -d et etnonüüm; tšeke keel et van [Ariste1969:11];
Gude en [Ethn:2009]; Cheke en [Ethn:2009#];
Motchekin en [Ethn:2009#]; Shede en [Ethn:2009#];
гуде ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
h´ausa keel et [ENE:1968,1]
Liik: lg1; Maa: xF : NE, NG, NE, ,;
Keelkond: AfT; Keelekood: ha (hau);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 25 000 000
h´ausa, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; haussa keel et van [Ariste1969:10];
Hausa en,ha [NET_Wiki; ISO639-2:1998]; hauština cs,sk [NET_Wiki];
cháousa / χάουσα el [NET_Wiki];
hausa fi [Anhava1998]; haoussa fr [ISO639-2:1998];
hausza nyelv hu [NET_Wiki]; hausų kalba lt [NET_Wiki];
hausu valoda lv [NET_Vestnesis]; język hausa pl [NET_Wiki];
язык хауса ru [JaDM1982];
Haosa yu / 豪萨语 zh [NET_Wiki]
– Nigeeria ja Nigeri tähtsaimaid keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
h´uba keel et
Liik: lg1; Maa: NG; Adm: AD;
Keelkond: AfT; Keelekood: hbb (3);
Kõnelejaid: 175 000
h´uba, -d et etnonüüm; Huba en [Ethn:2009]; Chobba en [Ethn#];
Kilba en [Ethn#]; кильба ru [LES1990]; хыба ru [LES1990#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k´amve keel et
Liik: lg1; Maa: NG; Adm: AD;
Keelkond: AfT; Keelekood: hig (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 300 000
h´igi keel et [Ariste1969:11]; k´amve, -d et etnonüüm;
Kamwe en [Ethn:2009]; Higgi en [Ethn:2009#];
Vacamwe en [Ethn:2009#]; хиги ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´arekare keel et [Ariste1969:11]
Liik: lg1; Maa: NG; Adm: BA, YO;
Keelkond: AfT; Keelekood: kai (3);
Kõnelejaid: 150 000
k´arekare, -d et etnonüüm; Karekare en [Ethn:2009];
Karaikarai en [Ethn:2009#]; Kerrikerri en [Ethn:2009#];
карекаре ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k`esk_m´argi keel et
Liik: lg0; Maa: NG; Adm: AD, BO;
Keelkond: AfT; Keelekood: mrt (3);
Kõnelejaid: 135 000
Marghi Central en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k´uri murre et
Liik: lgx; Maa: NG; Adm: BO;
Keelkond: AfT; Keelekood: bdm (3)
k´uri, -d et etnonüüm; kuri keel et van [Ariste1969:11];
Kuri en [Ethn:2009]; Kouri en [Ethn:2009#]; Kakaa en [Ethn:2009#];
диалект кури ru [JaDM1982]
l´agvani keel et
Liik: lg1; Maa: CM;
Keelkond: AfT; Keelekood: kot (3);
Kõnelejaid: 10 000
l´agvan, -id et etnonüüm;
kotoko keel et van [ENE:1968,1; Ariste1969:11; ENE_EE:1985,1];
Lagwan en [Ethn:2009]; Kotoko-Logone en rööpnim [Ethn:2009];
котоко ru [JaDM1982]; логоне ru lisa [JaDM1982];
лагуане ru lisa [JaDM1982#]
♦ Kotoko on tegelikult piirkonna nimi, kus räägitakse mitut keelt, sh
afade, malgbe, maslami, mpade, mseri
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l`õuna_m´argi keel et
Liik: lg0; Maa: NG; Adm: BO;
Keelkond: AfT; Keelekood: mfm (3);
Kõnelejaid: ?
Marghi South en [Ethn:2009]; южный марги ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´afa keel et
Liik: lg1; Maa: CM;
Keelkond: AfT; Keelekood: maf (3);
Kõnelejaid: 141 000
m´afa, -d et etnonüüm; matakami keel et van [ENE_EE:1985,1];
Mafa en [Ethn:2009]; Matakam en van halvustav [Ethn:2009];
язык матакам ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´argi keel et [Ariste1969:11; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg10; Maa: NG;
Keelkond: AfT; Keelekood: mfm, mrt (3)
m´argi, -d et etnonüüm; Marghi en [Ethn]; margi fi [Anhava1998];
язык марги ru [JaDM1982]
♦ Ethn jagab kesk- (mrt) ja lõunamargi (mfm) keeleks
Lingid: Wikipedia
m´asana keel et
Liik: lg1; Maa: xF : CM, TD;
Keelkond: AfT; Keelekood: mcn (3);
Kõnelejaid: 212 000
m´asa keel et [ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]; m´asana, -d et etnonüüm;
massa keel et van [Ariste1969:11]; Masana en [Ethn:2009];
Massa en rööpnim [Ethn:2009]; masa fi [Anhava1998]; маса ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m´iltu keel et [Ariste1969:28]
Liik: lg1; Maa: TD;
Keelkond: AfT; Keelekood: mlj (3);
Kõnelejaid: 270
m´iltu, -d et etnonüüm; Miltu en [Ethn:2009]; милту ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´ubi keel et [Ariste1969:11; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: TD;
Keelkond: AfT; Keelekood: mub (3);
Kõnelejaid: 35 000
m´ubi, -d et etnonüüm; Mubi en [Ethn:2009]; му́би ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´usgu keel et [ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xF : CM, TD;
Keelkond: AfT; Keelekood: mug (3);
Kõnelejaid: 86 000
m´usgu, -d et etnonüüm; musku keel et van [ENE:1968,1; Ariste1969:11];
Mulwi mug [Ethn]; Musgu en [Ethn:2009];
Mousgoum en rööpnim [Ethn:2009]; язык мусгум ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
mv´aghavuli keel et
Liik: lg1; Maa: NG; Adm: PL;
Keelkond: AfT; Keelekood: sur (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 295 000
s´ura keel et rööpnim [Ariste1969:11]; mv´aghavul, -id et etnonüüm;
Mwaghavul en [Ethn:2009]; Sura en [Ethn:2009#]; сура ru [JaDM1982];
мвагхавул ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
ng´asi keel et
Liik: lg1; Maa: NG; Adm: PL;
Keelkond: AfT; Keelekood: anc (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 400 000
ng´asi, -d et etnonüüm; angasi keel et van [Ariste1969:11];
Ngas en [Ethn:2009]; Angas en [Ethn:2009#]; Karang en [Ethn:2009#];
angas fi [Anhava1998]; язык ангас ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
ng´izimi keel et [Ariste1969:11]
Liik: lg1; Maa: NG; Adm: YO;
Keelkond: AfT; Keelekood: ngi (3);
Kõnelejaid: 80 000
ng´izim, -id et etnonüüm; Ngizim en [Ethn:2009];
Ngezzim en [Ethn:2009#]; нгизим ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
s´arva keel et [Ariste1969:28]
Liik: lg1; Maa: TD;
Keelkond: AfT; Keelekood: swy (3);
Kõnelejaid: 2 000
s´arva, -d et etnonüüm; serva keel et van [Ariste1969#];
kara keel et van [Ariste1969#]; Sarua en [Ethn:2009];
Sarwa en [Ethn:2009#]; Saroua en [Ethn:2009#]; сарва ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
s´okoro keel et [Ariste1969:11]
Liik: lg1; Maa: TD;
Keelkond: AfT; Keelekood: sok (3);
Kõnelejaid: 5 000
s´okora keel et rööpnim [ENE_EE:1985,1]; s´okoro, -d et etnonüüm;
Sokoro en [Ethn:2009]; сокоро ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
somr`ai keel et [ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: TD;
Keelkond: AfT; Keelekood: sor (3);
Kõnelejaid: 7 500
somr`ai, -d et etnonüüm; Shibne sor [Ethn]; Sibine sor rööpnim [Ethn#];
Somrai en [Ethn:2009]; сомрай ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
t´era keel et [Ariste1969:11]
Liik: lg1; Maa: NG; Adm: BO, GO;
Keelkond: AfT; Keelekood: ttr (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 101 000
t´era, -d et etnonüüm; Tera en [Ethn:2009]; тера ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
Tš´aadi keeled et
Liik: lg3, X; Maa: xF;
Keelkond: AfT; Keelekood: cdc (5)
tšaadi keeled et van [ENE_EE:1985,1];
tšaadi rühm et van [Ariste1969:10];
tschadische Sprachen de [Motz2007]; Chadic languages en;
tšadilaiset kielet fi [Anhava1998]; groupe tchadique fr [NET_Laval];
ча́дские языки́ ru [JaDM1982]
– Afroaasia keelte haru Kesk-Aafrikas, Tšaadi järve lääne-, lõuna- ja
idaküljel
♦ Jagatakse tavaliselt Ida-Tšaadi, Kesk-Tšaadi (biu-mandara), Lääne-Tšaadi
rühmaks, lisaks eraldi masa keeled
Lingid: Wikipedia
v´andala keel et
Liik: lg1; Maa: xF : CM, NG;
Keelkond: AfT; Keelekood: mfi (3);
Kõnelejaid: 43 500
m´andara keel et rööpnim [ENE:1968,1; Ariste1969:11; ENE_EE:1985,1];
v´andala, -d et etnonüüm; Wandala en [Ethn:2009];
Mandara en rööpnim [Ethn:2009]; вандала ru [JaDM1982];
мандара ru rööpnim [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List