Millises vahekorras peaks teie meelest Külatee sarnast projekti teostama riik ja toetama eraalgatus?
Teatud valdkondi kindlasti tuleb riigil finantseerida. See tähendab, et on valdkondi, kus ilma riigita on raske hakkama saada. Eraettevõtja orienteerub kasumlikkusele, ta ei suudagi pikka aega investeerida, ilma et ta hakkaks investeeringu pealt tulu tagasi saama. Täpselt samamoodi on igasuguse muu kohaliku ressursiga.
[...]Milliseid projekte peaks riik tingimata finantseerima?
Näiteks eesti keeletehnoloogia arendamist. Siin tõenäoliselt ei ole võimalik loota ainult turu jõududele. Ma olen absoluutselt veendunud, et riigi panus on hädavajalik, juhul, kui me ikka tahame eestikeelset arvutikeskkonda luua. Sest eesti turg ei ole sedavõrd atraktiivne, et erafirmad oleks nõus siinsete probleemide lahendamisse suuremaid investeeringuid tegema.
Ehkki ma usun ka seda, eesti turg on ikka oiisavalt suur, et kulud saaks tagasi ja väikse kasumi ka. Aga just riik peaks toetama omakeelse keelekeskkonna loomist.
On palju ilusaid näiteid, kus väikeriigis on võetud vastu poliitiline otsus, et ka infoühiskonnas peab nende väike keel suutma edasi elada ja tema kasutusvõimalused ei tohi väheneda.
Väga hea on Islandi näide. Vajaduse korral sõlmitakse koostöökokkulepped tarkvaratootjatega ja astutakse riigi poolt samme, et luua emakeelne arvutikeskkond. Eesti riigis ei ole veel selliseid otsuseid tehtud.
Ühesõnaga, tsentraalne finantseerimine on vajalik, et asjad liikuma panna ja luua eeldused järgmiste investeeringute tegemiseks.
Millistele projektidele ei ole siiani finantskatet?
Alustades keeletehnoloogiast. Sel aastal oli 100 000 krooni. Järgmisel aastal [2001] ei ole üldse. Küsime siis, kas eesti rahvas ikka vajab omakeelset keskkonda? EMOR uuris laia kasutajaskonna arvamust ja küsitlus näitas, et ligi 80% kasutajatest eelistaks eestikeelset tarkvara. Sellest ei saa mööda vaadata.
Milles võiks infotehnoloogia meid aidata?
Me peame tegelema eesti kultuuriga, millega keegi kusagil mujal ju tegeleda ei saa.
Eesti kultuuripärand tuleks teha elektroonsel kujul kättesaadavaks. Mujal maailmas tegeldakse väga aktiivselt tekstide viimisega arvutisse. Meil siin on üksikud üritused. Tiigrihüpe tegeleb õppematerjaliga. Raamatukogud üritavad teaduskirjandust digitaliseerida.
Tehnilise osa arendamise juures tuleb ikka ja jälle küsimus — aga milleks? Me peame tulema oma kultuuri arendamise juurde. See on riigi ja ühiskonna peamine eesmärk. Infotehnoloogia on ainult vahend.