ida-moni-khmeeri keeled
:
âksâr chriĕng / អក្សរជ្រៀង [aks`aa(r) tʲr`ieng] km [km1975s]
Liik: scrx; Maa: xA : KH, VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: km (khm)
(кхмерское) накло́нное письмо́ ru [km1975s]
– khmeeri kaldkiri, üks kahest põhiliigist (tavalisem)
âksâr mul / អក្សរមូល [aks`aa(r) m`uul] km [km1975s]
Liik: scrx; Maa: xA : KH, VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: km (khm)
(кхмерское) кру́глое письмо́ ru [km1975s]
– khmeeri ümarkiri, üks kahest põhiliigist (kasutusel pms
dekoratiivstiilis, pealkirjades jm)
´alaki keel et
Liik: lg1; Maa: LA;
Keelkond: AaK1; Keelekood: alk (3);
Kõnelejaid: 4 000
´alak, -id et etnonüüm; Alak en [Ethn:2013]; Harak en [Ethn#];
язык алак ru [JaDM1982]
– bahnari keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´alam_ta`oi keel et
Liik: lg0; Maa: LA;
Keelkond: AaK1; Keelekood: tto (3);
Kiri: Laoo; Kõnelejaid: 15 800
Lower Ta’oih en [Ethn:2013]; Tong en [Ethn#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
b`ahnari keel et [Ariste1967:59; ENE:1968,1]
Liik: lg1; Maa: VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: bdq (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 158 000
b`ahnar, -id et etnonüüm; Bahnar en [Ethn:2009]; Bana en [Ethn:2009#];
bahnar fi [Anhava1998]; язык бахнар ru [JaDM1982];
банар ru etnonüüm [NarodyM1988]; Ba Na vi [NET_Wiki]
– bahnari keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
b`ahnari keeled et [ENE_EE:1985,1]
Liik: lg2; Maa: xF : KH, LA, VN;
Keelkond: AaK1
Bahnaric languages en [Ethn:2009]
– Austroaasia keelte iseseisev haru, kuulub tinglikult ida-moni-khmeeri
keelte hulka
♦ Umbes 30 keelt sisaldav rühm, sh bahnari, džehhi, halangi, hree ja
sedangi keel
Lingid: Wikipedia
b`iati murre et
Liik: lgx; Maa: VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: cmo (3)
bieti keel et [Ariste1967:60]; b`iat, -id et etnonüüm;
Biat en [Ethn:2009]; Bhiét en [Ethn:2009#];
диалект биат ru [JaDM1982]
br`uu keel et
Liik: lg10; Maa: xA : LA, TH, VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: bru, brv (3);
Kõnelejaid: 295 000
br`uu, -d et etnonüüm; Bru en [NET_Wiki]; Baru en [NET_Wiki#];
Brou en [NET_Wiki#]; язык бру ru [JaDM1982]
– katu keelerühma keeli
♦ Ethn jagab ida- (bru) ja läänebruu (brv) keeleks, lisaks eristab ka soo
(Sô, sss) ja khua (xhv) keelt, mis NET_Wiki järgi on murded
Lingid: Wikipedia
b´udehi keel et
Liik: lg0; Maa: VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: stt (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: ?
b´udeh, -id et etnonüüm; Budeh Stieng en [Ethn:2009];
Lower Stieng en [Ethn:2009#]; язык будех ru [JaDM1982]
– bahnari keelerühma keeli, stiengi variant
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
b´ulo keel et
Liik: lg0; Maa: xA : KH, VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: sti (3);
Kiri: Khmr, Latn; Kõnelejaid: 6 000
b´ulo, -d et etnonüüm; Bulo Stieng en [Ethn:2009];
диалект булэ ru [JaDM1982]
– bahnari keelerühma keeli, stiengi variant
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
dž´ehhi keel et
Liik: lg1; Maa: xA : LA, VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: jeh (3);
Kõnelejaid: 23 200
dž`ehh, dž´ehhid et etnonüüm; džee murre et van [Ariste1972:57];
Jeh en [Ethn:2009]; Gie en [Ethn:2009#]; Yeh en [Ethn:2009#];
язык джех ru [JaDM1982]
– bahnari keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
h´alangi keel et
Liik: lg1; Maa: xA : LA, VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: hal (3);
Kõnelejaid: 17 500
h´alang, -id et etnonüüm; halangi murre et van [Ariste1972:57];
Halang en [Ethn:2009]; Koyong en [Ethn:2009#];
Salang en [NET_Wiki#]; язык халанг ru [JaDM1982]
– bahnari keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
hr`ee keel et
Liik: lg1; Maa: VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: hre (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 113 000
hr`ee, -d et etnonüüm; Hre en [Ethn:2009]; Cham-Re en [Ethn:2009#];
Davach en [Ethn:2009#]; Moi Da Vach en [Ethn:2009#];
Tachom en [Ethn:2009#]; hrê fi [Anhava1998];
язык хрэ ru [JaDM1982]; хре ru etnonüüm [NarodyM1988];
тямре ru etnonüüm [NarodyM1988#]; Hrê vi [NET_Wiki]
– bahnari keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´ida_br`uu keel et
Liik: lg0; Maa: xA : LA, VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: bru (3);
Kiri: Laoo, Latn, Thai; Kõnelejaid: 82 000
Eastern Bru en [Ethn:2013]
– katu keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´ida_k´atu keel et
Liik: lg0; Maa: VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: ktv (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 50 500
Eastern Katu en [Ethn:2009]; High Katu en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´ida_mn´ongi keel et
Liik: lg0; Maa: VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: mng (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 30 000
Eastern Mnong en [Ethn:2009]; itämnong fi [Anhava1998];
восточный мнонг ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´ida-m´oni-khm´eeri keeled et
Liik: lg2, X; Maa: xA;
Keelkond: AaK1
Eastern Mon-Khmer languages en [Ethn:2009];
itäiset mon-khmer-kielet fi [Anhava1998];
юго-восточные аустроазиатские языки ru osaliselt [JaDM1982]
– mõneti tinglik jaotis, kuhu kuuluvad bahnari, katu, khmeeri ja peari
keelerühm
k´atu keel et [Laur2000]
Liik: lg10; Maa: xA : LA, VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: ktv, kuf (3)
k´atu, -d et etnonüüm; katu murre et van [Ariste1972:57];
язык кату ru [JaDM1982]; кату ru etnonüüm [NarodyM1988];
Cơ Tu vi [NET_Wiki]
– katu keelerühma keeli
♦ Ethn jagab idakatu (ktv) ja läänekatu (kuf) keeleks
k´atu keeled et
Liik: lg2; Maa: xA : KH, LA, VN;
Keelkond: AaK1
Katuic languages en [NET_Wiki]; катуическая группа ru [JaDM1982]
– Austroaasia keelte iseseisev haru, kuulub tunglikult ida-moni-khmeeri
keelte alla
Lingid: Wikipedia
k´aveti keel et
Liik: lg1; Maa: KH;
Keelkond: AaK1; Keelekood: krv (3);
Kõnelejaid: 2 400
k´avet, -id et etnonüüm; Kavet en [Ethn:2009]; Khvek en [Ethn#];
Kowet en [Ethn#]; язык кхвек ru [JaDM1982]; кравет ru [JaDM1982#]
– bahnari keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k`esk_mn´ongi keel et
Liik: lg0; Maa: xA : KH, VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: cmo (3);
Kiri: Khmr, Latn; Kõnelejaid: 52 500
Central Mnong en [Ethn:2009]; Budang en [Ethn:2009#];
Pnong en [Ethn#]; keskimnong fi [Anhava1998];
Pnông / ព្នង km [km1975s];
центральный мнонг ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
khm´eeri keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: xA : KH, VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: km (khm);
Kiri: Khmr; Kõnelejaid: 13 200 000
k`esk_khm´eeri keel et rööpnim; khm`eer, khm´eerid et etnonüüm [ESKT:1998];
kmeri keel et van [Ariste1967#];
khmeri keel et van [Ariste1967:58; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1];
kambodža keel et van rööpnim [Ariste1967#; ENE:1968,1#];
phéasa Khmêr / ភាសាខ្មែរ km [NET_Wiki];
khmérština cs [cs2006n]; chmer / χμερ el [NET_Wiki];
Khmer en [ISO639-2:1998]; Central Khmer en rööpnim [ISO639-2];
Cambodian en rööpnim; kambodža fi [Anhava1998#];
khmer fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998];
khmer central fr rööpnim [ISO639-2:2006];
Khamer / खमेर hi [NET_Wiki];
khmer nyelv hu [NET_Wiki];
Kumērugo / クメール語 ja [NET_Wiki];
K’ŭmelŭ-ŏ / 크메르어 ko [NET_Wiki];
khmerų kalba lt [NET_Wiki]; khmeru valoda lv [NET_Vestnesis];
Gyun / ကျွမ်း my etnonüüm van [my1976s] (’kambodžalane’);
język khmerski pl [NET_Wiki]; cambojano pt [NET_Wiki];
кхме́рский язы́к ru [JaDM1982]; кхмеры ru etnonüüm [NarodyM1988];
khmer sv [NET_Wiki]; kambodjanska sv [NET_Wiki#];
phasa Khmen / ภาษาเขมร th [NET_Wiki];
Khmerce tr [NET_Wiki]; tiếng Khmer vi [NET_Wiki];
tiếng Miên vi [NET_Wiki];
Gaomian yu / 高棉语 zh [NET_Wiki]
– Kambodža riigikeel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
| ÜRO latinisatsioon
khm´eeri kiri et
Liik: scr; Maa: xA : KH, VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: km (khm);
Kiri: Khmr
âksâr Khmêr / អក្សរខ្មែរ km [km1975s];
Khmer en [ISO15924]; khmer fr [ISO15924];
кхмерский алфавит ru [BRES2003]; кхмерское письмо ru [LES1990:180]
– täht-silpkiri khmeeri keele kirjutamiseks
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
khm´eeri l`õuna_m´urre et
Liik: lgx; Maa: VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: km (khm)
Khmêr Kraôm / ខ្មែរក្រោម km [km1975s^] (’alam-khmeerid’);
Southern Khmer en [Ethn:2009]; Khmer Krom en [KH2005j:46];
диалект краом ru [JaDM1982]
k´oho keel et
Liik: lg1; Maa: VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: kpm (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 129 000
k´oho, -d et etnonüüm; Koho en [Ethn:2009]; Coho en [Ethn:2009#];
koho fi [Anhava1998]; язык кэхо ru [JaDM1982];
язык кохо ru [JaDM1982#]; Cờ Ho vi [NET_Wiki]
– bahnari keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
kr´õngi keel et
Liik: lg1; Maa: KH;
Keelkond: AaK1; Keelekood: krr (3);
Kiri: Khmr; Kõnelejaid: 18 400
kr`õng, kr´õngid et etnonüüm; Kru’ng 2 en [Ethn:2009];
Kreung en [Ethn#]; язык крунг ru [JaDM1982]
– bahnari keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k`ua keel et
Liik: lg1; Maa: VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: cua (3);
Kõnelejaid: 12 000
k`ua, -d et etnonüüm; Cua en [Ethn:2013]; Bòng Mieu en [Ethn#];
язык куа ru [JaDM1982]
– bahnari keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k`ui keel et [Ariste1967:59]
Liik: lg1; Maa: xA : LA, TH, VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: kdt (3);
Kiri: Khmr, Laoo, Thai; Kõnelejaid: 489 000
k`ui, -d et etnonüüm; kuoi keel et van [Ariste1967#];
Kuy en [Ethn:2009]; Kuoy en [Ethn:2009#]; Soai en [Ethn:2009#];
kui fi [Anhava1998]; Kuŏy / កួយ km [km1975s];
язык куй ru [JaDM1982]; ку́ой ru etnonüüm [km1975s];
куи ru etnonüüm [NarodyM1988];
phasa Kui / ภาษากุย th [NET_Wiki];
phasa Kuai / ภาษากวย th [NET_Wiki#];
phasa Suai / ภาษาส่วย th [NET_Wiki#]
– katu keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l´ave keel et
Liik: lg1; Maa: xA : KH, LA;
Keelkond: AaK1; Keelekood: brb (3);
Kõnelejaid: 21 200
l´ave, -d et etnonüüm; brou murre et van [Ariste1972:57];
Lave en [Ethn:2009]; Braou en [Ethn:2009#]; Brou en [Ethn:2009#];
Brao en [NET_Wiki]; язык брао ru [JaDM1982];
язык лаве ru [JaDM1982]; брао ru etnonüüm [NarodyM1988];
Brâu vi [NET_Wiki]
– bahnari keelerühma keeli
♦ NET_Wiki järgi katusmõiste (brao keel), mille alla mahuvad krõngi ja
kaveti keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l`õuna_mn´ongi keel et
Liik: lg0; Maa: VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: mnn (3);
Kiri: Khmr; Kõnelejaid: 30 000
Southern Mnong en [Ethn:2009]; etelämnong fi [Anhava1998];
южный мнонг ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l´ääne_br`uu keel et
Liik: lg0; Maa: TH;
Keelkond: AaK1; Keelekood: brv (3);
Kiri: Laoo, Latn; Kõnelejaid: 20 000
Western Bru en [Ethn:2013]
– katu keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l´ääne_k´atu keel et
Liik: lg0; Maa: LA;
Keelkond: AaK1; Keelekood: kuf (3);
Kiri: Laoo, Tale; Kõnelejaid: 14 700
Western Katu en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
mn´ongi keel et
Liik: lg10; Maa: VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: cmo, mng, mnn (3)
mn`ong, mn´ongid et etnonüüm; Mnong en [Ethn:2009];
mnong fi [Anhava1998]; язык мнонг ru [JaDM1982];
мнонг ru etnonüüm [NarodyM1988]
– bahnari keelerühma keeli
♦ Ethn jagab ida- (mng), kesk- (cmo) ja lõunamnongi (mnn) keeleks
Lingid: Wikipedia
ng´eki keel et
Liik: lg1; Maa: LA;
Keelkond: AaK1; Keelekood: ngt (3);
Kiri: Laoo, Latn; Kõnelejaid: 12 900
ng`ekk, ng´ekid et etnonüüm; Ngeq en [Ethn:2013]; Kriang en [Ethn#];
Ngae en [Ethn#]; язык нгэк ru [JaDM1982]
– katu keelerühma keeli
♦ NET_Wiki peab taoi keele murdeks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
njah´ööni keel et
Liik: lg1; Maa: LA;
Keelkond: AaK1; Keelekood: nev (3);
Kõnelejaid: 4 000
njah`öön, njah´öönid et etnonüüm;
Heun [IPA:hɐɐɲ] nev [NET_Wiki];
Nyaheun en [Ethn:2013]; Nyahön en [Ethn#]; Nha Heun en [Ethn#];
язык няхэнь ru [JaDM1982]
– bahnari keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
`oi keel et
Liik: lg1; Maa: LA;
Keelkond: AaK1; Keelekood: oyb (3);
Kõnelejaid: 11 200
`oi, -d et etnonüüm; Oy en [Ethn:2013]; Huei en [Ethn#];
язык ой ru [JaDM1982]
– bahnari keelerühma keeli
♦ Ethn eristab sellest veel keeli, nt thee, mis NET_Wiki järgi on murded
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
p´akohi keel et
Liik: lg1; Maa: xA : LA, VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: pac (3);
Kõnelejaid: 29 200
p´akoh, -id et etnonüüm; pakoo murre et van [Ariste1972:57];
Pacoh en [Ethn:2009]; Pokoh en [Ethn:2009#];
язык пакох ru [JaDM1982]
– katu keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
p´eari keel et
Liik: lg1; Maa: KH;
Keelkond: AaK1; Keelekood: pcb (3);
Kõnelejaid: 1 700
p`ear, p´earid et etnonüüm; Pear en [Ethn:2009]; Por en [Ethn#];
язык пеар ru [JaDM1982]
– peari keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| Wikipedia
p´eari keeled et
Liik: lg2; Maa: KH;
Keelkond: AaK1
Pearic languages en [NET_Wiki]; пеарическая группа ru [JaDM1982]
– Austroaasia keelte iseseisev haru, mis tinglikult kuulub ida-moni-khmeeri
keelte alla
Lingid: Wikipedia
ph`uongi keel et
Liik: lg1; Maa: VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: phg (3);
Kõnelejaid: 15 100
ph`uong, -id et etnonüüm; Phuong en [Ethn:2013];
High Katu en [NET_Wiki#]
– katu keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
p´õhja_khm´eeri keel et
Liik: lg0; Maa: TH;
Keelkond: AaK1; Keelekood: kxm (3);
Kiri: Thai; Kõnelejaid: 1 400 000
Northern Khmer en [Ethn:2009]; Khmer Lue en [Ethn:2009#];
Thailand Khmer en [Ethn#]; pohjoiskhmer fi [Anhava1998]
– Tais kõneldav khmeeri keel, erineb mõnevõrra (kesk)khmeeri keelest
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
s´amre keel et [Ariste1967:59]
Liik: lg1; Maa: KH;
Keelkond: AaK1; Keelekood: sxm (3);
Kõnelejaid: 50
s´amre, -d et etnonüüm; Samre en [Ethn:2009];
Sămrê / សាំរែ km [km1975s];
язык самрае ru [JaDM1982]; язык самре ru [JaDM1982#]
– peari keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
sa´outši keel et
Liik: lg1; Maa: KH;
Keelkond: AaK1; Keelekood: scq (3);
Kõnelejaid: 180
sa`outš, sa´outšid et etnonüüm; Sa’och en [Ethn:2009]; Sauch en [Ethn#];
S’och / ស្អូច km [km1975s];
язык съоуть ru [JaDM1982]; сао́ть ru etnonüüm [km1975s]
– peari keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
sed´angi keel et [Ariste1967:59,62; ENE:1968,1]
Liik: lg1; Maa: VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: sed (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 101 000
sed`ang, sed´angid et etnonüüm; Sedang en [Katzner1995; Ethn:2009];
язык седанг ru [JaDM1982]; седанг ru etnonüüm [NarodyM1988];
Xơ Đăng vi [NET_Wiki]
– bahnari keelerühma keeli
♦ Ariste mainib keelt nii Austroneesia kui ka moni-khmeeri keelte all
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
somr`ai keel et
Liik: lg1; Maa: KH;
Keelkond: AaK1; Keelekood: smu (3);
Kõnelejaid: 4 100
somr`ai, -d et etnonüüm; Somray en [Ethn:2013]
– peari keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
sr`ee murre et
Liik: lgx; Maa: VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: kpm (3)
sr`ee, -d et etnonüüm; sree keel et van [Ariste1967:60];
Sre en [Ethn:2009]; диалект срэ ru [JaDM1982];
срэ ru etnonüüm [NarodyM1988]
st`iengi keel et [Ariste1972:59]
Liik: lg10; Maa: xA : KH, VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: sti, stt (3)
st`ieng, -id et etnonüüm; Stieng en [Ethn:2009];
Stiĕng / ស្ទៀង km [km1975s];
язык стиенг ru [JaDM1982]; стиенг ru etnonüüm [NarodyM1988];
Xtiêng vi [NET_Wiki]
– bahnari keelerühma keeli
♦ Ethn järgi budehi (stt) ja bulo (sti) keel
Lingid: Wikipedia
st`iengi keeled et
Liik: lg2; Maa: VN;
Keelkond: AaK1
st`iengi rühm et [Ariste1967:60];
Stieng-Chrau languages en [Ethn:2009]
su`oi keel et
Liik: lg1; Maa: KH;
Keelkond: AaK1; Keelekood: syo (3);
Kõnelejaid: 930
Suoy en [Ethn:2009]; язык суой ru [JaDM1982]
– peari keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
s`uu keel et
Liik: lg1; Maa: LA;
Keelkond: AaK1; Keelekood: sqq (3);
Kõnelejaid: 2 400
s`uu, -d et etnonüüm; ɟruʔ sqq IPA [NET_Wiki];
Sou en [Ethn:2013]; Su’ en [NET_Wiki]; Sawk en [Ethn#];
Suq en [Ethn#]; язык сук ru [JaDM1982]
– bahnari keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
tamp`uani keel et
Liik: lg1; Maa: KH;
Keelkond: AaK1; Keelekood: tpu (3);
Kiri: Khmr; Kõnelejaid: 31 100
tamp`uan, -id et etnonüüm; Tampuan en [Ethn:2009]; Campuon en [Ethn#];
Proon en [Ethn#]; Tompuon en [KH2005j];
Tumpuŏn / ទំពួន km [NET_Wiki];
язык тямпуэн ru [JaDM1982]; язык тампуон ru [JaDM1982#]
– bahnari keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
ta`oi keel et
Liik: lg10; Maa: xA : LA, VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: tth, tto (3);
Kõnelejaid: 210 000
ta`oi, -d et etnonüüm; Ta’Oi en [NET_Wiki]; Ta-Oy en [Ethn#];
язык таойх ru [JaDM1982]; Tà Ôi vi [Ethn#]
– katu keelerühma keeli
♦ Ethn-s ülem- (tth) ja alamtaoi (tto) keel ja lisaks veel mitmeid, sh
ngeki, mida NET_Wiki loeb taoi murreteks
Lingid: Wikipedia
th`ee keel et
Liik: lg1; Maa: LA;
Keelkond: AaK1; Keelekood: thx (3);
Kõnelejaid: 2 900
th`ee, -d et etnonüüm; The en [Ethn:2013]; Thae en [Ethn#];
язык тхе ru [JaDM1982]
– bahnari keelerühma keeli
♦ NET_Wiki peab seda oi keele murdeks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
tš´engi keel et
Liik: lg1; Maa: LA;
Keelkond: AaK1; Keelekood: jeg (3);
Kõnelejaid: 4 500
tš`eng, tš´engid et etnonüüm; Cheng en [NET_Wiki]; Jeng en [Ethn:2013];
Chiengceng en [Ethn#]; язык кайонг ru [JaDM1982];
язык ченг ru [JaDM1982#]
– bahnari keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
tšr`au keel et
Liik: lg1; Maa: VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: crw (3);
Kõnelejaid: 22 600
tšr`au, -d et etnonüüm; tšrau murre et van [Ariste1972:57];
Chrau en [Ethn:2009]; Chauro en [Ethn:2009#];
язык тьрау ru [JaDM1982]; язык чрау ru [JaDM1982#];
тёро ru etnonüüm [NarodyM1988]; Chơ Ro vi [NET_Wiki]
– bahnari keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´ülem_ta`oi keel et
Liik: lg0; Maa: xA : LA, VN;
Keelkond: AaK1; Keelekood: tth (3);
Kiri: Laoo; Kõnelejaid: 49 900
Upper Ta’oih en [Ethn:2013]; Kantua en [Ethn#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List