Konverents "Tagasi "Hukkunud alpinisti" hotelli"
29. augustil 2012 Tartus, Kirjandusmuuseumis
1979. aastal stuudios Tallinnfilm Grigori Kromanovi lavastajakäe all
valminud ""Hukkunud Alpinisti" hotell" on vahest ainuke Nõukogude
Eestis tehtud mängufilm, mida võib liialdamata nimetada kultusteoseks.
Kusagil Lääne-Euroopa kõrvalises mägihotellis hargnev kummaline,
dekadentliku varjundiga mõrvamüsteerium põhineb nõukogude
ulmekirjandusheeroste Arkadi ja Boriss Strugatski 1970. aastast pärit
romaanil. Veel kolmkümmend aastat hiljemgi kõnetavad selle filmi sisu,
tegelaskujud, auahne misanstseen ning radikaalne heliriba hulka
kirjutajaid, kunstnikke, muusikuid ja subkultuure. Vastuoluline
linateos kätkeb niihästi filmi valmimisajastule iseloomulikke kui
universaalseid, nii poliitilisi kui metafüüsilisi teemasid:
progressinoole murdumist, külma sõda, tulevikuvisioonide purunemist,
uusaegset mütoloogiat, võimusuhteid, moraali ja vaimset sisepagulust
totalitaarses süsteemis, jne. Kõike seda ning enamatki püüdis hõlmata
ka filmile pühendatud interdistsiplinaarne konverents "Tagasi
"Hukkunud Alpinisti" hotelli".
Konverentsi materjalidest ilmub kavakohaselt 2013. aastal
artiklikogumik sarjas "Etüüde nüüdiskultuurist".
Kava ja teesid:
11.00
Jaan Ruus: "Siis ja praegu"
Kas tunane ulmefilm andis ennustavaid märke? 1979. a. esiliinastuse
retsensiooni ümberkirjutuse vajadusest aastal 2012.
Martin Luiga: "Dialektiline materialism ja ebamaise käsitlus Nõukogude blokis"
Nõukogude ideoloogia jättis religiooni küll ajaloo prügikasti, kuid
seevastu oli erinevate paranormaalsuste avastamise ning leiutamise
lootus riiklikus ideoloogias pea et selge sõnaga välja kirjutatud.
Seoses sellega ei kujunenud Liidus ulmele kunagi läänemaade
halvustavat pulp-kuulsust - teaduslik fantastika oli tõsine asi, selle
tähtsus kultuuridiskursuses ilmne. Tähelepanu väärib ka nõukogude
ideoloogia ning riigiaparaadi kohalolu läbiv tajutavus tolleaegses
kirjanduses, võib öelda, et tausta asemel on see tunnetatav otsekui
omaette tegelasena.
Mari Laaniste: "Kusagil Alpides: ""Hukkunud Alpinisti" hotell" kui
fantaasianägemus kaasaegsest Läänest.
Ettekandes vaatlen, kuidas too nõukogude filmitööstuse saavutus, mille
sündmustik hargneb "kusagil Alpides", vormib nägemust mittenõukogude
maailmast, "lääne pahelisest ühiskonnast".
12.15-12.30 kohvipaus
Greete Põrk: "Tuleviku utoopia, 'mina' ja 'teised' projektsioon filmis
"Hukkunud Alpinisti hotell""
Käesolevas tekstis käsitlen filmi "Hukkunud Alpinisti hotell" kui kahe
maailma kokkupõrget, uurin kahte vastanduvat tasandit ja nende
koostoimel käivituvaid tähendusmehhanisme. 'Mina' ja 'teised' eristus
viitab filmis kirjeldatavale olukorrale, kus süsteemivälises
situatsioonis püütakse kasutatada süsteemisisest loogikat.
Kiwa: "Siin on lõpp! Reis algab seal, kus tee lõppeb"
Hotell mägedes on töölaud, isegi operatsioonilaud või katsepolügon,
kust on maha lükatud ja kõrvale jäetud kõik üleliigne, nii et
nähtavale jääks ainult täieliselt olemuslik või vajalik. Oleva ja
olematu vaheline piiritsoon, nagu Shambala budistlikus mütoloogias.
Kuidas siseneda hotelli? Kas väljastpoolt, nagu inspektor Glebsky
filmi avakaadrites, või seestpoolt, nagu tulnukad inimkehadesse?
Uurin, kuidas võimumehhanismid, mütoloogia, keskkond, helid, utoopiad,
kordused, peegeldused ja erinevused - kõik kaardid, mis film kätte
mängib - mõjutavad inimpsüühikat, ja kuidas see omakorda mõjutab
Hotelli.
Roomet Jakapi: "Moraalsed valikud ja olendite mitmekesisus"
Ettekandes analüüsitakse inspektor Glebsky tegelaskuju poolt
eksplitseeritud moraalseid dilemmasid nüüdisaegsete eetikateooriate
valguses. Uurimuse fookuses on inimeksistentsi normatiivsete aluste
rakendatavus teistele arenenud intellektiga olenditele.
14.00 - 14.30 lõunapaus
Tõnis Kahu: ""Hukkunud Alpinisti" hotell kui küberneetiline süsteem"
Küberneetika esimene, Ühendriikides kerkinud laine uuris1940. aastatel
, kuidas mitmesugused süsteemid erinevate tagasisidemehhanismide kaudu
toimivad. Kuigi ka mujal maailmas riivas küberneetika kui teadusharu
oluliselt humanitaarvaldkonda, oli just NSV Liidus see protsess 1960.
aastatel eriti reljeefne - küberneetika oli tegelikult viimane
Nõukogude tehno-utoopiline fantaasia, mida peeti realiseeritavaks
isegi läbikukkunud ühiskondliku eksperimendi tingimustes. Strugatskite
romaan ja Kromanovi film on selle ambitsiooni kaks näidet.
Janar Ala: "Roxy Hotell"
Plaanin omavahel võrrelda briti ansambli Roxy Music kahte esimest
plaati, Roxy Music (1972) ja For Your Pleasure (1973) ning Grigori
Kromanovi filmi ""Hukkunud Alpinisti" hotell." Ja miks? Kõigepealt
tekitas sellise mõtte algusperioodi Roxy Musicu liidri Brian Eno
väline sarnasus Sulev Luige kehastatud HAH-i ühe kultuslikuma tegelase
Luarvik Luarvikuga. Lisaks objektiivsemad põhjused: glam, 1970ndate
popkultuur N.Liidus ja Läänes, kunstlikkus, film jne. Neid seoseid
kahe nimetatud nähtuse vahel on tegelikult väga kerge leida, liigagi
kerge. Eesmärgiks ongi luua pigem ilukirjanduslikumad ja
hüpoteetilisemad seosed nende kahe platvormi vahel, võib-olla need ka
osaliselt ära vahetada.
Berk Vaher: "Nähtamatu mees: du Barnstocre'i pihtimus" [ilukirjanduslik]
Mustkunstnik du Barnstocre on tegelaskuju vendade Strugatskite
romaanist ""Hukkunud Alpinisti" hotell"; samanimelisest filmist jäi
tegelaskuju välja. Ent kujutlegem ta siiski sinna filmiruumi; mis
siis, kui ta ikkagi viibis hotellis, tunnistas ja mõjutas sealseid
sündmusi, ise nähtamatuks jäädes?
Paneelvestlus filmitiimi liikmetega: Ilmar Taska, Tõnu Virve, vestlust
juhib Jaak Lõhmus.
Korraldajad:
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm
Tartu Kultuuritehas
Konverentsi plakat (pdf)