RIIKLIK SIHTPROGRAMM “EESTI KEEL JA RAHVUSKULTUUR”

Keelekorraldus ja terminoloogia arendamine: “Keelekorraldus”. 2001–2004

Projekti juht Tiiu Erelt

Projekti töökava aastaks 2003:

1. Valmib kogumik “Keelenõuanne soovitab 3” (koostaja ja toimetaja Maire Raadik)

2. Jätkub telefonitsi keelenõuanne, jooksvate keeleküsimuste lahendamine (vastused kirjadele), keelekorraldusteemaliste artiklite avaldamine (ajakirjades Keele ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel).

3. Keelenõuandmebaasi arendatakse sihiga asendada 2003. a jooksul keelenõuandepäevik täielikult keelenõuküsimuste jooksva sisestamisega andmebaasi, seejuures saab valitud keelenõuanded teha kättesaadavaks ka Interneti-andmebaasina.

4. Projekti täitjad osalevad terminoloogiakomisjonide töös ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovituste ettevalmistamises ja arutelus. Jätkatakse nimekorraldustegevust (nimenõuanded, osalus nimekomisjonide töös ja nimeteemaliste õigusaktide väljatöötamises.)

2003. aastaks taotletud 298 000 krooni, eraldatud 240 000 krooni

Humanitaarteaduslike kogude säilitamine ja kättesaadavaks tegemine. Eesti murrete ja soome-ugri keelte heliarhiivi digitaliseerimine ja väljapanek Internetti. 2003–2005

Projekti juht mag Meelis Mihkla

Eesti Keele Instituudi heliarhiiv sisaldab 2715 tundi eesti murrete lindistusi ja 1140 tundi erinevate soome-ugri keelte lindistusi. Lindistused on tehtud aastatel 1946–90 ja on hindamatu väärtusega eesti murrete ja teiste soome-ugri keelte uurimiseks ja kõnekeelsete näidete säilitamiseks. Heliarhiiv on salvestatud magnetlintidele. Seitse aastat tagasi alustati heliarhiivi digitaliseerimist ja kopeerimist DAT-kassettidele ja CD ROM-idele. Praeguseks on ca 40% arhiivist digitaliseeritud.

Projekti töökava aastaks 2003:

1. Heliarhiivi materjalide digitaliseerimine 600 tunni ulatuses.

2. Digitaliseeritud helifailidest topeltkoopiate tegemine CD ROM-idele 600 tunni ulatuses.

3. Heliarhiivi kataloogide sisestus arvutisse.

4. Heliarhiivi Interneti lehekülje kujundamine ning näidismaterjali väljapanek heli- ja tekstifailide kujul.

2003. aastaks taotletud 123 000 krooni, eraldatud 50 000 krooni

Eesti kirjakeele ja kultuuri ajalugu: Eesti piiblitõlgete leksikaalne ja grammatiline andmebaas. 2003–2006

Projekti juht dr Kristiina Ross

Projekti töökava aastaks 2003:

Hetkel on EKIs olemas sisestatud ja esialgselt märgendatud kujul 1686. aasta Wastse testamendi tekst ning sisestatult, aga märgendamata kujul Virginiustele omistatava Vana Testamendi käsikirja I Moosese raamatu ja Iijobi raamatu osa.

2003. aastal on kavas 1) töötada välja märgenduspõhimõtted eri tõlgete konkordantseks võrdlemiseks, 2) kontrollida Wastse testamendi grammatilist märgendust lõunaeesti keele aspektist, 3) märgendada sisestatud osa Verginiustele omistatavast Vanast Testamendist. Rahaliste võimaluste olemasolul hakatakse sisestama 1939. aasta täispiibli trükivarianti; juhul kui õnnestub lõpetada olemasolevad programmid lugema konkreetset väljaannet, tehakse seda skaneerides, vastasel juhul tuleb tekst lihtsalt sisse trükkida.

projekti raames on kavas arendada koostööd Läti kultuuriajaloolaste ja keeleteadlastega, kellel on käsil analoogiline projekt. Koostöö eesmärgiks on a) selgitada välja eesti ja läti piiblitõlke kujunemise ühisjooni, b) õppida lätlastelt vana kirjakeele arvutitöötlust. 2003. aastal on kavas koostada ühiskogumik eesti ja läti kirjakeele kujunemistingimustest kuni kummagi piiblitõlke publitseerimiseni, mis annaks soliidse aluse kahe piiblitõlke kujunemise kõrvutavaks tõlkespetsiifiliseks ja leksikaalseks analüüsiks. Koostöö lätlastega võiks andmebaasi koostamisel olla eriti viljakas, kuivõrd, nagu näitas 2002. a sügisel korraldatud ühiskonverents, on lätlastel vanade tekstide skaneerimise alal märksa suurem kogemus. Eesti poolelt on lubanud kogumikku kirjutada ajaloolased J. Kivimäe, A. Põldvee, kirjandusloolased J. Undusk, L. Luukas, teoloogid T. Paul ning lingvistidest U. Sutrop, K. Ross, K. Pajusalu ja K. Habicht. Artiklid peavad valmima 2003. aasta septembriks, kogumik ilmub 2004.

2003. aastaks taotletud 160 000 krooni, eraldatud 50 000 krooni