aramea keeled


:

  • aram`ea keel et [Ariste1967:75; ENE:1975,7:132]
    Liik: lg1; Maa: xA : AM, IR, LB, SY; Keelkond: AfS4; Keelekood: arc; Kiri: Armi
    aram`ealane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; lishānā aramāyā arc [NET_Frö]; lishana khata arc rööpnim; Aramäisch de [Motz2007]; aramaïkí glóssa / αραμαϊκή γλώσσα el [NET_Wiki]; Aramaic en [ISO639-2:1998]; Official Aramaic en rööpnim [ISO639-2:2007]; Imperial Aramaic en rööpnim [ISO639-2:2007#]; arameo es [NET_Wiki]; aramea fi [Anhava1998]; araméen fr [ISO639-2:1998]; araméen d’empire fr rööpnim [ISO639-2:2007]; Aramais ga [NET_Wiki]; arámi nyelv hu [NET_Wiki]; arameeren / արամեերեն hy [NET_Wiki]; aramaico it,pt [NET_Wiki]; aramėjų kalba lt [NET_Wiki]; aramiešu valoda lv [NET_Vestnesis]; Aramees nl [NET_Wiki]; język aramejski pl [NET_Wiki]; арамейский язык ru [JaDM1982]; имперский арамейский язык ru [JaDM1982]; aramejčina sk [NET_Wiki]; arameiska sv [NET_Wiki]; Aramice tr [NET_Wiki]; Yalamu yu / 亚拉姆语 zh [NET_Wiki] ♦ Hõlmab perioodi 700-300 eKr
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • aram`ea keeled et
    Liik: lg2, X; Maa: xA; Keelkond: AfS4
    Aramaic languages en; араме́йские языки́ ru [LES1990]
  • Ass`üüri˛a `uus_aram`ea keel et
    Liik: lg1; Maa: xA : IQ, IR, SY, TR; Keelkond: AfS4; Keelekood: aii (3); Kiri: Syrn; Kõnelejaid: 210 000
    `aissori keel et rööpnim [ENE_EE:1985,1]; ass`üüri˛a keel et harv; aissoor, aissoorid et etnonüüm van [Ariste1967:77]; asurai et etnonüüm van [Ariste1967:77]; urmia murre et van [Ariste1967:77]; ātūrâyā / ܐܵܬܘܼܪܵܝܵܐ aii [NET_Wiki]; sūrét / ܣܘܼܪܹܝܬ aii [NET_Wiki]; ashuri aii [NET_Wiki]; Assyrisch Neu-Aramäisch de [Motz2007]; Assyrian Neo-Aramaic en [Ethn:2009]; Assyrian en rööpnim [Katzner1995]; assyrien fr [NET_Laval]; ассири́йский язы́к ru [LES1990]; новосирийский язык ru [LES1990#]; ассирийские диалекты ru [JaDM1982]; ассирийцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; айсорский язык ru van [LES1990#]; Asurice tr [NET_Wiki] – süüria keele läänepoolne kuju
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • H`atra kiri et+Eur
    Liik: scr; Maa: IQ; Keelkond: AfS4; Keelekood: arc; Kiri: (Zzzz)
    Hatran en; Hatrene script en [Coulmas1999:196] ♦ Nimetatud Hatra oaasi, prg Al-Ḩaḑri järgi
    Lingid: Unicode'i kavand | Wikipedia
  • ´ida_s`üüri˛a kiri et
    Liik: scr; Maa: xA; Keelkond: AfS4; Keelekood: aii, cld (3); Kiri: Syrn
    s`üüri˛a N`estori kiri et rööpnim; Madhnḥâyā / ܡܲܕ݂ܢܚܵܝܵܐ aii,cld; Swâdhâyā / ܣܘܵܕ݂ܵܝܵܐ aii,cld rööpnim; Syriac (Eastern variant) en [ISO15924]; syriaque (variante orientale) fr [ISO15924]; восточносирийское письмо ru [LES1990]; несторианский алфавит ru [BRES2003~] ♦ Kasutatakse tänapäeval kõige rohkem
    Lingid: ScriptSource
  • Kald`ea `uus_aram`ea keel et
    Liik: lg1; Maa: IQ; Keelkond: AfS4; Keelekood: cld (3); Kiri: Syrn; Kõnelejaid: 206 000
    kaldâyā / ܟܲܠܕܵܝܵܐ cld [NET_Wiki]; soreth / ܣܘܿܪܸܬ݂ cld [NET_Wiki]; Chaldäisch Neu-Aramäisch de [Motz2007]; Chaldean Neo-Aramaic en [Ethn:2009]; chaldéen fr [NET_Laval]; Keldanice tr [NET_Wiki] – süüria keele idapoolne kuju
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • l´ääne_s`üüri˛a kiri et
    Liik: scr; Maa: xA; Keelkond: AfS4; Keelekood: syr; Kiri: Syrj
    s`üüri˛a s´erto kiri et rööpnim; s`üüri˛a jakob´iidi kiri et rööpnim; Serṭā / ܣܪܛܐ syr; Pshīṭā / ܦܫܝܛܐ syr rööpnim; Syriac (Western variant) en [ISO15924]; syriaque (variante occidentale) fr [ISO15924]; западносирийское письмо ru [LES1990]; яковитский алфавит ru [BRES2003~]; серто ru [BRES2003]
    Lingid: ScriptSource
  • l´ääne_`uus_aram`ea keel et
    Liik: lg1; Maa: SY; Keelkond: AfS4; Keelekood: amw (3); Kiri: Syrj; Kõnelejaid: 15 000
    aramīth / ܐܰܪܰܡܝܺܬ݂ amw [NET_Wiki]; West-Neu-Aramäisch de [Motz2007]; Western Neo-Aramaic en [Ethn:2009]; länsiaramea fi [Anhava1998]; новозападноарамейский диалект ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • m´anda keel et
    Liik: lg1; Maa: IR; Adm: 10; Keelkond: AfS4; Keelekood: mid (3); Kiri: Mand; Kõnelejaid: 500
    m´andalane, -lased et etnonüüm [ENE:1973,5:60]; Mandäisch de [Motz2007]; Mandaic en [Ethn:2009]; Mandaean en rööpnim [Ethn:2009]; мандейский диалект ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • m´anda kiri et
    Liik: scr; Maa: IR; Adm: 10; Keelkond: AfS4; Keelekood: mid (3); Kiri: Mand
    Mandaic en [ISO15924]; Mandean script en [Coulmas1999:320]; Mandaean en rööpnim [ISO15924#]; mandéen fr [ISO15924]; мандейское письмо ru [LES1990:164] – konsonantkiri (paremalt vasakule)
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • mh´allami, -d et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: xA : LB, TR; Keelkond: AfS4; Keelekood: syr
    Mḥalmây"ē / ܡܚܠܡܝ̈ܐ syr [NET_Wiki]; mḩallamī / محلمي ar etnonüüm [NET_Wiki]; Mhallami en etnonüüm [NET_Wiki]; Mıhellemi tr etnonüüm [NET_Wiki] – süüria päritoluga rahvarühm Türgis ja LiibanoninsAlgselt rääkisid aramea keelt, hiljem süüria keelt ja araabia keele variante
    Lingid: Wikipedia
  • Nabat`ea kiri et
    Liik: scr; Maa: xA : JO, SA; Keelkond: AfS4; Kiri: Nbat
    Nabataean abjad en; nabatéen fr [ISO15924:2010]; набатейское письмо ru [LES1990:164] – nabatlaste konsonantkiri (u 150 eKr - 100 pKr), millest hiljem arenes välja araabia kiriKirja kood kinnitatud 2010
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • n´abatlane, -lased et etnonüüm [MIAL2001:70]
    Liik: etn; Maa: xA : JO, SA; Keelkond: AfS4
    Al-Anbāţ / الانباط ar etnonüüm [NET_Wiki]; Nabataeans en etnonüüm [NET_Wiki]; Nabataioi / Ναβαταίοι grc etnonüüm [PNL2000]; набатейский язык ru [LES1990]; набатеи ru etnonüüm [BRES2003] – Loode-Araabia hõimuliit, kõneles aramea keelele lähedast keelt
    Lingid: Wikipedia | Wikipedia
  • Palmyra kiri [palm´üüra] et
    Liik: scr; Maa: SY; Keelkond: AfS4; Keelekood: arc; Kiri: Palm
    Palmyrene en [ISO15924:2010]; palmyrénien fr [ISO15924:2010]; пальмирское письмо ru [Loukotka1950:101] – läänearamea murrete kirjapanekuks esimestel sajanditel pKr kasutatud tähtkiriNimi Süürias asunud Palmyra linna järgi
    Lingid: ScriptSource | Wikipedia
  • Sam`aari˛a aram`ea keel et [ESKT:1998]
    Liik: lg1; Maa: PS; Keelkond: AfS4; Keelekood: sam; Kiri: Samr
    Sam`aari˛a aram`ealane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; Samaritisch Aramäisch de [Motz2007]; Samaritan Aramaic en [ISO639-2:1998]; samaritain fr [ISO639-2:1998]; Samārijas aramiešu valoda lv [NET_Vestnesis]; самаритянский язык ru [LES1990]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • s´enaja keel et
    Liik: lg1; Maa: IR; Adm: 16; Keelkond: AfS4; Keelekood: syn (3); Kiri: Syrc; Kõnelejaid: 460
    s´enaja, -d et etnonüüm; senayā syn [NET_Frö]; sōray syn [NET_Frö]; Senaya en [Ethn:2009]; Soray en [Ethn:2009#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • s`üüri˛a keel et [ENE:1975,7:132]
    Liik: lg10; Maa: xA : IQ, IR, LB, SY; Keelkond: AfS4; Keelekood: syr; Kiri: Syrc
    `uus_aram`ea keel et rööpnim [Ariste1967:77; ENE_EE:1985,1]; `uus_s`üüri˛a keel et rööpnim [Ariste1967:77#; ENE_EE:1985,1#]; s`üürlane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; Sūryāyā / ܣܘܪܝܐܝܐ syr [NET_Frö]; Syriac en [ISO639-2:1998]; syriaque fr [ISO639-2:1998]; siriaco it [NET_Wiki]; zimanê suryanî ku [NET_Wiki]; sīriešu valoda lv [NET_Vestnesis]; новосирийский язык ru [JaDM1982]; новоассирийские диалекты ru lisa [JaDM1982]; sýrčina sk [NET_Wiki]; syriska sv [NET_Wiki]; Süryanice tr [NET_Wiki] ♦ Ethn-s nn makrokeel, mis hõlmab Assüüria (aii) ja Kaldea (cld) uusaramea keele. Vrd ka vanasüüria (syc) keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia | KNABi tähetabel
  • s`üüri˛a kiri et
    Liik: scr; Maa: xA; Keelkond: AfS4; Keelekood: syr; Kiri: Syrc
    Syriac en [ISO15924]; syriaque fr [ISO15924]; сири́йское письмо́ ru [LES1990] – konsonantkiri (paremalt vasakule) aramea keelte kirjutamiseksEksisteerib kolme kujul: idasüüria (Syrn), läänesüüria (Syrj) ja estrangelo (Syre)
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia | KNABi tähetabel
  • s`üüri˛a estr´angelo kiri et
    Liik: scr; Maa: xA; Keelkond: AfS4; Keelekood: syr; Kiri: Syre
    Esṭrangelā / ܐܣܛܪܢܓܠܐ syr; Syriac (Estrangelo variant) en [ISO15924]; syriaque (variante estranghélo) fr [ISO15924]; эстрангело ru [BRES2003] – süüria kirja klassikaline vorm
    Lingid: ScriptSource
  • t´urojo keel et
    Liik: lg1; Maa: xA : SY, TR; Keelkond: AfS4; Keelekood: tru (3); Kiri: Latn, Syrc; Kõnelejaid: 84 000
    t´urojo, -d et etnonüüm; ṭūroyō tru [NET_Frö]; ṣūrayt tru [NET_Frö]; sūryoyō tru [NET_Frö]; Turoyo en [Ethn:2009]; Surayt en [Ethn:2009#]; Turani en [Ethn:2009#]; диалект турайо ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • v´ana_aram`ea kiri et
    Liik: scr; Maa: xA; Keelkond: AfS4; Keelekood: arc; Kiri: Armi
    Imperial Aramaic en [ISO15924]; araméen impérial fr [ISO15924]; араме́йское письмо́ ru [BRES2003] – V-III saj eKr kasutatud konsonantkiri (paremalt vasakule), mis sai hiljem heebrea kirja lähteksVt ka Palmyra ja Hatra kiri
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • v´ana_s`üüri˛a keel et
    Liik: lg1; Maa: xA; Keelkond: AfS4; Keelekood: syc; Kiri: Syrc, Syre
    s`üüri˛a keel et [Ariste1967:76]; Syrisch de [Motz2007]; Classical Syriac en [ISO639-2:2007]; syyria fi [Anhava1998]; syriaque classique fr [ISO639-2:2007]; сири́йский язы́к ru [JaDM1982] ♦ Hääbus X-XII saj, säilinud harva kirikutalituste keelena
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia