Austroaasia hõimkond


:

  • ´Austro_`aasia hõimkond et [ENE_EE:1985,1~]
    Liik: lg5, X; Maa: xA, xO; Keelkond: Aa; Keelekood: aav (5)
    austroasijské jazyky cs [NET_Wiki]; austroasiatische Sprachen de [Motz2007]; afstroasiatikés glósses / αυστροασιατικές γλώσσες el [NET_Wiki]; Austro-Asiatic phylum en; austroaasialaiset kielet fi [Anhava1998]; famille austro-asiatique fr [NET_Laval]; ausztroázsiai nyelvcsalád hu [NET_Wiki]; Austroazinės kalbos lt [NET_Wiki]; austroaziātu saime lv [W2000a_lav]; Austroaziatische talen nl [NET_Wiki]; austroasiatiske språk no [NET_Wiki]; języki austroazjatyckie pl [NET_Wiki]; аустроазиа́тские языки́ ru [JaDM1982]; austroasiatiska språk sv [NET_Wiki]; Nanya yuxi / 南亚语系 zh [NET_Wiki] – keelkonnad Kagu-AasiasNime täh ’Lõuna-Aasia’. Jagatakse tavaliselt moni-khmeeri (sh vieti) ja munda keelteks
    Lingid: Wikipedia