Kogumiku aluseks on 18. novembril 2016 Tartu Kirjanike Majas toimunud konverents
"Kuidas anda inimesele kosmos? Hasso Krulli utoopia väljaspool ajalugu". Lisaks ettekannete põhjal valminud uutele artiklitele moodustab kogumiku suurema osa põhjalik valik Hasso Krulli varasemast retseptsioonist. Samuti sisaldab kogumik Hasso Krulli mahukat bibliograafiat.
Hasso Krull (sündinud 1964) on eesti kultuuriruumi ilmestanud juba alates 1980. aastate esimesest poolest. Seejuures on Krulli looming olnud pidevas teisenemises, kuid seda teisenemist on ometi läbinud mingi läbiv joon, mingi tekstistrateegiate all või taga lasuv laiem alus, mis püüdleb unustatud kihistuste elluäratamise poole lugejas. Selle juures ei ole näinud oluline, kas see püüdlus võtab luuletuse, eepilise poeemi, mütopoeetilise jutustuse, teoreetilise loengu, kirjanduskriitika, tõlkevahenduse või köögilauajutu kuju. Need kõik küsivad mingite arhetüüpsete mehhanismide järele, mis hoiaksid inimese maailma lagunemast ja tekitaksid tema olemise kultuurilisse koesse pidepunkte, millele toetuda. Nii kogumik kui ka konverents olid ajendatud soovist mõtiskleda Krulli loomingu olemuse ja väljavaadete üle, mis tema utoopial meie kultuuris võiks olla. Samuti annab koondav retseptsioonikogu aimu, milline suhe võiks olla tema loomingu erinevate pooluste vahel või kas selline küsimus on üldse relevantne. Ehkki Krulli tegevuse mastaap ja maht näib kaugelehaarav (lausa kosmiline), on selle keskmes mõistatus, mis kutsub küsima inimese asendi ja eesmärgi üle tänapäevases kultuuris.
Kogumik valmib Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis, Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskuse juurde koondunud uurimisruhma töö tulemusena ja koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.
SISUKORD:
NEEME LOPP
Hasso Krulli mõistatus
lk 9
MART VELSKER
Nastik teab
lk 16
HEIE MARIE TREIER
Sujuv sissejuhatus iseseisvusesse: Hasso Krulli panus 1990. aastate kunsti
lk 22
EIK HERMANN
Krullid haridusmaastikul
lk 28
ANNELI MIHKELEV
Müüdipesa punumine Hasso Krulli 21. sajandi loomingus
lk 32
TÕNU VIIK
Hasso Krulli lugemine
lk 40
JOOSEP SUSI
Kuidas luuletada lugu isa valvsa pilgu all?
lk 45
ANDREAS W
töid, tegemisi ja hambaid
lk 55
MARJU LEPAJÕE
Võimalikke lisandusi Max Harnooni tundmaõppimiseks
lk 64
MARGUS OTT
Raamat, mis on kogu aeg olemas olnud
lk 68
AARE PILV
Muisus ja muistatus. Etnofuturism 2.0
lk 75
MAREK TAMM
Pesapunumine: Hasso Krulli kosmopoliitika
lk 79
TÕNIS PARKSEPP
Kes on klassik? Hasso Krulli loojanatuurist
lk 86
ÜLO VALK
Regivärsist rahvuslikku esoteerikasse
lk 94
MART VELSKER
Veel ja midagi veel
lk 101
MAARJA KANGRO
Ligimesepoliitikast
lk 105
LEO LUKS
Empaatiline hääl ja mõtleja ülesanne
lk 111
AARE PILV
Labürint polegi liiklusvahend
lk 116
MEELIS FRIEDENTHAL
Süüst ja häbist „rohelise mõtlemise” taustal
lk 121
REIN RAUD
Luule kui olek
lk 132
TRIINU PAKK
Vanapaganast, jumalannast, härjast ja kirjast
lk 135
ÜLAR PLOOM
Encomium Crulli lk 138
JAAN KAPLINSKI
Hasso Krulli rõõmus fatalism
lk 144
LAURI SOMMER
Krulli ilmutus
lk 148
KADRI TÜÜR
Küllus ja prügi
lk 154
JAN KAUS
Küllusetekst, teksti küllus
lk 158
JAN KAUS
Millimallikas ja ookean
lk 164
MIHKEL MUTT
Häbelik tõurastaja, Sorbonne’i kaugõppija: retroarvustus
lk 173
JAAN ROSS
Seire või katkestused?
lk 177
MART VELSKER
Raamat valgustajatelt
lk 184
MAREK TAMM
Nietzsche tagasipöördumine
lk 192
Tõnu Õnnepalu
Hasso Krull, alanud sajandi kirjandusõpetaja
lk 200
AIVO LÕHMUS
Hasso Krulli peen poststrukturalism
lk 206
TÕNU ÕNNEPALU
Keha – hüüdja hääl diskursiivses kõrves: monoloog Hasso Krullist kui poliitilisest luuletajast
lk 210
PRIIDU BEIER
Androgüüni luule
lk 216
KAJAR PRUUL
Narkissose mängud
lk 221
Illustratsioonide allikad
lk 226
Hasso Krulli valikbibliograafia
lk 227