Riiklik programm "Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" 2005

Projekt: Eesti murrete ja soome-ugri keelte heliarhiivi digitaliseerimine ja väljapanek Internetti 2003–2008

Projekti juht mag Meelis Mihkla

Projekti täitjad:

Liina Rähn

Mari-Liis Kalvik

Maeve Leivo

Anu Haak

Projektiga seotud abitööjõud:

Vilhard Pilvisto

Eesti Keele Instituudi heliarhiiv sisaldab 2715 tundi eesti murrete lindistusi ja 1140 tundi erinevate soome-ugri keelte lindistusi. 2003. aastal sai heliarhiivi digitaliseerimise projekt 50 000 krooni riikliku programmi „Eesti keel ja rahvuskultuur“ alt. Programmi lõppemisega ja uue kogude programmi avamisega suunati see projekt kogude programmi alla.

Eesmärk:

1. Heliarhiiv on salvestatud magnetlintidele, mis on kahjuks piiratud säilivusajaga ja neile salvestatud heli kvaliteet aja jooksul oluliselt langeb (ülekostvused jms). Seega on heliarhiivi digitaliseerimine ja kopeerimine alternatiivsetele andmekandjatele ainus võimalus eesti murrete ja teiste soome-ugri keelte uurimiseks ja kõnekeelsete näidete säilitamiseks.

2. Praegu on fonoteegikogude kasutamine küllalt aeganõudev protsess: kasutamine eeldab kataloogikladede lappamist Eesti Keele Instituudis, seejärel tuleb huvitavast lindistusest tellida koopia kassetile või CD-le. Et lihtsustada fonoteegi kasutamist ja tagada kõigi huviliste juurdepääs heliarhiivile, on kavas fonoteegi kogude väljapanek Internetti. Eelmise aasta projekti tulemusena on üle 50 helifaili koos litereeritud tekstiga eesti murrete kohta Internetis väljas www.eki.ee/murded/fonoteek .

Hoiutingimused, kogude säilimine ja korrastamine:

1. Fonoteek on praeguse seisuga ca 50% ulatuses digitaliseeritud. Heliarhiivis peaks püüdma tagada vaid elementaarsed hoiutingimused (tuleohu signalisatsioon, korralik valgustus). Kallitesse kliimaseadmetesse pole mõtet investeerida vaid selle projekti lõpus anda originaalmagnetlindid üle Riigiarhiivi fono- ja fotodokumentide hoidlasse.

2. Heliarhiivi kogude originaalide ja digitaalsete koopiate säilitamine alternatiivsetel andmekandjatel CD, DAT, serveri kõvaketas ja võimalikult paljudes kohtades garanteerib nende säilivuse ja avardab kasutusvõimalusi.

3. Kogude Internetti väljapanek eeldabki kogude korrastamist ja elektroonilise kataloogi loomist.

Koolitus:

Digitaliseerimisele ja üks-ühele kopeerimisele peab järgnema helirežissööri töö, et algmaterjali moonutustest puhastada (lindikrõpsud, lindikiiruse kõikumised jms). Selleks oleks vaja praegune helioperaator suunata helirežii koolitusele Tallinna Pedagoogilises Ülikoolis või Eesti Muusikaakadeemias.

2004. aasta põhitulemused:

Projekti raames jätkati EKI fonoteegi helilintidel olevate murdematerjalide digitaliseerimist. Kokku digitaliseeriti ja valmistati koopiad CD-ROMidele 504 tunni ulatuses eesti murrete ja vähesel määral ka soome-ugri keelte lindistustest. Kogu digitaliseeritud materjal on kirjeldatud katalogiseeritud elektroonilises andmebaasis. EKI teadusnõukogu otsusega ei soovitatud digitaliseeritud materjalide lausväljapanekut Internetti. Esimeses etapil soovitati instituudi ametlikule koduleheküljele välja panna vaid eelnevalt korrastatud murdematerjale – toimetatud murdetekstidele vastavaid helifaile. 2004. a. jõuti Interneti kaudu kättesaadavaks teha mulgi murde ja osaliselt kirderanniku, tartu murde ja võru murde kogusid. Helistuudio aparatuur läbis põhjaliku inventuuri, kontrolli ja korrastuse Eesti Raadio helispetsialisti (V. Pilvisto) juhendamisel ja kaasabil. Alustati heliaparatuuri uuendamist (mikseripult). Helioperaator L. Rähn sai esmase koolituse uue ja renoveeritud aparatuuri kasutamises.

Projekti töökava aastaks 2005:

1. Heliarhiivi materjalide digitaliseerimine vähemalt 500 tunni ulatuses.

2. Digitaliseeritud helifailidest koopiate tegemine CD-ROM-idele 500 tunni mahus.

3. Tekstifailide ettevalmistamine Internetti väljapanekuks.

4. Tartu ja Kesk-Eesti murdematerjali (helifailid+murdetekstid) väljapanek Internetti.

5. Kogu digitaliseeritud materjali elektroonilise kataloogi väljapanek Internetti.

6. Helistuudio aparatuuri uuendamine (akustiline süsteem ja arvuti).

7. Helioperaatori koolitus – helirežii algkursus.

2005. aastaks taotletud 420 000 krooni, eraldatud 326 280 krooni