Keeletehnoloogia ressursid: |
Tartu Ülikool
Eesti keele testkorpus
Eesti Informaatikakeskuse leping
nr 915/2404/R2-2 / LMTAT 03499
Lõpparuanne
(mai 30. november 1999)
Tartu 1999
Sisukord
1. Sissejuhatus
2. Morfoloogilise ühestamise juhend
3. Süntaktilise analüüsi juhend
Lisa. Morfoloogilised märgendid
Sajaprotsendilise täpsuse ja korrektsusega ühestatud testkorpuse loomine on korralikult töötava eesti keele automaatse süntaksianalüsaatori väljatöötamise seisukohalt hädavajalik. Meie poolt väljatöötatav süntaksianalüsaator põhineb kitsenduste grammatika formalismil ja kasutab ühestamiseks inimese poolt koostatud reegleid, nn kitsendusi. Algselt võis materjali kitsenduste väljatöötamiseks saada eksisteerivatest grammatikakirjeldustest (põhiliselt EKG-st), oli olemas ka väike käsitsi süntaktiliselt analüüsitud testkorpus, mida kasutati reeglite testimiseks ja programmi töö hindamiseks. Kuid oli selge, et programmi tööd pole enam võimalik oluliselt parandada ilma suurema ja mitmekülgsema testkorpuseta. Grammatikakirjeldused olid ennast uute reeglite allikana ammendanud, oli vaja tegelikku keelematerjali, suuremat tekstihulka, millele juba olemasolevaid reegleid rakendades saaks leida need tüüpjuhud, mille süntaksianalüsaator jätab mitteüheseks või analüüsib valesti. Juba olemasoleva väikese testkorpuse puuduseks oli ka see, et ta koosnes ainult ilukirjandustekstidest. Suurema testkorpuse koostamisel võeti sinna lisaks ilukirjandusele nii ajalehetekste, juriidilisi tekste (seadused) kui ka tekste Eesti keele baaskorpuse tekstiklassidest "Hobid ja harrastused" ja "Entsüklopeediad".
Sellist sajaprotsendilise täpsuse ja korrektsusega analüüsitud testkorpust on võimalik süntaktiliselt ühestada ainult käsitsi.
Testkorpuse suurendamine ja tekstide temaatika laiendamine võimaldavad kontrollida olemasolevate ühestamisreeglite paikapidavust ja töötada välja uusi reegleid. On võimalik ka selliste reeglite väljatöötamine, mis "lülitataks sisse" ainult teatud tüüpi tekstide analüüsimisel. Tõenäoliselt on selliseid reegleid otstarbekas rakendada juriidiliste tekstide kui teistest nii sõnavaraliselt kui lauseehituslikult selgelt erineva tekstitüübi analüüsimisel. Peab ütlema, et ka oma praeguses mahus ei ole testkorpus veel piisav, seda tuleks suurendada vähemalt 100 000 sõnani.
Käesoleva teadusprojekti eesmärgiks on koostada morfoloogiliselt ja (eesti keele kitsenduste grammatika formalismi alusel) süntaktiliselt analüüsitud ja ühestatud eestikeelsete tekstide testkorpus mahuga 45000 sõnavormi ning ühtlasi välja töötada morfoloogilise ja süntaktilise analüüsimise juhendid, et võimaldada testkorpuse laiendamist tulevikus. Koostatav süntaktiliselt analüüsitud korpus saab edaspidi olla eesti keele puude panga aluseks, kui minna praegu kasutatavalt kitsenduste grammatikalt üle selle edasiarendamise tulemusel saadud sõltuvusgrammatikale.
Teadustöö kalenderplaani kohaselt oli ette nähtud II etapil (15. juuni 30. november 1999)
Töö käigus selgus, et ka kaks eesti filoloogi haridusega inimest võivad sama lauset analüüsida erinevalt. Selle põhjuseks on ühelt poolt EKG süntaksikirjelduse mõningane üldsõnalisus, ka inimlikud vead, aga teiselt poolt asjaolu, et nii mõnedki laused ongi oma süntaktiliselt struktuurilt ambivalentsed, neid ongi võimalik analüüsida mitmel viisil. Seetõttu otsustasimegi, et testkorpuse loomisel tuleb kõiki tekste analüüsida kahe erineva lingvisti poolt, seejärel tuvastada erinevused tulemuses ja arutada need läbi kogu grupiga.
Sellest tulenevalt moodustab valminud morfoloogiliselt analüüsitud ja ühestatud ning süntaktiliselt analüüsitud testkorpuse maht ainult poole esialgu planeeritust, s.t 23 000 sõnavormi 45 000 asemel. Testkorpusesse kuuluvad järgmised tekstid:
Testkorpuse loomise käigus on koostatud juhendid morfoloogiliseks ühestamiseks ja süntaktiliseks analüüsiks.
2. Morfoloogilise ühestamise juhend
Morfoloogilisel ühestamisel on teoreetiliseks aluseks võetud Eesti keele teaduslik grammatika, edaspidi EKG I ja EKG II (EKG 1993 ja EKG 1995; nii EKG I kui EKG II läheb teil ühestamisel kindlasti vaja.) Vahel on abi ka Eesti keele käsiraamatust (Erelt, Erelt, Ross 1997), sõnaliikide kohta on lk 132161. (M1 ja järgnevad)
Erinevalt EKG-st lähtub morfoloogiline analüsaator traditsioonilisest 9 sõnaliigist (substantiiv, adjektiiv, pronoomen ja numeraal kui käändsõnad, verb kui pöördsõna ning adverb, pre- ja postpositsioon, konjunktsioon ning interjektsioon kui muutumatud sõnad). Arvesse pole võetud eesti keele teadusliku grammatika jaotust 12ks sõnaliigiks, kus adverbi alt on iseseisvate sõnaliikidena välja toodud modaal-, afiksaal- ja proadverbid (vt EKG 1995).
Käsitsi ühestamise sisendiks on morfoloogilise analüsaatori väljund, mis näeb välja selline:
Oli ole+i //_V_ main indic impf ps3 sg ps af // ole+i //_V_ aux indic impf ps3 sg ps af // külm külm+0 //_A_ pos sg nom // külm+0 //_S_ com sg nom // selge selge+0 //_A_ pos sg gen // selge+0 //_A_ pos sg nom // aprillipäev aprilli_päev+0 //_S_ com sg nom // , , //_Z_ Com // kellad kell+d //_S_ com pl nom // kella+d //_V_ main indic pres ps2 sg ps af // lõid loo+id //_V_ main indic impf ps2 sg ps af // loo+id //_V_ main indic impf ps3 pl ps af // löö+id //_V_ main indic impf ps2 sg ps af // löö+id //_V_ main indic impf ps3 pl ps af // parajasti parajasti+0 //_D_ // kolmteist kolm_teist+0 //_N_ card sg nom l // . . //_Z_ Fst //
Tekst on loetav ülevalt alla, vasakus ääres on sõnad sellisel kujul, nagu nad esinevad tekstis ja 4 tühiku kaugusel vasakust äärest on selle sõna kõik võimaliku analüüsid.
Õige variant tuleb märkida kriipsukesega (-). Kui tundub, et te ei oska antud variantide hulgast valida või teie meelest õiget analüüsi polegi lisatud, siis lisage sõnale kolm küsimärki (???) ja tingimata kirjutage tekkinud probleem üles.
Kui tekib vajadus õige analüüs lisada, siis pange lisatud analüüsi ette plussmärk +.
NB! Ärge kirjutage + ja otse sõna ette vaid ühe tühiku võrra vasakule.
Täielik märgendite loetelu vt Lisa
Seletus: 1. kohal on vormi nimetus, 2. kohal on morfoloogilisel ühestamisel kasutatav lühend ja kõige lõpus on näide.
Kui morfoloogiaanalüsaator ei ole suutnud sõnavormile mingit analüüsi anda, on ta sõna märgendanud kui tundmatu sõna (_T_). Kui tegu on kõne- või murdekeelse sõnavormiga, siis jätkegi _T_, kui aga tegu on pärisnimega, mida analüsaator pole ära tundnud, siis lisage õige analüüs (_S_ prop jne)
Nimisõna võib olla apellatiiv (üldnimi) või prooprium (pärisnimi). Nimisõnadel märgendatakse käänet ja arvu. Märgend _S_ com ? tähistab teadmata käändes nimisõna, kasutatakse tavaliselt korduva 2. osaga liitsõnade puhul (nt. üld- (_S_ com) ja pärisnimi (_S_ com sg nom).)
Võrreldes üldiselt kasutatavate käändenimetustega on meie süsteemis kasutusel veel eraldi märgend ainsuse lühikese sisseütleva ehk aditiivi kohta, nt sohu saab analüüsi soo+0 //_S_ com sg adit //
On mõned sõnad, millel esineb ka mitmuse aditiiv (jalgadesse e jalgu, rindu). Mitmuse aditiivi vorm tuleb märgendada määrsõnaks _D_ .
Nimisõna ja kaassõna piirjuhtude kohta vt. 3.4
Nimisõna ja määrsõna piirjuhtude kohta vt 3.6
Nimisõna ja omadussõna piirjuhtude kohta vt 3.2.
Omadussõnade puhul eristatakse lisaks käändele ja arvule ka võrdlusastmeid (algvõrre: _A_pos sg nom, keskvõrre: _A_comp sg nom ja ülivõrre: _A_pos super nom) Teadmata (so selle sõna põhjal ei saa käändekategooria üle otsustada) käändes omadussõna märgendatakse _A_ pos ? .
Vaegomadussõnad e käändumatud omadussõnad märgendatakse lihtsalt _A_ pos.
Vaegomadussõnade kohta vt lähemalt EKG I lk 21.
Vargomadussõnad e käändumatud omadussõnad on nt valmis, täis, väärt, paganama, eht, ekstra, lokkis, isemoodi, ka naeruväärt, laiduväärt, stardivalmis jne. Need sõnad tuleb ühestada omadussõnadeks, kui nad on lauses täiendiks või öeldistäiteks ja määrsõnaks, kui nad on lauses määruseks.
Enamikku omadussõnu saab lauses kasutada nimisõna funktsioonis. Kuid morf. analüsaator annab nimisõna tõlgenduse ainult teatud väikesele hulgale omadussõnadele. Ülejäänud omadussõnad tuleb ka nimisõna funktsioonis esinedes ikkagi ühestada omadussõnadeks, kuigi nad võivad olla nt aluse funktsioonis.
Partitsiip omadussõnana vt 3.5.2
Nii nagu omadussõnu võib nimisõna funktsioonis kasutada ka partitsiipe. Ka partitsiipide puhul lisab morfoloogiline analüsaator osadele (vähestele) partitsiipidele lisaks adjektiivi tõlgendusele (_A_ pos ja _A_ pos käändes) ka nimisõna tõlgenduse, nt sõnavormi surnud võimalikud analüüsid on:
surnud+0 //_A_ pos // surnud+0 //_A_ pos sg nom // surnud+d //_A_ pos pl nom // surnu+d //_S_ com pl nom // sure+nud //_V_ main partic past ps // sure=nud+0 //_A_ pos // sure+nud //_V_ main indic impf ps neg //
Et analüüsi _A_ pos kaks korda esineb, see on morf analüsaatori iseärasus, kumma nendest märgite õige variandina, pole oluline.
Kui analüsaator ei anna nimisõna funktsioonis (nt alusena) kasutatud partitsiibile nimisõna tõlgendust (aga annab alati nii käändumatu kui käänduva omadussõma tõlgenduse), siis nagu tavalisegi omadussõna puhul, tuleb valida omadussõna tõlgendus.
EKG eristab pronoomenite hulgas prosubstantiive, proadjektiive ja pronumeraale (EKG I lk 27). Morf. analüsaator neid pronoomenite alaliike erinevalt ei märgenda.
Eristatakse personaal-, demonstratiiv-, possessiiv, indefiniit-, possessiiv, interrogatiiv-, relatiiv-, retsiprooksed ja determinatiivpronioomeneid. Selle jaotuse kohta vt EKG I lk 27-31.
Probleemsed juhud
Enim küsitavusi tekitab pronoomen oma, mis esineb tüüpiliselt possessiivpronoomenina, viidates sama lause elus subjektile ja väljendades sisulist kuulumist tegevuse subjektile, näit. Võttis oma tassi; see jätab igaveseks oma jälje, Lühidalt: enamus oma kasutusjuhtudest on //_P_ pos sg gen //.
Samas võib oma esineda verbi käänduva laiendina refleksiivpronoomeni funktsioonis, olles sisuliselt asendatav pronoomenitega enese ja enda, näit ta võttis juhtimise oma kätte või keskkiht, kes võidab oma poole ka alamkihi. Oma võib esineda ka noomeni käänduva laiendina determinatiivpronoomeni funktsioonis, olles sel juhul sisuliselt asendatav pronoomeniga ise, näit.ka tema oma mees. Lisaks pronoomenile võib aga oma olla sekundaarselt kasutusel adjektiivina tähenduses tuttav, omane; iseloomulik; isiklik, näit. ühendites omal kombel, omal ajal, omal moel, omal jõul, omal ajal, omaks võtma. Viimati nimetatud ühendi puhul võiks sisuliselt kõne alla tulla ka substantiivne tõlgendus (vt Viks 1972: 131), ent praegusel juhul on jäädud siiski adjektiivi juurde. Teatud kontekstis võib oma olla kasutusel ka substantiivina tähenduses lähedased (inimesed), näit. kui sellega saavad hakkama omad, ja mitte vaenlased või oli omadega läbi. Oma tuleks ühestada nimisõnaks ka sellistes konstruktsioonides nagu nt ta oli kuulnud nende nime varem kui Suure Venna oma. NB!! Juhendi eelmises versioonis oli siin rumal viga!!
Mõnes kontekstuaalses ümbruses võib oma esineda isegi adverbina, sõna funktsiooniks on sellisel juhul ligikaudse hulga väljendamine, näit. oma tosin korda, oma kolmkümmend teenijat, oma sada aastat vana.
Teine praktilise määramise seisukohalt keerukas pronoomen on ise-enese ja käändevormides eelmisega osaliselt kattuv enese-enda. Esimene neist esineb tüüpkasutuses determinatiiv- ja teine refleksiivpronoomenina. Määratlev ise esineb koos nimi- ja asesõnadega rõhutavas, võimendavas tähenduses, näit. õigem oli end ise tappa, kõik sõltub teist endast, meie enda hüvanguks, ainult tema enda värisemine. Pronoomen enese/enda on üldjuhul refleksiivpronoomen, laiendades verbi ja viidates tegevuse subjektile, näit. ta ei saanud endast võitu; mida nad endast kujutavad. Sama pronoomen võib lauses harvemini täita ka possessiivset funktsiooni, esinedes genitiivatribuudina pronoomeni oma asemel, näit. me toome ta enda leeri, partei ei hoia võimu enda käes.
Ise on rõhutavana (mina ise teen seda) determinatiivpronoomen (_P_det,) mitte refleksiivpronoomen (_P_refl, mida on nt võtsin endale)
Sõnad üks ja teine võivad sõltuvalt kontekstist olla kas numeraalid või esineda ka indefiniitpronoomenitena tähenduses mingi, muu, nt üks teine mürsk kukkus tühermaale. Teatud kontekstis võib üks esineda tähenduses sama, olles sellisel juhul kasutusel demonstratiivpronoomenitena, näit. oli ta ühel meelel, kõik ühe hooga, oli temaga ühes leeris. Sõna teine determinatiivne kasutus võiks kõne alla tulla näitelauses Vehib teine isegi lõuna ajal tööd teha.
Samas tuleb öelda, et numeraalse ja pronominaalse kasutuse vahel on paiguti väga raske vahet teha, näit. fraasis seal oli üks foto võib sõna üks tõlgendada nii arvulisena, st et fotosid oli üks, ent teisalt on mõeldav ka tähendus mingi.Üldine põhimõte on selline, et kui arvuline väljendus oli mõeldav, tuleb otsustada numeraali kasuks.
Mis ja kes käänetes võivad hoolimata ainsuslikust vormist tähendada ka mitmust, nt toimuvad piirialadel, mille täpset asupaika
Küsimus on selles, et kuigi vormiliselt on neil olemas mitmuse paradigma, ei kasutata seda tegelikkuses peaaegu üldse. NB! Juhendi eelmises versioonis paluti vajadusel mitmuse analüüs ise lisada. Nüüd on meil uus morf analüsaatori versioon, mis ise sellised analüüsivariandid välja pakub.
Kaassõnade hulgas eristatakse ees- ja tagasõnu (_K_ pre ja _K_post).
Kaassõna saab kuuluda ainult nimisõna või selle funktsioonis kasutatva omadussõna või partitsiibi juurde. Probleemne on mõne sõnavormi analüüsimine kaassõnaks või nimisõna käändevormiks.
Raskusi tekitab nt sõnarühm kätte, käes, käest, kus tuleb arvesse võtta ennekõike sõnadevahelisi süntaktilis-semantilisi seoseid ning kaaluda tähenduse ülekandelisuse astet. Näidetes tal olid kindad käes; riik käis käest kätte; võttis Winston lusika kätte on kätte, käes, käest iseseisva tähendusega nimisõnad; fraasides ega karju valu käes; on jäänud väikese privilegeeritud kasti kätte on aga nii sisu kui ka vormi põhjal tegemist juba kaassõnadega. Lihtsustatult: kui subjektil võiksid käed olemas olla, on käes, kätte, käest nimisõnad (hoolimata sellest, et nt fraas kindaid kätte tõmbama tähendab tegelikult kinnaste käe peale tõmbamist). Kui tegu on selgelt ülekantud tähendusega, siis on kätte, käes, käest kaassõnad või määrsõnad (määrsõna nt sai selle kätte)
Mõnevõrra sarnane oli probleem ka sõnadega pähe, peas, peast ning koju, kodus, kodust, ent kuna nende puhul oli kontekstiline seos täistähendusega tihedam, otsustati need lugeda alati substantiivideks (va muidugi kasutus koer lasti hundi pähe maha , kus pähe on tagasõna _K_ post.
Probleemsed on ka sõnad kombel, moel, viisil, kujul, mis võivad teatud kontekstis esineda nimisõna käändevormidena, teisel juhul aga juba kaassõnadena, kuna sisuline seos nimisõna leksikaalse tähendusega on kadunud või tuhmumas. Praegusel juhul tuleks koos genitiivis noomeniga ühestada need sõnad kaassõnadeks, näit. teenri kombel, ilmus hundi kujul, muude käänetega (põhiliselt adessiiviga) seoses aga nimisõnadeks, näit. mingil kombel, imelikul kombel, keerukamal moel, müstilisel viisil, esialgsel kujul.
poole, pool, poolt. Tüüpiliselt esinevad poole, pool, poolt postpositsioonidena koos genitiivis noomeniga, ent noomen võib olla ka kohakäändes, näit. igale poole, teisel pool, kahelt poolt tänavat. Lisaks sellele võib pool esineda numeraalina, näit. pool miljonit vangi, pool sigaretti ning harva ka substantiivina, tähistades üht partnerit mingis toimingus, näit. ükskõik, kumb pool võidab, või kaheks jaotatava eseme üht osa, näit. lehekülje ülemine pool, see oli nagu parooli kaks poolt.
Poole, pool, poolt tuleb ühestada kaassõnaks siis, kui ta esineb koos genitiivis või partitiivis noomeniga + ka noomeniga alalütlevas sellistes väljendites nagu igal pool, ühel pool, kahel pool, teisel pool, mõnel pool, mitmel pool
Kaassõnadeks tuleb lugeda ka mõned poole, pool, poolt-põhisõnaga liitsõnad, mis on ühenduses partitiivis noomeniga. Näit. tuleks panna sissepoole sulgusid, seespool koljut, väljaspool ajalugu, teispool seina.
Kuid nt sulgudest seespool so seostudes nimisõnaga seestütlevas on -poolt, -poole, -pool-lõpulised liitsõnad määrsõnad.
Üldse tuleks kaassõna-nimisõna-määrsõna kahtluse puhul kaaluda vabade laiendite paigutamise võimalust noomeni ja võimaliku adpositsiooni vahele ning tugineda teadmisele, et postpositsioonil ei saa olla adjektiivatribuuti.
Konkreetselt:
Vastavalt sellele ja sellele vastavalt on kaassõnad.
Hoolimata sellest ja sellest hoolimata on kaassõnad
Vaatamata sellele ja sellele vaatamata on kaassõnad
Põlvkond edasi ja 7 aastat tagasi on kaassõnad so konstruktsioonis kvantor või kvantorfraas nominatiivis + edasi, tagasi tuleb edasi ja tagasi ühestada tagasõnadeks _K_ post. Nt ka nihkus paar sammu edasi _K_ post; kuid astus bussipeatusest edasi on edasi määrsõna _D_.
EKG on lisanud traditsioonilisele neljale kõneviisile (indikatiiv, konditsionaal, imperatiiv ja kvotatiiv) viienda jussiivi. Praegusel morf ühestamisel käsitletakse imperatiivi ja jussiivi siiski ühe kõneviisi imperatiivina.
Kvotatiivi vormidena on märgendatud ka vat-infinitiivi vormid (näit. mis öeldi olevat arve, ta paistis rõõmustavat), need saavad analüüsi //_V_ main quot pres ps af //.
Verbil on võimalikud põhi-, abi- ja modaalverbi märgendid.
Abiverbi (_V_ aux) analüüsi saavad:
1. Verbi olema vormid verbi täis- ja ennemineviku aegade koosseisus,
nt: ma olen (_V_ aux indic pres ps1 sg ps af) teinud
ma olin (_V_ aux indic impf ps1 sg ps af) teinud
2. kui olema-verb moodustab öeldise koos da-infinitiiviga
see on (//_V_ aux indic pres ps3 sg ps af // ) mulle teada.
NB! Da-infinitiivil võib lauses täita ka mitmeid teisi süntaktilisi funktsioone. Mis tingimustel moodustab da-inf+olema öeldise vt EKG II lk 246-247. Kui da-infinitiiv täidab lauses teisi funktsioone, on olema vorm põhiverb (_V_ main), muidugi, kui ei ole tegemist liitaegadega.
NB! EKG järgi moodustab öeldise ka olema + mas-vorm teatud juhtudel, aga ESTKG järgi on mas-vorm sellises konstruktsioonis alati määrus ja järelikult tuleb mas-vormiga seoses esinev olema ühestada alati põhiverbiks (_V_ main)
3. Modaalverbid (_V_ mod) on saama, võima, tohtima kui lauses on põhiverbiks da-infinitiiv, pidama kui lauses on põhiverbiks ma-infinitiiv ning näima, paistma, tunduma + vat-vorm. Kui osalauses põhiverbi ei ole, tuleb saama, võima, tohtima, pidama, näima, paistma, tunduma märgendada põhiverbiks (_V_ main), kuigi eriti näima, paistma, tunduma võivad sisult olla modaalsed, nt konstruktsioonid näib, et; paistab, et; tundub, et.
Saama-tuleviku korral, mida esineb veel harva, tuleb nii saama kui ka põhiverb ise märgendada kui põhiverbid, nt: Kirjutamine ise saab (saa+b //_V_ main indic pres ps3 sg ps af //) olema (ole+ma //_V_ main sup ps ill //) kerge.
Eitus (ei öeldise osana) saab märgendi _V_ aux neg
Eitava öeldise osana saavad märgendi neg:
1. isikulise ja umbisikulise tegumoe oleviku eitavad vormid: (nii põhi- kui abiverbina), näiteks
ei (_V_ aux neg ) loeta (_V_ main indic pres ps neg )
ei (_V_ aux neg) loeta (_V_ main indic pres imps neg)
ei (_V_ aux neg) loeks (_V_ main cond pres ps neg)
ei (_V_ aux neg) loetaks (_V_ main cond pres imps neg)
ära (_V_ aux imper pres ps2 sg ps neg //) loe (_V_ main imper pres ps2 sg ps neg)
ärgu (_V_ aux imper pres ps3 sg ps neg; _V_ aux imper pres ps3 spl ps neg) lugegu (_V_ main imper pres ps3 sg ps neg )
ärgu (_V_ aux imper pres imps neg) loetagu (_V_ main imper pres imps neg)
2. isikulise ja umbisikulise tegumoe lihtmineviku eitavad vormid:
ei tasunud (//_V_ main indic impf ps neg //);
ei(_V_ aux neg) peetud (_V_ main indic impf imps neg)
3. isikulise ja umbisikulise tegumoe täis- ja ennemineviku abiverbid.
NB! partitsiibid täis- ja ennemineviku vormides on jaatuse-eituse suhtes neutraalsed: ei (/_V_ aux neg) olnud(_V_ aux indic impf ps neg) säilinud (_V_ main partic past ps)
Jaatuse-eituse suhtes neutraalseteks loetakse ka da-infinitiiv ja gerundiiv (des-vorm), supiini (ma-infinitiivi) vormid, põhiverbi partitsiip preesens personaal (v-kesksõna), ning partitsiibi preesensi impersonaal (tav-kesksõna).
3.5.2 Partitsiipide probleemist
Oleviku partitsiip kuulub sõnaliigiliselt kokku adjektiividega ning eesti keele grammatikais käsitletakse teda verbivormina peamiselt vaid traditsiooni tõttu (EKG 1995: 67). Oleviku partitsiip seega morfoloogilisel ühestamisel probleeme ei põhjusta, see loetakse alati adjektiiviks, näit. aususega kaasnev eesmärgikindlus, teleekraani kaudu edasiantav korraldus, kuigi morfoloogiline analüsaator annab v- ja tav-partitsiibile valida ka verbi analüüsi.
Mineviku partitsiibi vormidega on aga seotud mitmed probleemid. Öeldiseks võib mineviku partitsiip olla ainult finiitsete liitvormide komponendina koos verbi olema lihtvormiga ja/või eitussõnaga (oli läinud, ei teinud). Öeldise osana esinev partitsiip analüüsitakse verbi vormiks. Mineviku partitsiip võib lauses olla ka predikatiivi, atribuudi ning seisundimääruse funktsioonis. Sellised partitsiibid märgendatakse morfoloogilisel analüüsil adjektiivideks. Kuid ka käsitsi ühestades on raske vahet teha öeldise osaks ja öeldistäiteks olevate mineviku partitsiipide vahel (nt me oleme surnud, see oli äsja ära kadunud). Vahet tuleks püüda teha lause sisust lähtudes. Kui kahtltete, pange küsimärgid.
Atribuudi funktsioonis olev mineviku partitsiip võib olla nii käändumatu kui ka käänduv omadussõna. Käändumatu omadussõna on mineviku partitsiip eestäiendina, kus ta ei ühildu oma põhisõnaga (nt kulunud (_A_ pos partic) portfell). Käänduv omadussõna on partitsiip järeltäiendina, sest siis ta ühildub fraasi põhjaga (nt. sigaretid, väga tihedalt ja hästi topitud (topi=tud+d //_A_ pos pl nom //).
mata-vorm on täiendina ja öeldistäitena omadussõna, näit. kirjutamata seadus, muidu verb. Ent sageli oli raske vahet teha mata-vormil öeldistäitena (loeti adjektiiviks) ja öeldise osana (määrati verbiks). Näiteks lauses osamaks on maksmata on ilmselt tegemist verbiga, lauses tohututele maa-aladele, mis tegelikult on asustamata ja läbi uurimata aga adjektiividega. Vahet tuleks püüda teha sisu alusel. Kui kahtlete, pange küsimärgid.
Määrsõnade all pole eraldi eristatud proadverbe, afiksaaladverbe ja modaaladverbe nagu on tehtud EKG-s (EKG lk 32-33) vaid need sõnad kuuluvad morf. analüsaatori järgi kõik määrsõnade hulka.
3.6.1. Määrsõna ja kaassõna piirist
Kui -poole, -pool ja -poolt lõpulised sõnad seostuvad elatiivse noomeniga, tuleb nad märgendada määrsõnadeks (nt teest sealpool, Suurest Vennast allpool on sisepartei)
3.6.2 Määr- ja nimisõna eristamise kohta sõnade käes, kätte ja käest puhul kehtivad needsamad põhimõtted, mis nimi- ja kaassõna eristamise kohta (vt 3.4). Nii on lauses Winston võttis džinnikruusi kätte kätte nimisõna, aga lauses Kevad jõudis kätte määrsõna.
Korraks tähenduses hetkeks, lühikeseks ajavahemikuks on määrsõna.
Kord on enamasti nimisõna, ainult tähenduses ükskord on ta määrsõna, nt kord juhtus nii
korras korrast korda on alati nimisõnad,
Raskusi võib tekkida sõnade aga, kui ja nagu sõnaliigi määramisel. Enamasti on need sidesõnad, harvem määrsõnad. Abi saab nt ka Eesti kirjakeele seletussõnaraamatust.
aga on sidesõna, kui tema funktsiooniks on vastandamine ja määrsõna, kui tema funktsiooniks on rõhutamine (..astus maja klaasuksest sisse, aga (_J_ crd) mitte küllalt kiiresti )
Aga (_D_) muidugi.
nagu on määrsõna, kui ta väljendab või rõhutab mitmesuguseid modaalsusnüansse, erinevaid suhtumisi jm. (miski nagu (_D_) ütles talle kindlalt )
kui on määrsõna, kui ta väljendab määra, astet, ulatust, isegi kui ta sellises tähenduses alustab kõrvallauset (kui (_D_) tihti; kui suure asjaga ta on hakkama saanud; kui ammu, seda ta ei mäletanud; aga kui terased!; kui mitu korda)
jah tuleb alati ühestada määrsõnaks
maha on enamasti _D_ (v.a. nt kaevas augu maha maasse tähenduses)
koju, kodus, kodust on _S_ so nimisõna, mitte määrsõna
instruktiivid ei ole partitiivid vaid määrsõnad (vahtis pärani silmi, jooksis nõtkuvi põlvi, lehvivi hõlmu, värisevi käsi).
Kui põhi- või järgarvsõna on kirjutatud sõnadega, siis ei tohiks nende ühestamisel probleeme tekkida. Üks ja teine vt 3.3.
Numbritega kirjutatud arvsõna märgendiks jääb _N_ card ? digit (põhiarvsõna) _N_ ord ? digit (järgarvsõna) so käänet ei spetsifitseerita.
Ühestamisel tuleb valida lisaks õigele vormile ka õige tüvevariant, nt sõnavormi lõi algvorm võib olla nii looma kui ka lööma, õige variant selgub kontekstist.
On siiski mitmeid sõnu, mille puhul ei saa vormi ega konteksti järgi otsustada õige algvormi üle. Nende puhul tuleb valida:
Väike, väikene väike
Päike, päikene päike
põlv ja põli, liitsõnades nagu lapsepõlv - põlv
neid ja neiu - neiu
talv ja tali - talv
manner ja mander manner
sigaret ja sigarett - sigaret
kaitsma ja kaitsema - kaitsma
Tõde, tõsi nendel kattub omastav ja selle baasil moodustatud käänded, osastav on erinev (tõde : tõde; tõsi : tõtt). Siin püütakse algvormi tähenduse järgi so tõsi on vale vastand, aga tõde on absoluutsem kategooria.
Kui on kaks täpselt ühesugust analüüsivarianti, valige lihtsalt üks nendest
Neid morf analüsaator sageli paraku ei tunne. Analüüsid lisamiseks:
Teadmata käändes nimisõnaline lühend nt. Mr. Mr+0 //_Y_ nominal ? //
NB! Kääne võib kontekstist küll selguda, kui teda aga sellest sõnavormist näha ei ole, jääb käände asemele ?.
Jne jne+0 //_Y_ adverbial //
nn. nn+0 //_Y_ adjectival //
s.t. s.t+0 //_Y_ verbal //
Ilmne trükiviga palun parandage ära ja lisage õige morf analüüs. NB! Märkige see parandatud sõna ära märgendiga ??TRYK Trükiveaga sõna + selle analüüsid kustutage ära.
EKG 1995 - Erelt, M., Kasik, R., Metslang, H., Rajandi, H., Ross, K., Saari, H., Tael, K. ja Vare, S. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn 1995.
EKG 1993 - Erelt, M., Kasik, R., Metslang, H., Rajandi, H., Ross, K., Saari, H., Tael, K. ja Vare, S. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn 1993.
Erelt, M., Erelt, T. Ross, K. Eesti keele käsiraamat. Tallinn, 1997
3. Süntaktilise analüüsi juhend
Eesti keele kitsenduste grammatikas märgendatavad süntaktilised funktsioonid vastavad enam-vähem standardses eesti keele grammatikas [EKG 1993] eristatavatele süntaktilistele funktsioonidele.
Öeldise eri osade märgendamiseks kasutatakse järgmisi märgendeid:
@+FMV - finiitne öeldis (finite main verb)
@-FMV - infiniitne öeldis (infinite main verb)
@+FCV - olema liitaegades, modaalverbid jt ahelverbides, finiitne vorm (finite chain verb)
@-FCV - olema liitaegades, modaalverbid jt ahelverbides, infiniitne vorm (infinite chain verb)
@NEG - verbi eitus
Näide: Sellest ei (@NEG) oleks (@+FCV) pidanud(@-FCV) rääkima(@-FMV).
Kui eesti keele grammatika loeb öeldise osadeks ka ühend- ja väljendverbi määr- ja käändsõnalised komponendid (aru saama, üle kuulama), siis ESTKG-s analüüsitakse öeldise koosseisu kuuluvad nimi- ja määrsõnad eraldi. Kuna eeltöötluse ja morfoloogilise analüüsi käigus neid ära ei tunta, ei ole võimalik neid ka süntaktiliselt korrektselt analüüsida. Enamasti määratakse ühendverbi koosseisu kuuluv määrsõna määruseks, väljendverbi koosseisu kuuluv nimisõna saab aga tema grammatilisele vormile vastava analüüsi.
Nä ide: Ta sai (@+FMV) kü simusest aru (@OBJ).
Märgendiga @+FMV märgendatakse kõik finiitsed verbivormid välja arvatud olema liitaegades ja modaalverbid saama, võima, tohtima, pidama, näima, paistma, tunduma ahelverbides, mis märgendatakse @+FCV abil. Kui morfoloogiaanalüsaator annab verbi tõlgenduseks abiverbi (aux) või modaalverbi (mod), siis kasutatakse märgendit @+FCV, morfoloogilise märgendi main korral kasutatakse alati @+FMV, ka siis, kui tegu on ahelverbi pöördelise osaga (paukus köhida jne).
Konstruktsioonis da-infinitiiv + olema märgendatakse olema @+FMV abil, kuigi see konstruktsioon võib esineda ka öeldisena. Nt Ühtegi hinge polnud (@+FMV) näha (@-FMV).
Põhimõtteliselt ei saa osalauses olla kahte koordineerimata finiitset öeldist, s.t kui lauses leidub juba finiitne abiverb, on põhiverb infiniitne. Nt Ta on (@+FCV) tulnud (@-FMV).
Vat-vormi korral on võimalik kasutada nii infiniitseid kui ka finiitseid öeldise märgendeid, finiitseid saab kasutada ainult kaudset kõnet tähistava vat-vormi korral. Nt Ta tulevat (@+FMV) kella kaheks.
Kui öeldiseks on ahelverb, siis märgendatakse ahelverbi infiniitne komponent märgendiga @-FMV. Kui aga see infiniitne verbivorm on kas olema liitaegades või modaalverb, siis kasutatakse märgendit @-FCV. Õpetajad oleksid (@+FCV) pidanud (@-FCV) olema (@-FMV) tähelepanelikumad.
Öeldis võib ka olla ainult infinitiivvormis: Mees jooksma, röövlid järele. Nüüd kõik jooksma. Kiiresti edasi anda! Olla või mitte olla? Mida teha? Maja on kena, kui eemalt vaadata. Kas tulid selleks, et jälle minna. Ma ei teadnud, mida teha.
da-infinitiiv on öeldise osa, kui
da-infinitiiv on iseseisev öeldis (kasutatakse sama märgendit), kui
NB! da-infinitiiv võib lauses olla ka subjekti, objekti öeldistäite, määruse ja täiendi funktsioonis, vaata EKG II lk 237-248 või käesolevas dokumendis da_inf_alusena, da_inf_sihitisena, da_inf_öeldistäitena, da_inf_määrusena.
ma-vorm on perifrastilise verbi või verbivormi osa järgmistel juhtudel:
Kui aga vastav verb ei ole öeldis, siis on ma-vorm määruseks: tahtis vastu vaidlema (ADVL) hakata (OBJ). See erineb siiani tavaks olnud lähenemisest. Kuna kitsenduste grammatikas toimub süntaktiline analüüs sõna haaval mitte fraasi kaupa ning üksteisest sõltuvuses olevad sõnad ei ole formalismis kuidagi seostatavad, on kergem märgendada sellised ma-vormid määruseks. (???)
See, millal ma-vorm on öeldise osa ja millal määrus, sõltub verbi tähendusest.
Ma-vorm on öeldise osa, kui ta laiendab:
Ma-vorm on kohamäärus, kui ta laiendab:
Vt täpsemalt EKG lk 252-254 ja käesolevas dokumendis 5.4.2.1 ma_vorm_määrusena.
Lisaks võib ma-vorm olla sõltuvusmäärus, kui laiendab:
Vt EKG lk 254 ja käesolevas dokumendis 5.4.2.1 ma_vorm_määrusena.
Sageli aga võib ühte ja sama verbi kasutada erinevates tähendustes: Lapsed kippusid õue mängima vs Hing kippus kinni jääma, Ta pani pesu kuivama vs Sireen pani undama vs Tuul pani veepinna virvendama, Ta läks jalutama vs Maja läks põlema. Käsitsi märgendamisel tuleb lähtuda semantikast.
Teoorias olema-verbi ühendid mingi käändelise verbivormiga moodustavad liitöeldise, kui see ühend on piisavalt regulaarse kasutusega ning kannab seda tüüpi tähendust, mida tavaliselt antakse edasi morfoloogliste tunnustega. Nt Külalised on lahkumas.
Kuna SA ei saa seda kriteeriumit järgida, siis mas-vorm ei ole kunagi öeldise osa.
Kuigi EKG alusel mast-vorm moodustab öeldise ainul koos verbiga lakkama, siis mas-vormiga ühtluse huvides ei analüüsita mast-vormi kunagi öeldiseks
vat-infinitiiv on infiniitne öeldis või ahelverbi infiniitne komponent, kui osalauses leidub vat-infinitiivi nõudev modaalverb (näima, paistma, tunduma).
nud- ja tud-partitsiip on öeldiseks, kui nad moodustavad olema-verbiga liitaja.
tud-partitsiip on öeldiseks perifrastilise passiivivormi komponendina (Saab kõvasti tööd tehtud. Aknad said suletud).
Mineviku partitsiibid võivad olla kas omadussõnalised (sel juhul on nad kas atribuudid või öeldistäited) või verbid (öeldise osa või määrus).
Lauses Tööd said tehtud loetakse tehtud seisundimääruseks, aga lauses Aknad sai suletud on suletud öeldis. (EKG lk 265). Siin tuleb jälgida, kas potensiaalne alus ühildub öeldisega või mitte.
[_S_ sg nom] sai [_V_ imps partic] -> seisundimäärus
[_S_ pl nom] said [_V_ imps partic] -> seisundimäärus
[_S_ pl nom] sai [_V_ imps partic] -> öeldis
Laused Krunt sai võetud ... ja Kana sai kitkutud on küll tud-partitsiibi roll semantiliselt erinev, kuid analüsaatoril ei ole võimalik neil vahet teha.
Seisundipassiivi korral (Ta on üllatatud) ei ole grammatiline subjekt enam tegevusobjekt, vaid tegevussubjekt, infiniitne verbivorm aga talitleb predikatiivina (EKG lk 30). Analüüsi lihtsustamiseks loetakse kitsenduste grammatikas sellise tud-kesksõna liigiks adjektiiv, aga märgitakse eraldi ära, et see on siiski partitsiip (_A_ pos partic #tud).
Kui morfoloogilise ühestamise käigus on tud-vorm määratud verbiks ja ta esineb koos olema-verbiga, siis määrab SA tud-vorm öeldise osaks eeldades, et tegemist on umbisikulise tegumoe täis- või enneminevikuga.
Nt Küsimus (@OBJ) oli (@+FCV) mõeldud (@-FMV) naljana (@ADVL).
Kui EKG eristab täis- ja osaalust, siis ESTKG-s ei osutunud selline vahetegemine vajalikuks. Kõiki aluse tüüpe märgendatakse märgendiga @SUBJ.
Näited: Hommik (@SUBJ) oli eriliselt kaunis. Külalisi (@SUBJ) ei tulnudki. Meil on siia jääda (@SUBJ) kohe päris võimatu.
SA on substantiveerunud vormide suhtes võimetu, s.t omadus- ja järgarvsõnadele ei lisata kunagi aluse märgendit, kuigi lauses kasutatakse seda sõna alusena. Nt Haige tunneb ennast täna paremini. Oodatavat ei saabunudki. Need juhud tuleb käsitsi analüüsida sellegipoolest aluseks.
Absoluuttarindit analüüsitakse kui iseseisvat lauset ja selle nominatiivne komponent tuleks analüüsida aluseks. Mees läks metsa, kirves (@SUBJ) käes. Töö (@SUBJ) tehtud, läksime koju.
Nimi- või asesõna nimetavas käändes on alus, kui öeldis on isikulises tegumoes ja sõna ühildub öeldisega, lisaks peab sõna olema tegevussubjekt.
Mõned erandjuhud:
Eksistentsiaallausetes võib alus olla ka osastavas käändes. Eksistentsiaallause on tavaliselt intransitiivlause, mille teema on kohta, aega või omajat väljendav määrus, reemasse aga kuulub öeldis, mis väidab antud kohas eksisteerimist, ning alus, mille referendi eksisteerimist antud kohas väidetakse (EKG lk 42). Kuid määrus võib ka puududa, sõnajärg võib olla teistsugune ja verb võib olla teatud juhtudel transitiivne.
Sisult eitavas eksistentsiaallauses esineb alati osasubjekt, sisult jaatavas eksistensiaallauses võib esineda kas täis- või osasubjekt.
Osastavas käändes nimisõna pole alus, kui verb on mitmuses.
Osastavat käänet lubavad lausemallid:
Kvantoriks on kas arvsõnad, arvsõnalised asesõnad või määrsõnad palju, vähe, pisut, veidi, küllalt, rohkesti, täis, tulvil. Kui kvantorifraas moodustab aluse, loetakse kvantor aluseks (@SUBJ) ja teda laiendav nimisõnafraasi põhi kvantori laiendiks (@<Q). Nt Juba mitu (@ADVL) päeva (@<Q) ootasid teda kaks (@SUBJ) mordva (@AN>) teadlast (@<Q).
Jaatavas lauses on kvantor alusena alati nimetavas käändes.
da-infinitiiv esineb subjektina peamiselt kogejalauseis.
ESTKG loeb kaassõnafraasi põhjaks kaassõna, millele aga ei lisata kunagi subjekti märgendit. Seega analüüsitakse alati kõik alusena esinevad kaassõnafraasid valesti, näiteks: õhtuti liikus seal üle saja mehe. Õnneks esineb selliseid lauseid väga harva ning viga ei ole sagedane. Käsitsi tuleb sellistes lausetes kaassõna analüüsida ikkagi aluseks.
ESTKG ei erista samuti täis- ega osasihitist, kõik sihitise liigid märgendatakse @OBJ abil.
Näited: Kõik teooriad (@OBJ) arutati läbi. Öine vihm muutis õhu (@OBJ) värskeks. Võhik oleks selle peale õlgu (@OBJ) kehitanud. Siin kavatses ta paremale pöörata (@OBJ).
Sihitis võib laiendada verbe, nud-, tud-, v- ja tav- partitsiipe ka siis, kui need on märgendatud adjektiivideks ja nendest tuletatud lt-liitelisi määrsõnu (nt kõiki kahtlustavalt).
3.1 Nimi- või asesõnaline sihitis
Osastavas käändes sihitis on osasihitis, nimetavas ja omastavas käändes täissihitis. Omastavas käändes sihitis on alati ainsuses.
Objektivariandi valiku määrab 1) tegevuse piiritletus (tulemuslikkus või lõpetatus) või mittepiiritletus, 2) objektieseme kvantitatiivne piiritletus või mittepiiritletus. Täissihitist kasutatakse siis, kui niihästi tegevus kui ka objektiese on piiritletud. Eitavas lauses on harilikult osasihitis. Mitmuses on täissihitis alati nimetavas.
Ainsuse korral on täissihitis nimetavas siis, kui ta laiendab a) umbisikulises tegumoes olevat öeldisverbi, b) käsklause öeldisverbi, c) täiendina esinevat da-tegevusnime ja käsklause või umbisikulise lause öeldisverbist sõltuvat da- või ma-tegevusnime.
Erandid:
Põhiarvsõnad alates kahest, murdarvsõna poolteist, ligikaudset hulka märkivad sõnad paar, paarsada, kümmekond, sadakond... ja mitu on täissihitise peasõnana nimetavas, murdarvsõnad veerand, kolmveerand ja pool aga kas nimetavas või omastavas, kui neid laiendab partitiivne täiend.
Mõõdusõnad on täissihitisena omastavas: Jõin klaasi kuuma teed. Mees võttis pihku tüki mulda.
da-infinitiiv on sihitis, kui laiendab järgmisi predikaate (lk 240 antud loetelud sagedasematest verbidest)
Need verbide loetelud on kõik leksikonis olemas, SA määrab da-infinitiivi objektiks, kui selline verb leidub ja kustutab objekti märgendi, kui verbi ei leidu.
Vat-tarind laiendab transitiivverbe leidma, lootma, ütlema, aimama, arvama, avastama, eeldama, kaebama, kartma, kujutlema, kurtma, kuulma, mõtlema, möönma, mäletama, märkama, nentima, nägema, oletama, ootama, rääkima, taipama, tajuma, teadma, tundma, tunnistama, tõendama, väitma, uskuma jne.
Aktiivse objektlause grammatiline subjekt tõstetakse põhilause objektiks ning sel juhul ülejäänud vat-tarind on sõltuvusmäärus (kartsin sind (@OBJ) seda (@OBJ) tegevat (@ADVL)). Kui aga passiivseis lähtelauseis subjekt puudub on vat-tarind käsitletav sihitisena (teadsin seda (@OBJ) tehtavat (@OBJ)) (lk 249), siin tehtavat on primaarne sihitis ja seda sekundaarne, s.t sõltub verbist tehtavat.
Öeldistäite märgendiks on @PRD sõltumata tema käändest ja sõnaliigist.
Predikatiiv on verbi olema laiend, vormideks NP, AP nominatiivis või partitiivis, da-infinitiiv, partitsiibid.
Näited: Hommik oli eriliselt kaunis (@PRD). Tema ainus töö oli vaatamas käia (@PRD).
EKG lubab öeldistäiteks analüüsida ka teatud juhtudel nimisõna kaasa- või ilmaütlevas käändes ja seisundimäärsõna. ESTKG analüüsib sellised sõnavormid määruseks. ESTKG lubab öeldistäitel olla ainult kas nimetavas või osastavas käändes ja erandjuhtudel ilma käändeta.
Seega lauses Kõik olid elevil(_D_) öeldistäidet ESTKG mõttes ei ole. Kui aga elevil on analüüsitud kui omadussõna ilma käändeta, siis on ta igal juhul öeldistäide.
Verb olema võib öeldistäite põhjana kuuluda ka ahelverbi koosseisu. Nt See paistis kena olevat.
Öeldistäide võib esineda ka vat-tarindi koosseisus, siis on ta kas nominatiivi- või genitiivikujuline, ühildudes harilikult objektiga käändes ja arvus. Tuba leiti olevat tühi. Linnas arvati olevat palav. Ta mäletas vanaisia tervise viletsa olevat. Ma lootsin su ~ sind ( enese ~ end ~ ennast) targema olevat.
Öeldistäide aga võib peale öeldise osa olla ka teiste lauseliikmete laiendiks, kui ta põhisõnaks on pöördsõna käändelised vormid. On raske inimene olla, kes eluaeg teisi õpetab. Ma tahtsin selles kindel olla. Algaja kirjaniku teoseis võib märgata püüdmist olla võimalikult isikupärane.
4.1 Nimi- ja omadussõna öeldistäitena
Öeldistäide võib olla osastavas käändes, kui ta on
Omadussõnalised öeldistäited esinevad alati täisöeldistäitena, s.o nimetavas käändes. Lauses Kaarte on igasuguseid on igasuguseid lahkatribuudiks.
4.2 Da-infinitiiv öeldistäitena
Subjektnoomeni suhtes seotud predikatiivina esineb infinitiiv sagedamini soovi või kavatsust väljendava subjektsubstantiivi puhul. Nt. Meie soov oli kaua elada. Tema kavatsus oli karjääri teha.
Aga ka adjektiveerunud da-infinitiiv: Olukord pole kiita. Palk pole laita.
Da-infinitiiv esineb predikatiivina ka juhul, kui alus on da-infinitiiv ja öeldiseks on tähendama. Nt Vähem süüa on (tähendab) kauem elada.
4.3 Partitsiibid öeldistäitena
nud-, tud- ja mata-kesksõna on öeldistäiteks lausetes: Ta on väsinud. Ta on erutatud. Tööd olid tehtud/tegemata ja öeldise osaks lausetes: Ta on töötanud. Tööd on kõvasti tehtud.
SA lähtub partitsiipide märgendamisel ühestaja tööst, kui partitsiip on analüüsitud kui omadussõna, võib ta olla öeldistäide, kui aga verbina, siis on ta kas öeldise osa või määrus.
Määruse märgendiks on @ADVL. ESTKG erinevaid määruse liike ei erista.
Näited: Loomulikult (@ADVL) ei saanud ma oma oletust millegagi (@ADVL) tõestada.
Määrusteks loetakse ka eespool toodud põhjustel mõned ühend- ja väljendverbide osad ning määrsõnalised või ilma- ja kaasaütlevas käändes nimisõnalised predikatiivid. Samuti loetakse määrusteks lause- ja fraasilaiendid. ESTKG ei tee vahet fraasi- ja lauseadverbiaalil. Samuti ei eristata erinevaid määruse liike.
Tüüpilised lauselaiendid on Kas siin vingu on? Ma ju ei näe kedagi. Minu arvates peab see nii olema. Esiteks ma ei usu seda ja teiseks kus sa ise olid? Kahtlemata jäi ta sinna ööbima. Küllap tuleb tänavu kevad varem. Aken ei paista enam läbi. Ma usun ainult teda. Natuke võimlemist on teile pigem kasuks Võta mind ka kaasa.
Neis näidetes sarnaneb lauselaiendi vorm ja kontekst määruse omale ning vahe tegemine on ainul semantiline.
Lauselaienditeks loetakse kõik tervitused, kui nad ei ole just hüüatused.
5.2 Äramärkimist väärivad nimi- ja asesõnalised määrused
Määruseks on kõik adjektiive laiendavad nimisõnad: koormapuu jämedune, sellest teadlik, kirjatarkuses osav, temale paras; samuti ka adverbide nimisõnalised laiendid: uksest siinpool, teistest paremini, paar päeva varem, otsast katki, kuradi kiiresti, jumala hästi, ääreni täis, ootusest elevil, partneriga vaheldumisi.
Samas, kui adverb on kvantor ja nimisõna tema laiend, siis on selleks puhuks nimisõnal eraldi märgend (@<Q või @Q>), vt peatükk 6. Kvantori laiendid.
Nimetavas, omastavas ja osastavas käändes nimisõna võib olla ajamääruseks, kvantumimääruseks, osastavas käändes ka viisimäärus (Nad läksid igaüks oma teed) või siis kõigis käänetes võrdlus e viisimäärus (ilus nagu ingel).
Kui määrus langeb vormilt kokku sihitisega, tuleb vaadata, kumba liiki küsimusi saab esitada, kas kes?, mis? kelle? mille? keda? mida? või kui kaua? ja kui palju?
Omastavas käändes käändsõnad võivad laiendades tud-kesksõna, da-tegevusnime, des- ja mata-vorme olla tegijamäärusteks (See töö on sinu teha. Rongi saabudes oli perroonil palju rahvast. See maja on külapuusepa ehitatud.)
Kuna ESTKG lubab nimisõnalisel öeldistäitel olla ainult nimetavas või osastavas käändes, siis kaasa- ja ilmaütlevas käändes öeldistäite positsioonis esinevad sõnad loetakse määrusteks.
Määruste liigid:
ESTKG neid määruse liike siiski ei erista.
Stiilinäited
See pani silmad (@OBJ) vett (@ADVL) jooksma (@-FMV).
tere (@ADVL) hommikust (@ADVL)
Omadussõna võib
da-infinitiiv võib esineda lauses otstarbemäärusena, olles sageli asendatav translatiivse teonimega.
Infinitiivadverbiaal laiendab järgmisi predikaate: sobima, kõlbama, sündima, sobiv olema, olema, jääma, minema, andma, jätma, võtma jne (vt lk 241). Nt Liha kõlbab praadida. See laul on ilus kuulata. Laps jääb sinu hoida. Ta ei leidnud endale midagi lugeda.
ma-vorm võib olla kohamäärus või sõltuvusmäärus, mas-vorm kohamäärus, mast-vorm kohamäärus või sõltuvusmäärus.
Kohamäärusena väljendab ma-tarind sihtkohta, laiendades intransitiiv- ja transitiivverbe, mis väljendavad (väidavad või eeldavad) eseme ümberpaigutamist ruumis. Loetelud on toodud EKG lk 252-253.
Sõltuvusmäärusena laiendab ma-tarind järgmisi predikaate:
Lisaks sellele laiendab ma-vorm sõltuvusmäärusena tegevuse või tegija omadusi väljendavaid adjektiive ning mõningaid samalaadseid substantiive: abitu, aeglane, agar, ahne, erk, helde, hoolas jne; mees, meister, spets jne.
Täielikud loetelud on toodud EKG lk 254.
Kui ma-vorm ei ole määrus, siis on ta öeldis. Vt 1.2.2 ma-vorm
5.4.2.2 mast-vorm
mast-vorm on adverbiaal, kui ta ei laienda verbi lakkama.
5.4.2.3 maks-vorm
EKG ütleb, et maks-tarind esineb lauses vaba adverbiaalina. Selles positsioonis on maks-vorm sünonüümne et + Vda infinitiivi ja teonime translatiivi vormiga. Nt. Et otsustada tegeliku olukorra üle ~ otsustamaks tegeliku olukorra üle. Öeldiseks ei saa teda juba ainuüksi sellepärast määrata, et ei pruugi olla osalauses ainus verb.
tud-kesksõna võib olla seisundimääruseks (Tööd said tehtud. Tööd saadi tehtud.)
Essiivis ja translatiivis võivad olla ka teised partitsiibid seisundimäärused (Erutusest värisevana tormas ta tuppa. Ta tuli väsinuna ja vaevatuna koju. Ta jõi end surnuks. Nad jäidki petetuks.)
des- ja mata-vorm on üldiselt vabad adverbiaalid, kuid võivad ka laiendada deverbaale adverbiaalatribuutidena (Raamatu lugemine pirukaid süües pole tark tegu. Söömata töötamine on väheproduktiivne.) mata-vorm võib olla ka seisundimäärus (Tööd jäid tegemata.)
5.5 Erandlikud määrsõnalised määrused
Kuna ESTKG ei tunnista määrsõna öeldistäitena, siis analüüsitakse öeldistäite positsioonis olev tavaliselt seisundimäärsõna kui määrus. Probleemi lahendaks kõigi eestikeelsete seisundimäärsõnade loetelu moodustamine.
Kvantori laiendite märgendid on järgmised:
@<Q - kvantori jä rellaiend (kaks meest [@<Q])
@Q> - kvantori eeslaiend (inimesi [@Q>] tulvil)
EKG jä rgi on noomenist kvantori laiend atribuut, adverbi laiend sõ ltuvusmä ä rus. ESTKG-s tä histatakse mõ lemat liiki kvantori laiendeid eespool toodud mä rgenditega, sest kvantori laiendi kohta kehtivad tavalistest atribuutidest-mä ä rustest erinevad reeglid. Selliste märgendite kasutuselevõtt vähendas oluliselt osastavas käändes nimisõnade mitmesust, kuna kvantori laiendit on suhteliselt kerge määrata, kui on teada kvantorite loetelu. Loomulikult ei ole võimalik anda lõplikku nimisõnaliste kvantorite loendit, seetõttu tuleb arvestada, et SA eksib haruldaste kvantorite korral.
Nä ide: Vastu tuli palju (@SUBJ) energiat (@Q>) tulvil (@AD>) inimesi (@<Q).
Noole sümbol märgendis (< või >) näitab põhja leidumise suunda.
Näiteid kvantorite märgendamisest:
@<P - eessõnafraasi kuuluv nimisõna
@P> - tagasõnafraasi kuuluv nimisõna
Näited: Isegi kaebama polnud kellegi (@P>) juurde minna. See juhtus pärast mingi dokumentaalfilmi vaatamist (@<P).
Traditsiooniline eesti keele grammatika loeb kaassõnafraasi ühtseks tervikuks. Kuna kitsenduste grammatika formalism eeldab lause analüüsi ühe sõna kaupa ning mingit fraasistruktuuri ei moodustata, märgendatakse kaassõnafraasi kuuluva nimisõnafraasi põhi ühega eelpooltoodud märgenditest ning kaassõna märgendatakse kogu kaassõnafraasi süntaktilist funktsiooni näitava märgendiga.
Raskusi on kaassõnaga pool: teisel @P> pool @ADVL järve @ADVL.
Täiend võib olla arv-, nimi- või asesõna laiend.
EKG eristab adjektiivatribuuti, genitiivatribuuti ning adverbiaalatribuuti, nende eristamine ESTKG-s ei ole võimalik, sest see eeldaks semantilise info olemasolu.
Täiendi märgendid on koostatud inglise ja rootsi keele kitsenduste grammatikas kasutatavate märgendite eeskujul. Lisandit märgendatakse nagu tavalist nimisõnalist täiendit.
@AN> - adjektiiv eestäiendina
@<AN - adjektiiv järeltäiendina
@VN> - partitsiip eestäiendina
@<VN - partitsiip järeltäiendina
Näited: hõbedast kohrutatud ( _A_ pos sg partic #tud // @VN>) laegas, templis säilitatav (_A_ pos sg nom partic #tav // @VN>) sõjasaak jne.
@NN> - nimisõna eestäiendina
@<NN - nimisõna järeltäiendina
Nimisõnaline täiend võib olla
EKG järgi lahterdatakse nimisõnalised täiendid genitiivatribuutideks ja adverbiaalatribuutideks, sellel aga ei ole ESTKG-s tähtsust.
Asesõnafraasides, mille moodustavad demonstratiiv- ja/või indefiniitpronoomenid, on tarindis esimesel kohal paiknev pronoomen täiendiks, teine substantiivselt tarvitatuna põhjaks, nt keegi @NN> teine @SUBJ, nad @SUBJ kõik @<NN.
Näited:
ESTKG kasutab lisandi märgendamiseks sama märgendit, kuna sageli ei ole võimalik tavalisel atribuudil ja lisandil vahet teha.
Järellisand on kirjas üldiselt koma(de)ga eraldatud, vormilt võib olla põhjaga ühilduv, osastavas käändes, olevas käändes või kui-sidesõnaga, täpsustab põhja.
Eeslisand on kas põhjaga ühilduv, nimetavas, omastavas või seestütlevas käändes.
Lisandite näited: härra Kask, Jüri Kask, Kask Jüri, Peipsi järv, Narva linn.
@PN> - kaassõna eestäiendina
@<PN - kaassõna järeltäiendina
Mõned grammatikaraamatud samastavas kaassõnalise täiendi nimisõnalisega, kuid et ESTKG analüüsib lauset sõnade, mitte fraaside kaupa, on nende jaoks ka eraldi märgend.
Nt. kuni hommikuni ootamine, oma kandidaadi poolt hääletamine, üle küla poiss, maja mere ääres, mure lapse pärast.
ööl @ADVL vastu @<PN eilset @AN> []
@INF_N> - infinitiiv eestäiendina
@<INF_N - infinitiiv järeltäiendina
Mul on rõõm teid tervitada. See on teada jutt.
Da-infinitiiv laiendab substantiive, mis väljendavad:
kui just lausemalli järgi ei ole tegu alusega (lauses on soovi, kavatsust, eesmärki väljendav substantiiv kavatsus, mure, mõte, ülesanne, unistus koos verbidega olema, jääma, kujunema, muutuma, saama, tekkima vms mallides N1ad V1 N2tr V2da ja N1gen N2tr V1 V2da ).
Tal (ADVL) oli ülesandeks (ADVL) asutada (SUBJ) orkester (OBJ). Tema (NN>) ülesandeks (ADVL) oli asutada (SUBJ) orkester (OBJ). Tal (ADVL) oli ülesanne (SUBJ) asutada (<INF_N) orkester (OBJ). Tema (NN>) ülesanne (SUBJ) oli asutada (PRD) orkester (OBJ).
ma-, mas- ja mast-tarind on atribuudid ainult deverbaalsubstantiivi laiendina. Nt. Meid ootab ees matkama minek. Ta saabus minu söömas oleku ajal. Järjekindel suplemas käimine karastab tervist. Käsitlemast keeldumine tähendab selle probleemi mahavaikimist. Väga harva on supiin põhisõna taga, aga siiski: Sõit Hispaaniasse Franco vastu võitlema ei saanud teoks.
NB! Lauses Ta on meister joonistama ja õige mees asja ajama on ma-vorm sõltuvusmäärus, sest substantiiv väljendab tegija omadusi.
Partitsiipide kohta vt omadussõnaline täiend.
@AD> - adverb eestäiendina
@<AD - adverb järeltäiendina
Määrsõnaline täiend on sageli deverbaali laiend: kiiresti kõndimine, üksi kodus olemine. Sagedasemad on seisundiadverbid täiendina: alasti inimene, pilukil silmad, praokil uks.
Omaette klassi moodustavad aega näitavad määrsõnad: täna hommikul, homme päeval, eile õhtul ja kohamäärsõnad, mis ühilduvad põhisõnaga: sinna suunda, seal metsas, sealt külast, all tänaval jne.
Kuna määrsõnalisi täiendeid esineb väga harva, siis SA analüüsib kõik aja- ja kohamäärsõnad, mis sobivad järgmise sõnaga, täienditeks ja ülejäänud analüüsitakse heuristilise reegli abil määrusteks. Muidugi oleks viisakas kontrollida deverbaali olemasolu.
@X - ahelverbi komponent, mis esineb ainult ahelverbi koosseisus (nt mahti saama)
@J - sidend (et, aga, kui, sest jne)
@I - hüüatus (hei, ai, oih jne). Ühestamise käigus otsustati, et jah ei ole hüüatus (sest ka ei ei ole).
@??? - morfoloogiaanalüsaatorile tundmatuks jäänud sõna või süntaksianalüsaatorile tundmatu sõnaliik. MA-le tundmatud sõnad on tähistatud stringi #### või _T_ abil
Märgendatava faili üldkuju on järgmine:
sõnavorm tüvi+lõpp // morf info // süntaktilised märgendid uus_sõnavorm tüvi+lõpp // morf info // süntaktilised märgendid ...
Käsitsi märgendamisel tuleb õige süntaktilise märgendi ette panna +-märk. Kui õiget märgendit ei leidu, tuleb see käsitsi lisada ja tähistada samuti +-ga. Kui sõnal ongi ainult üks märgend ja see on õige, siis seda tähistama ei pea. Kui õiget analüüsi on raske valida, tuleb lahtiseks jääv sõna märgendada kahe küsimärgi abil (??) ja lisada nende taha küsimus.
Kui morfoloogiaanalüsaator on jätnud nime analüüsimata, siis tuleb sellele lisada ka morfoloogiline analüüs?
Kui ükski pakutavatest süntaktilistest märgenditest ei tundu õige, lisada uus märgend, mille ees on +=, nt +=@SUBJ
Näide käsitsi märgendatud tekstist
Pealegi pealegi+0 //_D_ // **CLB +@ADVL @AD> @<AD on ole+0 //_V_ main indic pres ps3 sg ps af #FinV #Intr // @+FMV kell kell+0 //_S_ com sg nom // @SUBJ @PRD @OBJ +@NN> @<NN @ADVL @<Q ?? kumb on täiend ja kumb alus, kell või kuus kuus kuus+0 //_N_ card sg nom l // +@SUBJ @OBJ @PRD @ADVL @NN> @<NN ?? kas kuus on alus hommikul hommik+l //_S_ com sg ad // @ADVL @<Q @NN> +@<NN niisugune niisugune+0 //_P_ dem sg nom // @SUBJ @PRD @OBJ @<Q +@NN> @<NN @ADVL aeg aeg+0 //_S_ com sg nom // @SUBJ +@PRD @OBJ @NN> @<NN @ADVL @<Q
Vahetöötlusel lisatud märgendid
Pärast morfoloogilist ühestamist on lisatud järgmised märgendid:
Nimekiri pikeneb ja täpsustub ...
EKG - eesti keele grammatika II osa, välja antud 1993
ESTKG - eesti keele kitsenduste grammatika
MA - morfoloogiaanalüsaator
SA - süntaksianalüsaator
Lisa. Morfoloogilised märgendid
Vorm Märgend ja näide Substantiiv apellatiiv _S_ com ? kesk- Substantiiv apellatiiv singular nominatiiv _S_ com sg nom jalg Substantiiv apellatiiv singular genitiiv _S_ com sg gen jala Substantiiv apellatiiv singular partitiiv _S_ com sg part jalga Substantiiv apellatiiv singular illatiiv _S_ com sg ill jalasse Substantiiv apellatiiv singular inessiiv _S_ com sg in jalas Substantiiv apellatiiv singular elatiiv _S_ com sg el jalast Substantiiv apellatiiv singular allatiiv _S_ com sg all jalale Substantiiv apellatiiv singular adessiiv _S_ com sg ad jalal Substantiiv apellatiiv singular ablatiiv _S_ com sg abl jalalt Substantiiv apellatiiv singular translatiiv _S_ com sg tr jalaks Substantiiv apellatiiv singular terminatiiv _S_ com sg term jalani Substantiiv apellatiiv singular essiiv _S_ com sg es jalana Substantiiv apellatiiv singular abessiiv _S_ com sg abes jalata Substantiiv apellatiiv singular komitatiiv _S_ com sg kom jalaga Substantiiv apellatiiv singular aditiiv _S_ com sg adit jalga Substantiiv apellatiiv pluural nominatiiv _S_ com pl nom jalad, Substantiiv apellatiiv pluural genitiiv _S_ com pl gen jalgade, Substantiiv apellatiiv pluural partitiiv _S_ com pl part jalgasid, jalgu Substantiiv apellatiiv pluural illatiiv _S_ com pl ill jalgadesse, jalusse Substantiiv apellatiiv pluural inessiiv _S_ com pl in jalgades, jalus Substantiiv apellatiiv pluural elatiiv _S_ com pl el jalgadest, jalust Substantiiv apellatiiv pluural allatiiv _S_ com pl all jalgadele, jalule Substantiiv apellatiiv pluural adessiiv _S_ com pl ad jalgadel, Substantiiv apellatiiv pluural ablatiiv _S_ com pl abl jalgadelt, jalult Substantiiv apellatiiv pluural translatiiv _S_ com pl tr jalgadeks, jaluks Substantiiv apellatiiv pluural terminatiiv _S_ com pl term jalgadeni, jaluni Substantiiv apellatiiv pluural essiiv _S_ com pl es jalgadena, jaluna Substantiiv apellatiiv pluural abessiiv _S_ com pl abes jalgadeta, jaluta Substantiiv apellatiiv pluural komitatiiv _S_ com pl kom jalgadega, jaluga Substantiiv prooprium singular nominatiiv _S_ prop sg nom London Substantiiv prooprium singular genitiiv _S_ prop sg gen Londoni Substantiiv prooprium singular partitiiv _S_ prop sg part Londonit Substantiiv prooprium singular illatiiv _S_ prop sg ill Londonisse Substantiiv prooprium singular inessiiv _S_ prop sg in Londonis Substantiiv prooprium singular elatiiv _S_ prop sg el Londonist Substantiiv prooprium singular allatiiv _S_ prop sg all Londonile Substantiiv prooprium singular adessiiv _S_ prop sg ad Londonil Substantiiv prooprium singular ablatiiv _S_ prop sg abl Londonilt Substantiiv prooprium singular translatiiv _S_ prop sg tr Londoniks Substantiiv prooprium singular terminatiiv _S_ prop sg term Londonini Substantiiv prooprium singular essiiv _S_ prop sg es Londonina Substantiiv prooprium singular abessiiv _S_ prop sg abes Londonita Substantiiv prooprium singular komitatiiv _S_ prop sg kom Londoniga Substantiiv prooprium singular aditiiv _S_ prop sg adit Londoni Substantiiv prooprium pluural nominatiiv _S_ prop pl nom Londonid, Substantiiv prooprium pluural genitiiv _S_ prop pl gen Londonite, Substantiiv prooprium pluural partitiiv _S_ prop pl part Londoneid, Substantiiv prooprium pluural illatiiv _S_ prop pl ill Londonitesse, Londoneisse Substantiiv prooprium pluural inessiiv _S_ prop pl in Londonites, Londoneis Substantiiv prooprium pluural elatiiv _S_ prop pl el Londonitest, Londoneist Substantiiv prooprium pluural allatiiv _S_ prop pl all Londonitele, Londoneile Substantiiv prooprium pluural adessiiv _S_ prop pl ad Londonitel, Londoneil Substantiiv prooprium pluural ablatiiv _S_ prop pl abl Londonitelt, Londoneilt Substantiiv prooprium pluural translatiiv _S_ prop pl tr Londoniteks, Londoneiks Substantiiv prooprium pluural terminatiiv _S_ prop pl term Londoniteni, Londoneini Substantiiv prooprium pluural essiiv _S_ prop pl es Londonitena, Londoneina Substantiiv prooprium pluural abessiiv _S_ prop pl abes Londoniteta, Londoneita Substantiiv prooprium pluural komitatiiv _S_ prop pl kom Londonitega, Londoneiga Põhiverb afirmatiiv _V_ main af kuulukse Põhiverb indikatiiv preesens 1. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ main indic pres ps1 sg ps af loen Põhiverb indikatiiv preesens 2. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ main indic pres ps2 sg ps af loed Põhiverb indikatiiv preesens 3. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ main indic pres ps3 sg ps af loeb Põhiverb indikatiiv preesens 1. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ main indic pres ps1 pl ps af loeme Põhiverb indikatiiv preesens 2. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ main indic pres ps2 pl ps af loete Põhiverb indikatiiv preesens 3. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ main indic pres ps3 pl ps af loevad Põhiverb indikatiiv preesens personaal negatiiv _V_ main indic pres ps neg pole Põhiverb indikatiiv preesens impersonaal afirmatiiv _V_ main indic pres imps af loetakse Põhiverb indikatiiv preesens impersonaal negatiiv _V_ main indic pres imps neg (ei)+loeta Põhiverb indikatiiv imperfekt 1. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ main indic impf ps1 sg ps af lugesin Põhiverb indikatiiv imperfekt 2. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ main indic impf ps2 sg ps af lugesid Põhiverb indikatiiv imperfekt 3. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ main indic impf ps3 sg ps af luges Põhiverb indikatiiv imperfekt 1. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ main indic impf ps1 pl ps af lugesime Põhiverb indikatiiv imperfekt 2. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ main indic impf ps2 pl ps af lugesite Põhiverb indikatiiv imperfekt 3. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ main indic impf ps3 pl ps af lugesid Põhiverb indikatiiv imperfekt personaal negatiiv _V_ main indic impf ps neg polnud Põhiverb indikatiiv imperfekt impersonaal afirmatiiv _V_ main indic impf imps af loeti Põhiverb imperatiiv preesens 2. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ main imper pres ps2 sg ps af loe Põhiverb imperatiiv preesens 2. pööre singular personaal negatiiv _V_ main imper pres ps2 sg ps neg (ära) loe Põhiverb indikatiiv preesens personaal negatiiv _V_ main indic pres ps neg (ei) loe Põhiverb imperatiiv preesens 3. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ main imper pres ps3 sg ps af lugegu Põhiverb imperatiiv preesens 1. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ main imper pres ps1 pl ps af lugegem Põhiverb imperatiiv preesens 2. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ main imper pres ps2 pl ps af lugege Põhiverb imperatiiv preesens 3. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ main imper pres ps3 pl ps af lugegu Põhiverb imperatiiv preesens impersonaal afirmatiiv _V_ main imper pres imps af loetagu Põhiverb imperatiiv preesens 3. pööre singular personaal negatiiv _V_ main imper pres ps3 sg ps neg (ärgu) lugegu Põhiverb imperatiiv preesens 1. pööre pluural personaal negatiiv _V_ main imper pres ps1 pl ps neg (ärgem) lugegem Põhiverb imperatiiv preesens 2. pööre pluural personaal negatiiv _V_ main imper pres ps2 pl ps neg (ärge) lugege Põhiverb imperatiiv preesens 3. pööre pluural personaal negatiiv _V_ main imper pres ps3 pl ps neg (ärgu) lugegu Põhiverb imperatiiv preesens impersonaal negatiiv _V_ main imper pres imps neg (ärgu) loetagu Põhiverb konditsionaal preesens 1. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ main cond pres ps1 sg ps af loeksin Põhiverb konditsionaal preesens 2. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ main cond pres ps2 sg ps af loeksid Põhiverb konditsionaal preesens 1. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ main cond pres ps1 sg ps af loeks Põhiverb konditsionaal preesens 2. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ main cond pres ps2 sg ps af loeks Põhiverb konditsionaal preesens 3. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ main cond pres ps3 sg ps af loeks Põhiverb konditsionaal preesens 1. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ main cond pres ps1 pl ps af loeks Põhiverb konditsionaal preesens 2. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ main cond pres ps2 pl ps af loeks Põhiverb konditsionaal preesens 3. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ main cond pres ps3 pl ps af loeks Põhiverb konditsionaal preesens 1. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ main cond pres ps1 pl ps af loeksime Põhiverb konditsionaal preesens 2. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ main cond pres ps2 pl ps af loeksite Põhiverb konditsionaal preesens 3. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ main cond pres ps3 pl ps af loeksid Põhiverb konditsionaal preesens personaal negatiiv _V_ main cond pres ps neg (ei) loeks Põhiverb konditsionaal preesens personaal negatiiv _V_ main cond pres ps neg poleks Põhiverb konditsionaal preesens impersonaal afirmatiiv _V_ main cond pres imps af loetaks Põhiverb konditsionaal preteeritum 1. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ main cond past ps1 sg ps af lugenuksin Põhiverb konditsionaal preteeritum 2. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ main cond past ps2 sg ps af lugenuksid Põhiverb konditsionaal preteeritum 1. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ main cond past ps1 sg ps af lugenuks Põhiverb konditsionaal preteeritum 2. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ main cond past ps2 sg ps af lugenuks Põhiverb konditsionaal preteeritum 3. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ main cond past ps3 sg ps af lugenuks Põhiverb konditsionaal preteeritum 1. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ main cond past ps1 pl ps af lugenuks Põhiverb konditsionaal preteeritum 2. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ main cond past ps2 pl ps af lugenuks Põhiverb konditsionaal preteeritum 3. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ main cond past ps3 pl ps af lugenuks Põhiverb konditsionaal preteeritum 1. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ main cond past ps1 pl ps af lugenuksime Põhiverb konditsionaal preteeritum 2. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ main cond past ps2 pl ps af lugenuksite Põhiverb konditsionaal preteeritum 3. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ main cond past ps3 pl ps af lugenuksid Põhiverb konditsionaal preteeritum personaal negatiiv _V_ main cond past ps neg (ei) lugenuks Põhiverb konditsionaal preteeritum personaal negatiiv _V_ main cond past ps neg polnuks Põhiverb konditsionaal preteeritum impersonaal afirmatiiv _V_ main cond past imps af loetuks Põhiverb konditsionaal preesens impersonaal negatiiv _V_ main cond pres imps neg (ei) loetaks Põhiverb konditsionaal preteeritum impersonaal negatiiv _V_ main cond past imps neg (ei) loetuks Põhiverb infinitiiv _V_ main inf lugeda Põhiverb partitsiip preesens personaal _V_ main partic pres ps lugev Põhiverb partitsiip preesens impersonaal _V_ main partic pres imps loetav Põhiverb partitsiip preteeritum personaal _V_ main partic past ps lugenud Põhiverb partitsiip preteeritum impersonaal _V_ main partic past imps loetud Põhiverb indikatiiv imperfekt personaal negatiiv _V_ main indic impf ps neg (ei) lugenud Põhiverb indikatiiv imperfekt impersonaal negatiiv _V_ main indic impf imps neg (ei) loetud Põhiverb gerundiiv _V_ main ger lugedes Põhiverb supiin personaal illatiiv _V_ main sup ps ill lugema Põhiverb supiin personaal inessiiv _V_ main sup ps in lugemas Põhiverb supiin personaal elatiiv _V_ main sup ps el lugemast Põhiverb supiin personaal translatiiv _V_ main sup ps tr lugemaks Põhiverb supiin personaal abessiiv _V_ main sup ps abes lugemata Põhiverb supiin impersonaal _V_ main sup imps loetama Põhiverb kvotatiiv preesens personaal afirmatiiv _V_ main quot pres ps af lugevat Põhiverb kvotatiiv preesens personaal negatiiv _V_ main quot pres ps neg polevat Põhiverb kvotatiiv preesens impersonaal afirmatiiv _V_ main quot pres imps af loetavat Põhiverb kvotatiiv preteeritum personaal afirmatiiv _V_ main quot past ps af lugenuvat Põhiverb kvotatiiv preteeritum impersonaal afirmatiiv _V_ main quot past imps af loetuvat Põhiverb kvotatiiv preesens personaal negatiiv _V_ main quot pres ps neg (ei) lugevat Põhiverb kvotatiiv preesens impersonaal negatiiv _V_ main quot pres imps neg (ei) loetavat Põhiverb kvotatiiv preteeritum personaal negatiiv _V_ main quot past ps neg (ei) lugenuvat Põhiverb kvotatiiv preteeritum impersonaal negatiiv _V_ main quot past imps neg (ei) loetuvat Abiverb indikatiiv preesens 1. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ aux indic pres ps1 sg ps af olen Abiverb indikatiiv preesens 2. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ aux indic pres ps2 sg ps af oled Abiverb indikatiiv preesens 3. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ aux indic pres ps3 sg ps af on Abiverb indikatiiv preesens 1. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ aux indic pres ps1 pl ps af oleme Abiverb indikatiiv preesens 2. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ aux indic pres ps2 pl ps af olete Abiverb indikatiiv preesens 3. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ aux indic pres ps3 pl ps af on Abiverb indikatiiv preesens personaal negatiiv _V_ aux indic pres ps neg pole Abiverb indikatiiv preesens impersonaal afirmatiiv _V_ aux indic pres imps af ollakse Abiverb indikatiiv preesens impersonaal negatiiv _V_ aux indic pres imps neg (ei)+olda Abiverb indikatiiv imperfekt 1. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ aux indic impf ps1 sg ps af olin Abiverb indikatiiv imperfekt 2. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ aux indic impf ps2 sg ps af olid Abiverb indikatiiv imperfekt 3. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ aux indic impf ps3 sg ps af oli Abiverb indikatiiv imperfekt 1. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ aux indic impf ps1 pl ps af olime Abiverb indikatiiv imperfekt 2. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ aux indic impf ps2 pl ps af olite Abiverb indikatiiv imperfekt 3. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ aux indic impf ps3 pl ps af olid Abiverb indikatiiv imperfekt personaal negatiiv _V_ aux indic impf ps neg polnud Abiverb indikatiiv imperfekt impersonaal afirmatiiv _V_ aux indic impf imps af oldi Abiverb imperatiiv preesens 2. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ aux imper pres ps2 sg ps af ole Abiverb imperatiiv preesens 2. pööre singular personaal negatiiv _V_ aux imper pres ps2 sg ps neg (ära) ole Abiverb indikatiiv preesens personaal negatiiv _V_ aux indic pres ps neg (ei) ole Abiverb imperatiiv preesens 3. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ aux imper pres ps3 sg ps af olgu Abiverb imperatiiv preesens 1. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ aux imper pres ps1 pl ps af olgem Abiverb imperatiiv preesens 2. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ aux imper pres ps2 pl ps af olge Abiverb imperatiiv preesens 3. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ aux imper pres ps3 pl ps af olgu Abiverb imperatiiv preesens impersonaal afirmatiiv _V_ aux imper pres imps af oldagu Abiverb imperatiiv preesens 3. pööre singular personaal negatiiv _V_ aux imper pres ps3 sg ps neg (ärgu) olgu Abiverb imperatiiv preesens 1. pööre pluural personaal negatiiv _V_ aux imper pres ps1 pl ps neg (ärgem) olgem Abiverb imperatiiv preesens 2. pööre pluural personaal negatiiv _V_ aux imper pres ps2 pl ps neg (ärge) olge Abiverb imperatiiv preesens 3. pööre pluural personaal negatiiv _V_ aux imper pres ps3 pl ps neg (ärgu) olgu Abiverb imperatiiv preesens impersonaal negatiiv _V_ aux imper pres imps neg (ärgu) oldagu Abiverb imperatiiv preesens impersonaal negatiiv _V_ aux imper pres imps neg ärgu Abiverb imperatiiv preesens 2. pööre singular personaal negatiiv _V_ aux imper pres ps2 sg ps neg ära Abiverb imperatiiv preesens 3. pööre singular personaal negatiiv _V_ aux imper pres ps3 sg ps neg ärgu Abiverb imperatiiv preesens 1. pööre pluural personaal negatiiv _V_ aux imper pres ps1 pl ps neg ärgem Abiverb imperatiiv preesens 2. pööre pluural personaal negatiiv _V_ aux imper pres ps2 pl ps neg ärge Abiverb imperatiiv preesens 3. pööre pluural personaal negatiiv _V_ aux imper pres ps3 pl ps neg ärgu Abiverb konditsionaal preesens 1. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ aux cond pres ps1 sg ps af oleksin Abiverb konditsionaal preesens 2. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ aux cond pres ps2 sg ps af oleksid Abiverb konditsionaal preesens 1. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ aux cond pres ps1 sg ps af oleks Abiverb konditsionaal preesens 2. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ aux cond pres ps2 sg ps af oleks Abiverb konditsionaal preesens 3. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ aux cond pres ps3 sg ps af oleks Abiverb konditsionaal preesens 1. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ aux cond pres ps1 pl ps af oleks Abiverb konditsionaal preesens 2. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ aux cond pres ps2 pl ps af oleks Abiverb konditsionaal preesens 3. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ aux cond pres ps3 pl ps af oleks Abiverb konditsionaal preesens 1. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ aux cond pres ps1 pl ps af oleksime Abiverb konditsionaal preesens 2. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ aux cond pres ps2 pl ps af oleksite Abiverb konditsionaal preesens 3. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ aux cond pres ps3 pl ps af oleksid Abiverb konditsionaal preesens personaal negatiiv _V_ aux cond pres ps neg (ei) oleks Abiverb konditsionaal preesens personaal negatiiv _V_ aux cond pres ps neg poleks Abiverb konditsionaal preesens impersonaal afirmatiiv _V_ aux cond pres imps af oldaks Abiverb konditsionaal preteeritum 1. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ aux cond past ps1 sg ps af olnuksin Abiverb konditsionaal preteeritum 2. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ aux cond past ps2 sg ps af olnuksid Abiverb konditsionaal preteeritum 1. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ aux cond past ps1 sg ps af olnuks Abiverb konditsionaal preteeritum 2. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ aux cond past ps2 sg ps af olnuks Abiverb konditsionaal preteeritum 3. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ aux cond past ps3 sg ps af olnuks Abiverb konditsionaal preteeritum 1. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ aux cond past ps1 pl ps af olnuks Abiverb konditsionaal preteeritum 2. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ aux cond past ps2 pl ps af olnuks Abiverb konditsionaal preteeritum 3. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ aux cond past ps3 pl ps af olnuks Abiverb konditsionaal preteeritum 1. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ aux cond past ps1 pl ps af olnuksime Abiverb konditsionaal preteeritum 2. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ aux cond past ps2 pl ps af olnuksite Abiverb konditsionaal preteeritum 3. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ aux cond past ps3 pl ps af olnuksid Abiverb konditsionaal preteeritum personaal negatiiv _V_ aux cond past ps neg (ei) olnuks Abiverb konditsionaal preteeritum personaal negatiiv _V_ aux cond past ps neg polnuks Abiverb konditsionaal preteeritum impersonaal afirmatiiv _V_ aux cond past imps af olduks Abiverb konditsionaal preesens impersonaal negatiiv _V_ aux cond pres imps neg (ei) oldaks Abiverb konditsionaal preteeritum impersonaal negatiiv _V_ aux cond past imps neg (ei) olduks Abiverb infinitiiv _V_ aux inf olla Abiverb partitsiip preesens personaal _V_ aux partic pres ps olev Abiverb partitsiip preesens impersonaal _V_ aux partic pres imps oldav Abiverb partitsiip preteeritum personaal _V_ aux partic past ps olnud Abiverb partitsiip preteeritum impersonaal _V_ aux partic past imps oldud Abiverb indikatiiv imperfekt personaal negatiiv _V_ aux indic impf ps neg (ei) olnud Abiverb indikatiiv imperfekt impersonaal negatiiv _V_ aux indic impf imps neg (ei) oldud Abiverb gerundiiv _V_ aux ger olles Abiverb supiin personaal illatiiv _V_ aux sup ps ill olema Abiverb supiin personaal inessiiv _V_ aux sup ps in olemas Abiverb supiin personaal elatiiv _V_ aux sup ps el olemast Abiverb supiin personaal translatiiv _V_ aux sup ps tr olemaks Abiverb supiin personaal abessiiv _V_ aux sup ps abes olemata Abiverb supiin impersonaal _V_ aux sup imps oldama Abiverb kvotatiiv preesens personaal afirmatiiv _V_ aux quot pres ps af olevat Abiverb kvotatiiv preesens personaal negatiiv _V_ aux quot pres ps neg polevat Abiverb kvotatiiv preesens impersonaal afirmatiiv _V_ aux quot pres imps af oldavat Abiverb kvotatiiv preteeritum personaal afirmatiiv _V_ aux quot past ps af olnuvat Abiverb kvotatiiv preteeritum impersonaal afirmatiiv _V_ aux quot past imps af olduvat Abiverb kvotatiiv preesens personaal negatiiv _V_ aux quot pres ps neg (ei) olevat Abiverb kvotatiiv preesens impersonaal negatiiv _V_ aux quot pres imps neg (ei) oldavat Abiverb kvotatiiv preteeritum personaal negatiiv _V_ aux quot past ps neg (ei) olnuvat Abiverb kvotatiiv preteeritum impersonaal negatiiv _V_ aux quot past imps neg (ei) olduvat Abiverb negatiiv _V_ aux neg ei Modaalverb indikatiiv preesens 1. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ mod indic pres ps1 sg ps af saan Modaalverb indikatiiv preesens 2. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ mod indic pres ps2 sg ps af saad Modaalverb indikatiiv preesens 3. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ mod indic pres ps3 sg ps af saab Modaalverb indikatiiv preesens 1. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ mod indic pres ps1 pl ps af saame Modaalverb indikatiiv preesens 2. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ mod indic pres ps2 pl ps af saate Modaalverb indikatiiv preesens 3. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ mod indic pres ps3 pl ps af saavad Modaalverb indikatiiv preesens impersonaal afirmatiiv _V_ mod indic pres imps af saadakse Modaalverb indikatiiv preesens impersonaal negatiiv _V_ mod indic pres imps neg (ei)+saada Modaalverb indikatiiv imperfekt 1. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ mod indic impf ps1 sg ps af sain Modaalverb indikatiiv imperfekt 2. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ mod indic impf ps2 sg ps af said Modaalverb indikatiiv imperfekt 3. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ mod indic impf ps3 sg ps af sai Modaalverb indikatiiv imperfekt 1. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ mod indic impf ps1 pl ps af saime Modaalverb indikatiiv imperfekt 2. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ mod indic impf ps2 pl ps af saite Modaalverb indikatiiv imperfekt 3. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ mod indic impf ps3 pl ps af said Modaalverb indikatiiv imperfekt impersonaal afirmatiiv _V_ mod indic impf imps af saadi Modaalverb imperatiiv preesens 2. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ mod imper pres ps2 sg ps af saa Modaalverb imperatiiv preesens 2. pööre singular personaal negatiiv _V_ mod imper pres ps2 sg ps neg (ära) saa Modaalverb indikatiiv preesens personaal negatiiv _V_ mod indic pres ps neg (ei) saa Modaalverb imperatiiv preesens 3. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ mod imper pres ps3 sg ps af saagu Modaalverb imperatiiv preesens 1. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ mod imper pres ps1 pl ps af saagem Modaalverb imperatiiv preesens 2. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ mod imper pres ps2 pl ps af saage Modaalverb imperatiiv preesens 3. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ mod imper pres ps3 pl ps af saagu Modaalverb imperatiiv preesens impersonaal afirmatiiv _V_ mod imper pres imps af saadagu Modaalverb imperatiiv preesens 3. pööre singular personaal negatiiv _V_ mod imper pres ps3 sg ps neg (ärgu) saagu Modaalverb imperatiiv preesens 1. pööre pluural personaal negatiiv _V_ mod imper pres ps1 pl ps neg (ärgem) saagem Modaalverb imperatiiv preesens 2. pööre pluural personaal negatiiv _V_ mod imper pres ps2 pl ps neg (ärge) saage Modaalverb imperatiiv preesens 3. pööre pluural personaal negatiiv _V_ mod imper pres ps3 pl ps neg (ärgu) saagu Modaalverb imperatiiv preesens impersonaal negatiiv _V_ mod imper pres imps neg (ärgu) saadagu Modaalverb konditsionaal preesens 1. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ mod cond pres ps1 sg ps af saaksin Modaalverb konditsionaal preesens 2. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ mod cond pres ps2 sg ps af saaksid Modaalverb konditsionaal preesens 1. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ mod cond pres ps1 sg ps af saaks Modaalverb konditsionaal preesens 2. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ mod cond pres ps2 sg ps af saaks Modaalverb konditsionaal preesens 3. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ mod cond pres ps3 sg ps af saaks Modaalverb konditsionaal preesens 1. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ mod cond pres ps1 pl ps af saaks Modaalverb konditsionaal preesens 2. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ mod cond pres ps2 pl ps af saaks Modaalverb konditsionaal preesens 3. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ mod cond pres ps3 pl ps af saaks Modaalverb konditsionaal preesens 1. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ mod cond pres ps1 pl ps af saaksime Modaalverb konditsionaal preesens 2. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ mod cond pres ps2 pl ps af saaksite Modaalverb konditsionaal preesens 3. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ mod cond pres ps3 pl ps af saaksid Modaalverb konditsionaal preesens personaal negatiiv _V_ mod cond pres ps neg (ei) saaks Modaalverb konditsionaal preesens impersonaal afirmatiiv _V_ mod cond pres imps af saadaks Modaalverb konditsionaal preteeritum 1. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ mod cond past ps1 sg ps af saanuksin Modaalverb konditsionaal preteeritum 2. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ mod cond past ps2 sg ps af saanuksid Modaalverb konditsionaal preteeritum 1. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ mod cond past ps1 sg ps af saanuks Modaalverb konditsionaal preteeritum 2. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ mod cond past ps2 sg ps af saanuks Modaalverb konditsionaal preteeritum 3. pööre singular personaal afirmatiiv _V_ mod cond past ps3 sg ps af saanuks Modaalverb konditsionaal preteeritum 1. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ mod cond past ps1 pl ps af saanuks Modaalverb konditsionaal preteeritum 2. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ mod cond past ps2 pl ps af saanuks Modaalverb konditsionaal preteeritum 3. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ mod cond past ps3 pl ps af saanuks Modaalverb konditsionaal preteeritum 1. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ mod cond past ps1 pl ps af saanuksime Modaalverb konditsionaal preteeritum 2. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ mod cond past ps2 pl ps af saanuksite Modaalverb konditsionaal preteeritum 3. pööre pluural personaal afirmatiiv _V_ mod cond past ps3 pl ps af saanuksid Modaalverb konditsionaal preteeritum personaal negatiiv _V_ mod cond past ps neg (ei) saanuks Modaalverb konditsionaal preteeritum impersonaal afirmatiiv _V_ mod cond past imps af saaduks Modaalverb konditsionaal preesens impersonaal negatiiv _V_ mod cond pres imps neg (ei) saadaks Modaalverb konditsionaal preteeritum impersonaal negatiiv _V_ mod cond past imps neg (ei) saaduks Modaalverb infinitiiv _V_ mod inf saada Modaalverb partitsiip preesens personaal _V_ mod partic pres ps saav Modaalverb partitsiip preesens impersonaal _V_ mod partic pres imps saadav Modaalverb partitsiip preteeritum personaal _V_ mod partic past ps saanud Modaalverb partitsiip preteeritum impersonaal _V_ mod partic past imps saadud Modaalverb indikatiiv imperfekt personaal negatiiv _V_ mod indic impf ps neg (ei) saanud Modaalverb indikatiiv imperfekt impersonaal negatiiv _V_ mod indic impf imps neg (ei) saadud Modaalverb gerundiiv _V_ mod ger saades Modaalverb supiin personaal illatiiv _V_ mod sup ps ill saama Modaalverb supiin personaal inessiiv _V_ mod sup ps in saamas Modaalverb supiin personaal elatiiv _V_ mod sup ps el saamast Modaalverb supiin personaal translatiiv _V_ mod sup ps tr saamaks Modaalverb supiin personaal abessiiv _V_ mod sup ps abes saamata Modaalverb supiin impersonaal _V_ mod sup imps saadama Modaalverb kvotatiiv preesens personaal afirmatiiv _V_ mod quot pres ps af saavat Modaalverb kvotatiiv preesens impersonaal afirmatiiv _V_ mod quot pres imps af saadavat Modaalverb kvotatiiv preteeritum personaal afirmatiiv _V_ mod quot past ps af saanuvat Modaalverb kvotatiiv preteeritum impersonaal afirmatiiv _V_ mod quot past imps af saaduvat Modaalverb kvotatiiv preesens personaal negatiiv _V_ mod quot pres ps neg (ei) saavat Modaalverb kvotatiiv preesens impersonaal negatiiv _V_ mod quot pres imps neg (ei) saadavat Modaalverb kvotatiiv preteeritum personaal negatiiv _V_ mod quot past ps neg (ei) saanuvat Modaalverb kvotatiiv preteeritum impersonaal negatiiv _V_ mod quot past imps neg (ei) saaduvat Adjektiiv positiiv _A_ pos salkus Adjektiiv positiiv _A_ pos ? leiutamis- Adjektiiv positiiv singular nominatiiv _A_ pos sg nom oluline Adjektiiv positiiv singular genitiiv _A_ pos sg gen olulise Adjektiiv positiiv singular partitiiv _A_ pos sg part olulist Adjektiiv positiiv singular illatiiv _A_ pos sg ill olulisesse Adjektiiv positiiv singular inessiiv _A_ pos sg in olulises Adjektiiv positiiv singular elatiiv _A_ pos sg el olulisest Adjektiiv positiiv singular allatiiv _A_ pos sg all olulisele Adjektiiv positiiv singular adessiiv _A_ pos sg ad olulisel Adjektiiv positiiv singular ablatiiv _A_ pos sg abl oluliselt Adjektiiv positiiv singular translatiiv _A_ pos sg tr oluliseks Adjektiiv positiiv singular terminatiiv _A_ pos sg term oluliseni Adjektiiv positiiv singular essiiv _A_ pos sg es olulisena Adjektiiv positiiv singular abessiiv _A_ pos sg abes oluliseta Adjektiiv positiiv singular komitatiiv _A_ pos sg kom olulisega Adjektiiv positiiv singular aditiiv _A_ pos sg adit olulisse Adjektiiv positiiv pluural nominatiiv _A_ pos pl nom olulised Adjektiiv positiiv pluural genitiiv _A_ pos pl gen oluliste Adjektiiv positiiv pluural partitiiv _A_ pos pl part olulisi Adjektiiv positiiv pluural illatiiv _A_ pos pl ill olulistesse, olulisisse Adjektiiv positiiv pluural inessiiv _A_ pos pl in olulistes, olulisis Adjektiiv positiiv pluural elatiiv _A_ pos pl el olulistest, olulisist Adjektiiv positiiv pluural allatiiv _A_ pos pl all olulistele, olulisile Adjektiiv positiiv pluural adessiiv _A_ pos pl ad olulistel, olulisil Adjektiiv positiiv pluural ablatiiv _A_ pos pl abl olulistelt, olulisilt Adjektiiv positiiv pluural translatiiv _A_ pos pl tr olulisteks, olulisiks Adjektiiv positiiv pluural terminatiiv _A_ pos pl term olulisteni, olulisini Adjektiiv positiiv pluural essiiv _A_ pos pl es olulistena, olulisina Adjektiiv positiiv pluural abessiiv _A_ pos pl abes olulisteta, olulisita Adjektiiv positiiv pluural komitatiiv _A_ pos pl kom olulistega, olulisiga Adjektiiv komparatiiv singular nominatiiv _A_ comp sg nom olulisem Adjektiiv komparatiiv singular genitiiv _A_ comp sg gen olulisema Adjektiiv komparatiiv singular partitiiv _A_ comp sg part olulisemat Adjektiiv komparatiiv singular illatiiv _A_ comp sg ill olulisemasse Adjektiiv komparatiiv singular inessiiv _A_ comp sg in olulisemas Adjektiiv komparatiiv singular elatiiv _A_ comp sg el olulisemast Adjektiiv komparatiiv singular allatiiv _A_ comp sg all olulisemale Adjektiiv komparatiiv singular adessiiv _A_ comp sg ad olulisemal Adjektiiv komparatiiv singular ablatiiv _A_ comp sg abl olulisemalt Adjektiiv komparatiiv singular translatiiv _A_ comp sg tr olulisemaks Adjektiiv komparatiiv singular terminatiiv _A_ comp sg term olulisemani Adjektiiv komparatiiv singular essiiv _A_ comp sg es olulisemana Adjektiiv komparatiiv singular abessiiv _A_ comp sg abes olulisemata Adjektiiv komparatiiv singular komitatiiv _A_ comp sg kom olulisemaga Adjektiiv komparatiiv pluural nominatiiv _A_ comp pl nom olulisemad Adjektiiv komparatiiv pluural genitiiv _A_ comp pl gen olulisemate Adjektiiv komparatiiv pluural partitiiv _A_ comp pl part olulisemaid Adjektiiv komparatiiv pluural illatiiv _A_ comp pl ill olulisematesse olulisemaisse Adjektiiv komparatiiv pluural inessiiv _A_ comp pl in olulisemates, olulisemais Adjektiiv komparatiiv pluural elatiiv _A_ comp pl el olulisematest, olulisemaist Adjektiiv komparatiiv pluural allatiiv _A_ comp pl all olulisematele, olulisemaile Adjektiiv komparatiiv pluural adessiiv _A_ comp pl ad olulisematel, olulisemail Adjektiiv komparatiiv pluural ablatiiv _A_ comp pl abl olulisematelt, olulisemailt Adjektiiv komparatiiv pluural translatiiv _A_ comp pl tr olulisemateks, olulisemaiks Adjektiiv komparatiiv pluural terminatiiv _A_ comp pl term olulisemateni, olulisemaini Adjektiiv komparatiiv pluural essiiv _A_ comp pl es olulisematena, olulisemaina Adjektiiv komparatiiv pluural abessiiv _A_ comp pl abes olulisemateta, olulisemaita Adjektiiv komparatiiv pluural komitatiiv _A_ comp pl kom olulisematega, olulisemaiga Adjektiiv superlatiiv singular nominatiiv _A_ super sg nom olulisim Adjektiiv superlatiiv singular genitiiv _A_ super sg gen olulisima Adjektiiv superlatiiv singular partitiiv _A_ super sg part olulisimat Adjektiiv superlatiiv singular illatiiv _A_ super sg ill olulisimasse Adjektiiv superlatiiv singular inessiiv _A_ super sg in olulisimas Adjektiiv superlatiiv singular elatiiv _A_ super sg el olulisimast Adjektiiv superlatiiv singular allatiiv _A_ super sg all olulisimale Adjektiiv superlatiiv singular adessiiv _A_ super sg ad olulisimal Adjektiiv superlatiiv singular ablatiiv _A_ super sg abl olulisimalt Adjektiiv superlatiiv singular translatiiv _A_ super sg tr olulisimaks Adjektiiv superlatiiv singular terminatiiv _A_ super sg term olulisimani Adjektiiv superlatiiv singular essiiv _A_ super sg es olulisimana Adjektiiv superlatiiv singular abessiiv _A_ super sg abes olulisimata Adjektiiv superlatiiv singular komitatiiv _A_ super sg kom olulisimaga Adjektiiv superlatiiv pluural nominatiiv _A_ super pl nom olulisimad Adjektiiv superlatiiv pluural genitiiv _A_ super pl gen olulisimate Adjektiiv superlatiiv pluural partitiiv _A_ super pl part olulisimaid Adjektiiv superlatiiv pluural illatiiv _A_ super pl ill olulisimatesse olulisimaisse Adjektiiv superlatiiv pluural inessiiv _A_ super pl in olulisimates, olulisimais Adjektiiv superlatiiv pluural elatiiv _A_ super pl el olulisimatest, olulisimaist Adjektiiv superlatiiv pluural allatiiv _A_ super pl all olulisimatele, olulisimaile Adjektiiv superlatiiv pluural adessiiv _A_ super pl ad olulisimatel, olulisimail Adjektiiv superlatiiv pluural ablatiiv _A_ super pl abl olulisimatelt, olulisimailt Adjektiiv superlatiiv pluural translatiiv _A_ super pl tr olulisimateks, olulisimaiks Adjektiiv superlatiiv pluural terminatiiv _A_ super pl term olulisimateni, olulisimaini Adjektiiv superlatiiv pluural essiiv _A_ super pl es olulisimatena, olulisimaina Adjektiiv superlatiiv pluural abessiiv _A_ super pl abes olulisimateta, olulisimaita Adjektiiv superlatiiv pluural komitatiiv _A_ super pl kom olulisimatega, olulisimaiga Genitiivatribuut _G_ saksa Personaalpronoomen 1. isik singular nominatiiv _P_ pers ps1 sg nom mina Personaalpronoomen 1. isik singular genitiiv _P_ pers ps1 sg gen minu Personaalpronoomen 1. isik singular partitiiv _P_ pers ps1 sg part mind Personaalpronoomen 1. isik singular illatiiv _P_ pers ps1 sg ill minusse Personaalpronoomen 1. isik singular inessiiv _P_ pers ps1 sg in minus Personaalpronoomen 1. isik singular elatiiv _P_ pers ps1 sg el minust Personaalpronoomen 1. isik singular allatiiv _P_ pers ps1 sg all minule Personaalpronoomen 1. isik singular adessiiv _P_ pers ps1 sg ad minul Personaalpronoomen 1. isik singular ablatiiv _P_ pers ps1 sg abl minult Personaalpronoomen 1. isik singular translatiiv _P_ pers ps1 sg tr minuks Personaalpronoomen 1. isik singular terminatiiv _P_ pers ps1 sg term minuni Personaalpronoomen 1. isik singular essiiv _P_ pers ps1 sg es minuna Personaalpronoomen 1. isik singular abessiiv _P_ pers ps1 sg abes minuta Personaalpronoomen 1. isik singular komitatiiv _P_ pers ps1 sg kom minuga Personaalpronoomen 1. isik pluural nominatiiv _P_ pers ps1 pl nom meie Personaalpronoomen 1. isik pluural genitiiv _P_ pers ps1 pl gen meie Personaalpronoomen 1. isik pluural partitiiv _P_ pers ps1 pl part meid Personaalpronoomen 1. isik pluural illatiiv _P_ pers ps1 pl ill meisse Personaalpronoomen 1. isik pluural inessiiv _P_ pers ps1 pl in meis Personaalpronoomen 1. isik pluural elatiiv _P_ pers ps1 pl el meist Personaalpronoomen 1. isik pluural allatiiv _P_ pers ps1 pl all meile Personaalpronoomen 1. isik pluural adessiiv _P_ pers ps1 pl ad meil Personaalpronoomen 1. isik pluural ablatiiv _P_ pers ps1 pl abl meilt Personaalpronoomen 1. isik pluural translatiiv _P_ pers ps1 pl tr meieks Personaalpronoomen 1. isik pluural terminatiiv _P_ pers ps1 pl term meieni Personaalpronoomen 1. isik pluural essiiv _P_ pers ps1 pl es meiena Personaalpronoomen 1. isik pluural abessiiv _P_ pers ps1 pl abes meieta Personaalpronoomen 1. isik pluural komitatiiv _P_ pers ps1 pl kom meiega Personaalpronoomen 2. isik singular nominatiiv _P_ pers ps2 sg nom sina Personaalpronoomen 2. isik singular genitiiv _P_ pers ps2 sg gen sinu Personaalpronoomen 2. isik singular partitiiv _P_ pers ps2 sg part sind Personaalpronoomen 2. isik singular illatiiv _P_ pers ps2 sg ill sinusse Personaalpronoomen 2. isik singular inessiiv _P_ pers ps2 sg in sinus Personaalpronoomen 2. isik singular elatiiv _P_ pers ps2 sg el sinust Personaalpronoomen 2. isik singular allatiiv _P_ pers ps2 sg all sinule Personaalpronoomen 2. isik singular adessiiv _P_ pers ps2 sg ad sinul Personaalpronoomen 2. isik singular ablatiiv _P_ pers ps2 sg abl sinult Personaalpronoomen 2. isik singular translatiiv _P_ pers ps2 sg tr sinuks Personaalpronoomen 2. isik singular terminatiiv _P_ pers ps2 sg term sinuni Personaalpronoomen 2. isik singular essiiv _P_ pers ps2 sg es sinuna Personaalpronoomen 2. isik singular abessiiv _P_ pers ps2 sg abes sinuta Personaalpronoomen 2. isik singular komitatiiv _P_ pers ps2 sg kom sinuga Personaalpronoomen 2. isik pluural nominatiiv _P_ pers ps2 pl nom teie Personaalpronoomen 2. isik pluural genitiiv _P_ pers ps2 pl gen teie Personaalpronoomen 2. isik pluural partitiiv _P_ pers ps2 pl part teid Personaalpronoomen 2. isik pluural illatiiv _P_ pers ps2 pl ill teisse Personaalpronoomen 2. isik pluural inessiiv _P_ pers ps2 pl in teis Personaalpronoomen 2. isik pluural elatiiv _P_ pers ps2 pl el teist Personaalpronoomen 2. isik pluural allatiiv _P_ pers ps2 pl all teile Personaalpronoomen 2. isik pluural adessiiv _P_ pers ps2 pl ad teil Personaalpronoomen 2. isik pluural ablatiiv _P_ pers ps2 pl abl teilt Personaalpronoomen 2. isik pluural translatiiv _P_ pers ps2 pl tr teieks Personaalpronoomen 2. isik pluural terminatiiv _P_ pers ps2 pl term teieni Personaalpronoomen 2. isik pluural essiiv _P_ pers ps2 pl es teiena Personaalpronoomen 2. isik pluural abessiiv _P_ pers ps2 pl abes teieta Personaalpronoomen 2. isik pluural komitatiiv _P_ pers ps2 pl kom teiega Personaalpronoomen 3. isik singular nominatiiv _P_ pers ps3 sg nom tema Personaalpronoomen 3. isik singular genitiiv _P_ pers ps3 sg gen tema Personaalpronoomen 3. isik singular partitiiv _P_ pers ps3 sg part teda Personaalpronoomen 3. isik singular illatiiv _P_ pers ps3 sg ill temasse Personaalpronoomen 3. isik singular inessiiv _P_ pers ps3 sg in temas Personaalpronoomen 3. isik singular elatiiv _P_ pers ps3 sg el temast Personaalpronoomen 3. isik singular allatiiv _P_ pers ps3 sg all temale Personaalpronoomen 3. isik singular adessiiv _P_ pers ps3 sg ad temal Personaalpronoomen 3. isik singular ablatiiv _P_ pers ps3 sg abl temalt Personaalpronoomen 3. isik singular translatiiv _P_ pers ps3 sg tr temaks Personaalpronoomen 3. isik singular terminatiiv _P_ pers ps3 sg term temani Personaalpronoomen 3. isik singular essiiv _P_ pers ps3 sg es temana Personaalpronoomen 3. isik singular abessiiv _P_ pers ps3 sg abes temata Personaalpronoomen 3. isik singular komitatiiv _P_ pers ps3 sg kom temaga Personaalpronoomen 3. isik pluural nominatiiv _P_ pers ps3 pl nom nemad Personaalpronoomen 3. isik pluural genitiiv _P_ pers ps3 pl gen nende Personaalpronoomen 3. isik pluural partitiiv _P_ pers ps3 pl part neid Personaalpronoomen 3. isik pluural illatiiv _P_ pers ps3 pl ill nendesse, neisse Personaalpronoomen 3. isik pluural inessiiv _P_ pers ps3 pl in nendes, neis Personaalpronoomen 3. isik pluural elatiiv _P_ pers ps3 pl el nendest, neist Personaalpronoomen 3. isik pluural allatiiv _P_ pers ps3 pl all nendele, neile Personaalpronoomen 3. isik pluural adessiiv _P_ pers ps3 pl ad nendel, neil Personaalpronoomen 3. isik pluural ablatiiv _P_ pers ps3 pl abl nendelt, neilt Personaalpronoomen 3. isik pluural translatiiv _P_ pers ps3 pl tr nendeks, neiks Personaalpronoomen 3. isik pluural terminatiiv _P_ pers ps3 pl term nendeni Personaalpronoomen 3. isik pluural essiiv _P_ pers ps3 pl es nendena Personaalpronoomen 3. isik pluural abessiiv _P_ pers ps3 pl abes nendeta Personaalpronoomen 3. isik pluural komitatiiv _P_ pers ps3 pl kom nendega Demonstratiivpronoomen singular nominatiiv _P_ dem sg nom selline Demonstratiivpronoomen singular genitiiv _P_ dem sg gen sellise Demonstratiivpronoomen singular partitiiv _P_ dem sg part sellist Demonstratiivpronoomen singular illatiiv _P_ dem sg ill sellisesse Demonstratiivpronoomen singular inessiiv _P_ dem sg in sellises Demonstratiivpronoomen singular elatiiv _P_ dem sg el sellisest Demonstratiivpronoomen singular allatiiv _P_ dem sg all sellisele Demonstratiivpronoomen singular adessiiv _P_ dem sg ad sellisel Demonstratiivpronoomen singular ablatiiv _P_ dem sg abl selliselt Demonstratiivpronoomen singular translatiiv _P_ dem sg tr selliseks Demonstratiivpronoomen singular terminatiiv _P_ dem sg term selliseni Demonstratiivpronoomen singular essiiv _P_ dem sg es sellisena Demonstratiivpronoomen singular abessiiv _P_ dem sg abes selliseta Demonstratiivpronoomen singular komitatiiv _P_ dem sg kom sellisega Demonstratiivpronoomen singular aditiiv _P_ dem sg adit sellisse Demonstratiivpronoomen pluural nominatiiv _P_ dem pl nom sellised Demonstratiivpronoomen pluural genitiiv _P_ dem pl gen selliste Demonstratiivpronoomen pluural partitiiv _P_ dem pl part selliseid Demonstratiivpronoomen pluural illatiiv _P_ dem pl ill sellistesse, selliseisse Demonstratiivpronoomen pluural inessiiv _P_ dem pl in sellistes, selliseis Demonstratiivpronoomen pluural elatiiv _P_ dem pl el sellistest, selliseist Demonstratiivpronoomen pluural allatiiv _P_ dem pl all sellistele, selliseile Demonstratiivpronoomen pluural adessiiv _P_ dem pl ad sellistel, selliseil Demonstratiivpronoomen pluural ablatiiv _P_ dem pl abl sellistelt, selliseilt Demonstratiivpronoomen pluural translatiiv _P_ dem pl tr sellisteks, selliseiks Demonstratiivpronoomen pluural terminatiiv _P_ dem pl term sellisteni, selliseini Demonstratiivpronoomen pluural essiiv _P_ dem pl es sellistena, selliseina Demonstratiivpronoomen pluural abessiiv _P_ dem pl abes sellisteta, selliseita Demonstratiivpronoomen pluural komitatiiv _P_ dem pl kom sellistega selliseiga Indefiniitpronoomen _P_ indef muist Indefiniitpronoomen singular nominatiiv _P_ indef sg nom mingi Indefiniitpronoomen singular genitiiv _P_ indef sg gen mingi Indefiniitpronoomen singular partitiiv _P_ indef sg part mingit Indefiniitpronoomen singular illatiiv _P_ indef sg ill mingisse Indefiniitpronoomen singular inessiiv _P_ indef sg in mingis Indefiniitpronoomen singular elatiiv _P_ indef sg el mingist Indefiniitpronoomen singular allatiiv _P_ indef sg all mingile Indefiniitpronoomen singular adessiiv _P_ indef sg ad mingil Indefiniitpronoomen singular ablatiiv _P_ indef sg abl mingilt Indefiniitpronoomen singular translatiiv _P_ indef sg tr mingiks Indefiniitpronoomen singular terminatiiv _P_ indef sg term mingini Indefiniitpronoomen singular essiiv _P_ indef sg es mingina Indefiniitpronoomen singular abessiiv _P_ indef sg abes mingita Indefiniitpronoomen singular komitatiiv _P_ indef sg kom mingiga Indefiniitpronoomen singular aditiiv _P_ indef sg adit mõnda Indefiniitpronoomen pluural nominatiiv _P_ indef pl nom mingid Indefiniitpronoomen pluural genitiiv _P_ indef pl gen mingite Indefiniitpronoomen pluural partitiiv _P_ indef pl part mingeid Indefiniitpronoomen pluural illatiiv _P_ indef pl ill mingitesse, mingeisse Indefiniitpronoomen pluural inessiiv _P_ indef pl in mingites, mingeis Indefiniitpronoomen pluural elatiiv _P_ indef pl el mingitest, mingeist Indefiniitpronoomen pluural allatiiv _P_ indef pl all mingitele, mingeile Indefiniitpronoomen pluural adessiiv _P_ indef pl ad mingitel, mingeil Indefiniitpronoomen pluural ablatiiv _P_ indef pl abl mingitelt, mingeilt Indefiniitpronoomen pluural translatiiv _P_ indef pl tr mingiteks, mingeiks Indefiniitpronoomen pluural terminatiiv _P_ indef pl term mingiteni, mingeini Indefiniitpronoomen pluural essiiv _P_ indef pl es mingitena, mingeina Indefiniitpronoomen pluural abessiiv _P_ indef pl abes mingiteta, mingeita Indefiniitpronoomen pluural komitatiiv _P_ indef pl kom mingitega, mingeiga Possessiivpronoomen _P_ pos oma Possessiivpronoomen singular nominatiiv _P_ pos sg nom iseenese? Possessiivpronoomen singular genitiiv _P_ pos sg gen iseenese Possessiivpronoomen singular partitiiv _P_ pos sg part iseennast Possessiivpronoomen singular illatiiv _P_ pos sg ill iseenesesse Possessiivpronoomen singular inessiiv _P_ pos sg in iseeneses Possessiivpronoomen singular elatiiv _P_ pos sg el iseenesest Possessiivpronoomen singular allatiiv _P_ pos sg all iseenesele Possessiivpronoomen singular adessiiv _P_ pos sg ad iseenesel Possessiivpronoomen singular ablatiiv _P_ pos sg abl iseeneselt Possessiivpronoomen singular translatiiv _P_ pos sg tr iseeneseks Possessiivpronoomen singular terminatiiv _P_ pos sg term iseeneseni Possessiivpronoomen singular essiiv _P_ pos sg es iseenesena Possessiivpronoomen singular abessiiv _P_ pos sg abes iseeneseta Possessiivpronoomen singular komitatiiv _P_ pos sg kom iseenesega Possessiivpronoomen pluural nominatiiv _P_ pos pl nom iseenese? Possessiivpronoomen pluural genitiiv _P_ pos pl gen iseeneste Possessiivpronoomen pluural partitiiv _P_ pos pl part iseendid Possessiivpronoomen pluural illatiiv _P_ pos pl ill iseenestesse Possessiivpronoomen pluural inessiiv _P_ pos pl in iseenestes Possessiivpronoomen pluural elatiiv _P_ pos pl el iseenestest Possessiivpronoomen pluural allatiiv _P_ pos pl all iseenestele Possessiivpronoomen pluural adessiiv _P_ pos pl ad iseenestel Possessiivpronoomen pluural ablatiiv _P_ pos pl abl iseenestelt Possessiivpronoomen pluural translatiiv _P_ pos pl tr iseenesteks Possessiivpronoomen pluural terminatiiv _P_ pos pl term iseenesteni Possessiivpronoomen pluural essiiv _P_ pos pl es iseenestena Possessiivpronoomen pluural abessiiv _P_ pos pl abes iseenesteta Possessiivpronoomen pluural komitatiiv _P_ pos pl kom iseenestega Interrogatiivpronoomen singular nominatiiv _P_ inter sg nom milline Interrogatiivpronoomen singular genitiiv _P_ inter sg gen millise Interrogatiivpronoomen singular partitiiv _P_ inter sg part millist Interrogatiivpronoomen singular illatiiv _P_ inter sg ill millisesse Interrogatiivpronoomen singular inessiiv _P_ inter sg in millises Interrogatiivpronoomen singular elatiiv _P_ inter sg el millisest Interrogatiivpronoomen singular allatiiv _P_ inter sg all millisele Interrogatiivpronoomen singular adessiiv _P_ inter sg ad millisel Interrogatiivpronoomen singular ablatiiv _P_ inter sg abl milliselt Interrogatiivpronoomen singular translatiiv _P_ inter sg tr milliseks Interrogatiivpronoomen singular terminatiiv _P_ inter sg term milliseni Interrogatiivpronoomen singular essiiv _P_ inter sg es millisena Interrogatiivpronoomen singular abessiiv _P_ inter sg abes milliseta Interrogatiivpronoomen singular komitatiiv _P_ inter sg kom millisega Interrogatiivpronoomen singular aditiiv _P_ inter sg adit millisse? Interrogatiivpronoomen pluural nominatiiv _P_ inter pl nom millised Interrogatiivpronoomen pluural genitiiv _P_ inter pl gen milliste Interrogatiivpronoomen pluural partitiiv _P_ inter pl part milliseid Interrogatiivpronoomen pluural illatiiv _P_ inter pl ill millistesse, milliseisse Interrogatiivpronoomen pluural inessiiv _P_ inter pl in millistes, milliseis Interrogatiivpronoomen pluural elatiiv _P_ inter pl el millistest, milliseist Interrogatiivpronoomen pluural allatiiv _P_ inter pl all millistele, milliseile Interrogatiivpronoomen pluural adessiiv _P_ inter pl ad millistel, milliseil Interrogatiivpronoomen pluural ablatiiv _P_ inter pl abl millistelt, milliseilt Interrogatiivpronoomen pluural translatiiv _P_ inter pl tr millisteks, milliseiks Interrogatiivpronoomen pluural terminatiiv _P_ inter pl term millisteni, milliseini Interrogatiivpronoomen pluural essiiv _P_ inter pl es millistena, milliseina Interrogatiivpronoomen pluural abessiiv _P_ inter pl abes millisteta, milliseita Interrogatiivpronoomen pluural komitatiiv _P_ inter pl kom millistega, milliseiga Relatiivpronoomen singular nominatiiv _P_ rel sg nom milline Relatiivpronoomen singular genitiiv _P_ rel sg gen millise Relatiivpronoomen singular partitiiv _P_ rel sg part millist Relatiivpronoomen singular illatiiv _P_ rel sg ill millisesse Relatiivpronoomen singular inessiiv _P_ rel sg in millises Relatiivpronoomen singular elatiiv _P_ rel sg el millisest Relatiivpronoomen singular allatiiv _P_ rel sg all millisele Relatiivpronoomen singular adessiiv _P_ rel sg ad millisel Relatiivpronoomen singular ablatiiv _P_ rel sg abl milliselt Relatiivpronoomen singular translatiiv _P_ rel sg tr milliseks Relatiivpronoomen singular terminatiiv _P_ rel sg term milliseni Relatiivpronoomen singular essiiv _P_ rel sg es millisena Relatiivpronoomen singular abessiiv _P_ rel sg abes milliseta Relatiivpronoomen singular komitatiiv _P_ rel sg kom millisega Relatiivpronoomen singular aditiiv _P_ rel sg adit millisse? Relatiivpronoomen pluural nominatiiv _P_ rel pl nom millised Relatiivpronoomen pluural genitiiv _P_ rel pl gen milliste Relatiivpronoomen pluural partitiiv _P_ rel pl part milliseid Relatiivpronoomen pluural illatiiv _P_ rel pl ill millistesse, milliseisse Relatiivpronoomen pluural inessiiv _P_ rel pl in millistes, milliseis Relatiivpronoomen pluural elatiiv _P_ rel pl el millistest, milliseist Relatiivpronoomen pluural allatiiv _P_ rel pl all millistele, milliseile Relatiivpronoomen pluural adessiiv _P_ rel pl ad millistel, milliseil Relatiivpronoomen pluural ablatiiv _P_ rel pl abl millistelt, milliseilt Relatiivpronoomen pluural translatiiv _P_ rel pl tr millisteks, milliseiks Relatiivpronoomen pluural terminatiiv _P_ rel pl term millisteni, milliseini Relatiivpronoomen pluural essiiv _P_ rel pl es millistena, milliseina Relatiivpronoomen pluural abessiiv _P_ rel pl abes millisteta, milliseita Relatiivpronoomen pluural komitatiiv _P_ rel pl kom millistega, milliseiga Refleksiivpronoomen _P_ refl Refleksiivpronoomen singular nominatiiv _P_ refl sg nom ise Refleksiivpronoomen singular genitiiv _P_ refl sg gen iseenda Refleksiivpronoomen singular partitiiv _P_ refl sg part iseend Refleksiivpronoomen singular illatiiv _P_ refl sg ill iseendasse Refleksiivpronoomen singular inessiiv _P_ refl sg in iseendas Refleksiivpronoomen singular elatiiv _P_ refl sg el iseendast Refleksiivpronoomen singular allatiiv _P_ refl sg all iseendale Refleksiivpronoomen singular adessiiv _P_ refl sg ad iseendal Refleksiivpronoomen singular ablatiiv _P_ refl sg abl iseendalt Refleksiivpronoomen singular translatiiv _P_ refl sg tr iseendaks Refleksiivpronoomen singular terminatiiv _P_ refl sg term iseendani Refleksiivpronoomen singular essiiv _P_ refl sg es iseendana Refleksiivpronoomen singular abessiiv _P_ refl sg abes iseendata Refleksiivpronoomen singular komitatiiv _P_ refl sg kom iseendaga Refleksiivpronoomen pluural nominatiiv _P_ refl pl nom ise Refleksiivpronoomen pluural genitiiv _P_ refl pl gen iseendi Refleksiivpronoomen pluural partitiiv _P_ refl pl part iseendid Refleksiivpronoomen pluural illatiiv _P_ refl pl ill iseendisse Refleksiivpronoomen pluural inessiiv _P_ refl pl in iseendis Refleksiivpronoomen pluural elatiiv _P_ refl pl el iseendist Refleksiivpronoomen pluural allatiiv _P_ refl pl all iseendile Refleksiivpronoomen pluural adessiiv _P_ refl pl ad iseendil Refleksiivpronoomen pluural ablatiiv _P_ refl pl abl iseendilt Refleksiivpronoomen pluural translatiiv _P_ refl pl tr iseendiks Refleksiivpronoomen pluural terminatiiv _P_ refl pl term iseendini Refleksiivpronoomen pluural essiiv _P_ refl pl es iseendina Refleksiivpronoomen pluural abessiiv _P_ refl pl abes iseendita Refleksiivpronoomen pluural komitatiiv _P_ refl pl kom iseendiga Retsiprookpronoomen singular genitiiv _P_ rec sg gen teineteise Retsiprookpronoomen singular partitiiv _P_ rec sg part teineteist Retsiprookpronoomen singular illatiiv _P_ rec sg ill teineteisesse Retsiprookpronoomen singular inessiiv _P_ rec sg in teineteises Retsiprookpronoomen singular elatiiv _P_ rec sg el teineteisest Retsiprookpronoomen singular allatiiv _P_ rec sg all teineteisele Retsiprookpronoomen singular adessiiv _P_ rec sg ad teineteisel Retsiprookpronoomen singular ablatiiv _P_ rec sg abl teineteiselt Retsiprookpronoomen singular translatiiv _P_ rec sg tr teineteiseks Retsiprookpronoomen singular terminatiiv _P_ rec sg term teineteiseni Retsiprookpronoomen singular essiiv _P_ rec sg es teineteisena Retsiprookpronoomen singular abessiiv _P_ rec sg abes teineteiseta Retsiprookpronoomen singular komitatiiv _P_ rec sg kom teineteisega Retsiprookpronoomen singular aditiiv _P_ rec sg adit teineteise Retsiprookpronoomen pluural genitiiv _P_ rec pl gen teineteiste Retsiprookpronoomen pluural partitiiv _P_ rec pl part teineteisi Retsiprookpronoomen pluural illatiiv _P_ rec pl ill teineteistesse Retsiprookpronoomen pluural inessiiv _P_ rec pl in teineteistes Retsiprookpronoomen pluural elatiiv _P_ rec pl el teineteistest Retsiprookpronoomen pluural allatiiv _P_ rec pl all teineteistele Retsiprookpronoomen pluural adessiiv _P_ rec pl ad teineteistel Retsiprookpronoomen pluural ablatiiv _P_ rec pl abl teineteistelt Retsiprookpronoomen pluural translatiiv _P_ rec pl tr teineteisteks Retsiprookpronoomen pluural terminatiiv _P_ rec pl term teineteisteni Retsiprookpronoomen pluural essiiv _P_ rec pl es teineteistena Retsiprookpronoomen pluural abessiiv _P_ rec pl abes teineteisteta Retsiprookpronoomen pluural komitatiiv _P_ rec pl kom teineteistega Determinatiivpronoomen _P_ det ise? Determinatiivpronoomen singular nominatiiv _P_ det sg nom ise Determinatiivpronoomen singular genitiiv _P_ det sg gen enda Determinatiivpronoomen singular partitiiv _P_ det sg part end Determinatiivpronoomen singular illatiiv _P_ det sg ill endasse Determinatiivpronoomen singular inessiiv _P_ det sg in endas Determinatiivpronoomen singular elatiiv _P_ det sg el endast Determinatiivpronoomen singular allatiiv _P_ det sg all endale Determinatiivpronoomen singular adessiiv _P_ det sg ad endal Determinatiivpronoomen singular ablatiiv _P_ det sg abl endalt Determinatiivpronoomen singular translatiiv _P_ det sg tr endaks Determinatiivpronoomen singular terminatiiv _P_ det sg term endani Determinatiivpronoomen singular essiiv _P_ det sg es endana Determinatiivpronoomen singular abessiiv _P_ det sg abes endata Determinatiivpronoomen singular komitatiiv _P_ det sg kom endaga Determinatiivpronoomen singular aditiiv _P_ det sg adit emba-kumba Determinatiivpronoomen pluural nominatiiv _P_ det pl nom ise Determinatiivpronoomen pluural genitiiv _P_ det pl gen endi Determinatiivpronoomen pluural partitiiv _P_ det pl part endid Determinatiivpronoomen pluural illatiiv _P_ det pl ill endisse Determinatiivpronoomen pluural inessiiv _P_ det pl in endis Determinatiivpronoomen pluural elatiiv _P_ det pl el endist Determinatiivpronoomen pluural allatiiv _P_ det pl all endile Determinatiivpronoomen pluural adessiiv _P_ det pl ad endil Determinatiivpronoomen pluural ablatiiv _P_ det pl abl endilt Determinatiivpronoomen pluural translatiiv _P_ det pl tr endiks Determinatiivpronoomen pluural terminatiiv _P_ det pl term endini Determinatiivpronoomen pluural essiiv _P_ det pl es endina Determinatiivpronoomen pluural abessiiv _P_ det pl abes endita Determinatiivpronoomen pluural komitatiiv _P_ det pl kom endiga Adverb _D_ asjatult Adpositsioon prepositsioon _K_ pre enne Adpositsioon postpositsioon _K_ post kaudu Rinnastav sidesõna _J_ crd ja Alistav sidesõna _J_ sub et Põhiarvsõna number _N_ card ? digit 8 Põhiarvsõna singular nominatiiv sõna _N_ card sg nom l kaheksa Põhiarvsõna singular genitiiv sõna _N_ card sg gen l kaheksa Põhiarvsõna singular partitiiv sõna _N_ card sg part l kaheksat Põhiarvsõna singular illatiiv sõna _N_ card sg ill l kaheksasse Põhiarvsõna singular inessiiv sõna _N_ card sg in l kaheksas Põhiarvsõna singular elatiiv sõna _N_ card sg el l kaheksast Põhiarvsõna singular allatiiv sõna _N_ card sg all l kaheksale Põhiarvsõna singular adessiiv sõna _N_ card sg ad l kaheksal Põhiarvsõna singular ablatiiv sõna _N_ card sg abl l kaheksalt Põhiarvsõna singular translatiiv sõna _N_ card sg tr l kaheksaks Põhiarvsõna singular terminatiiv sõna _N_ card sg term l kaheksani Põhiarvsõna singular essiiv sõna _N_ card sg es l kaheksana Põhiarvsõna singular abessiiv sõna _N_ card sg abes l kaheksata Põhiarvsõna singular komitatiiv sõna _N_ card sg kom l kaheksaga Põhiarvsõna singular aditiiv sõna _N_ card sg adit l viide Põhiarvsõna pluural nominatiiv sõna _N_ card pl nom l kaheksad Põhiarvsõna pluural genitiiv sõna _N_ card pl gen l kaheksate Põhiarvsõna pluural partitiiv sõna _N_ card pl part l kaheksaid Põhiarvsõna pluural illatiiv sõna _N_ card pl ill l kaheksatesse, kaheksaisse Põhiarvsõna pluural inessiiv sõna _N_ card pl in l kaheksates, kaheksais Põhiarvsõna pluural elatiiv sõna _N_ card pl el l kaheksatest, kaheksaist Põhiarvsõna pluural allatiiv sõna _N_ card pl all l kaheksatele, kaheksaile Põhiarvsõna pluural adessiiv sõna _N_ card pl ad l kaheksatel, kaheksail Põhiarvsõna pluural ablatiiv sõna _N_ card pl abl l kaheksatelt, kaheksailt Põhiarvsõna pluural translatiiv sõna _N_ card pl tr l kaheksateks, kaheksaiks Põhiarvsõna pluural terminatiiv sõna _N_ card pl term l kaheksateni, kaheksaini Põhiarvsõna pluural essiiv sõna _N_ card pl es l kaheksatena, kaheksaina Põhiarvsõna pluural abessiiv sõna _N_ card pl abes l kaheksateta, kaheksaita Põhiarvsõna pluural komitatiiv sõna _N_ card pl kom l kaheksatega, kaheksaiga Järgarvsõna number _N_ ord ? digit 8. Järgarvsõna rooma number _N_ ord ? roman IX Järgarvsõna singular nominatiiv sõna _N_ ord sg nom l kaheksas Järgarvsõna singular genitiiv sõna _N_ ord sg gen l kaheksanda Järgarvsõna singular partitiiv sõna _N_ ord sg part l kaheksandat Järgarvsõna singular illatiiv sõna _N_ ord sg ill l kaheksandasse Järgarvsõna singular inessiiv sõna _N_ ord sg in l kaheksandas Järgarvsõna singular elatiiv sõna _N_ ord sg el l kaheksandast Järgarvsõna singular allatiiv sõna _N_ ord sg all l kaheksandale Järgarvsõna singular adessiiv sõna _N_ ord sg ad l kaheksandal Järgarvsõna singular ablatiiv sõna _N_ ord sg abl l kaheksandalt Järgarvsõna singular translatiiv sõna _N_ ord sg tr l kaheksandaks Järgarvsõna singular terminatiiv sõna _N_ ord sg term l kaheksandani Järgarvsõna singular essiiv sõna _N_ ord sg es l kaheksandana Järgarvsõna singular abessiiv sõna _N_ ord sg abes l kaheksandata Järgarvsõna singular komitatiiv sõna _N_ ord sg kom l kaheksandaga Järgarvsõna singular aditiiv sõna _N_ ord sg adit l teise Järgarvsõna pluural nominatiiv sõna _N_ ord pl nom l kaheksandad Järgarvsõna pluural genitiiv sõna _N_ ord pl gen l kaheksandate Järgarvsõna pluural partitiiv sõna _N_ ord pl part l kaheksandaid Järgarvsõna pluural illatiiv sõna _N_ ord pl ill l kaheksandatesse, kaheksandaisse Järgarvsõna pluural inessiiv sõna _N_ ord pl in l kaheksandates, kaheksandais Järgarvsõna pluural elatiiv sõna _N_ ord pl el l kaheksandatest, kaheksandaist Järgarvsõna pluural allatiiv sõna _N_ ord pl all l kaheksandatele, kaheksandaile Järgarvsõna pluural adessiiv sõna _N_ ord pl ad l kaheksandatel, kaheksandail Järgarvsõna pluural ablatiiv sõna _N_ ord pl abl l kaheksandatelt, kaheksandailt Järgarvsõna pluural translatiiv sõna _N_ ord pl tr l kaheksandateks, kaheksandaiks Järgarvsõna pluural terminatiiv sõna _N_ ord pl term l kaheksandateni, kaheksandaini Järgarvsõna pluural essiiv sõna _N_ ord pl es l kaheksandatena, kaheksandaina Järgarvsõna pluural abessiiv sõna _N_ ord pl abes l kaheksandateta, kaheksandaita Järgarvsõna pluural komitatiiv sõna _N_ ord pl kom l kaheksandatega, kaheksandaiga Hüüdsõna _I_ oi Nimisõnalühend singular nominatiiv _Y_ nominal sg nom CD Nimisõnalühend singular genitiiv _Y_ nominal sg gen CD Nimisõnalühend singular partitiiv _Y_ nominal sg part CDd Nimisõnalühend singular illatiiv _Y_ nominal sg ill CDsse Nimisõnalühend singular inessiiv _Y_ nominal sg in CDs Nimisõnalühend singular elatiiv _Y_ nominal sg el CDst Nimisõnalühend singular allatiiv _Y_ nominal sg all CDle Nimisõnalühend singular adessiiv _Y_ nominal sg ad CDl Nimisõnalühend singular ablatiiv _Y_ nominal sg abl CDlt Nimisõnalühend singular translatiiv _Y_ nominal sg tr CDks Nimisõnalühend singular terminatiiv _Y_ nominal sg term CDni Nimisõnalühend singular essiiv _Y_ nominal sg es CDna Nimisõnalühend singular abessiiv _Y_ nominal sg abes CDta Nimisõnalühend singular komitatiiv _Y_ nominal sg kom CDga Nimisõnalühend pluural nominatiiv _Y_ nominal pl nom CDd Nimisõnalühend pluural genitiiv _Y_ nominal pl gen CDde Nimisõnalühend pluural partitiiv _Y_ nominal pl part CDsid Nimisõnalühend pluural illatiiv _Y_ nominal pl ill CDdesse Nimisõnalühend pluural inessiiv _Y_ nominal pl in CDdes Nimisõnalühend pluural elatiiv _Y_ nominal pl el CDdest Nimisõnalühend pluural allatiiv _Y_ nominal pl all CDdele Nimisõnalühend pluural adessiiv _Y_ nominal pl ad CDdel Nimisõnalühend pluural ablatiiv _Y_ nominal pl abl CDdelt Nimisõnalühend pluural translatiiv _Y_ nominal pl tr CDdeks Nimisõnalühend pluural terminatiiv _Y_ nominal pl term CDdeni Nimisõnalühend pluural essiiv _Y_ nominal pl es CDdena Nimisõnalühend pluural abessiiv _Y_ nominal pl abes CDdeta Nimisõnalühend pluural komitatiiv _Y_ nominal pl kom CDdega Omadussõnalühend _Y_ adjectival hisp Määrsõnalühend _Y_ adverbial jne Tegusõnalühend _Y_ verbal vt Nimisõnalühend _Y_ nominal ? A Määrsõna _X_ plehku Punkt _Z_ Fst . Koma _Z_ Com , Semikoolon _Z_ Scl ; Koolon _Z_ Col : Küsimärk _Z_ Int ? Hüüumärk _Z_ Exc ! Kolmpunkt _Z_ Ell ... Kakspunkt _Z_ Els .. Mõttekriips _Z_ Dsh - Topeltkriips _Z_ Dsd -- Avav ümarsulg _Z_ Opr ( Sulgev ümarsulg _Z_ Cpr ) Jutumärk _Z_ Quo " Avav jutumärk _Z_ Oqu « Sulgev jutumärk _Z_ Cqu » Avav kandiline sulg _Z_ Osq [ Sulgev kandiline sulg _Z_ Csq ] Kaldkriips _Z_ Sla / Tundmatu sõna _T_ qwerty