Projekti juht dr Kristiina Ross
projekti eesmärgiks on koostada ja välja anda üheköiteline paberversioonis “Eesti keele etümoloogiline sõnaraamat” ning ühtlasi süstematiseerida ja teha üldsusele Internetis kättesaadavaks seni arvutisse sisestatud materjalid eesti keele sõnade päritolu kohta.
Projekti töökava aastaks 2003:
1. Viimistleda lõpuni märksõnaloend, mille esialgses variandis on 6500 märksõna.
2. Töötada välja sugulaskeelte vastete esitamise transkriptsioonipõhimõtted (seni on lõpliku lahenduseta kaks probleemi: transkriptsiooni lihtsustamise aste ja kirillitsat kasutavate keelte transkribeerimine).
3. Koostada umbes kolmandiku sõnaartiklite esialgne variant.
2003. aastaks taotletud 280 000 krooni, eraldatud 110 000 krooni
Projekti juht mag Margit Langemets
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat” (EKSS) on Eesti Keele Instituudis koostatav esimene eesti kirjakeele kogu sõnavara kirjeldav sõnaraamat. See on tüüpiline krestomaatiline suurteos, mille tähtsus eesti keele ja rahvuse üldisemas kontekstis on ülisuur. Sõnaraamatu toimetamine ja koostamine (alustatud 1960-ndatel) on jõudnud lõppfaasi: ilmunud on A–tundlus (22 vihikut).
Projekti töökava aastaks 2003:
1. Lõpetatakse “Eesti kirjakeele sõnaraamatu” VI köite 3. vihiku (tundma – tükiväävel) toimetamine ja trükiks ettevalmistamine.
2. Toimetatakse pooles mahus 24. vihikut, alustatakse uusi sõnu ja tähendusi sisaldava täiendvihiku (ilmub 2007 koos viimase põhivihikuga) koostamispõhimõtete väljatöötamist.
3. Tegeldakse jätkuvalt sõnaraamatu arvutitöötlusega, kontrollitakse ja korraldatakse sõnaraamatu teksti andmebaasiformaati.
2003. aastaks taotletud 800 000 krooni, eraldatud 425 000
Projekti juht mag Margit Langemets
Eesti keele kui riigikeele – nagu ükskõik millise keele õppimist-õpetamist – toetavad lisaks vastavatele õpikutele ja muudele õppevahenditele ka eesti ja vene keele sõnaraamatud, eelkõige kakskeelsed – vene-eesti ja eesti-vene – sõnaraamatud.
1984 – 1994 ilmus Eesti Keele Instituudis tehtud 4-köiteline vene-eesti sõnaraamat. Pärast selle valmimist alustati vastupidise, põhjaliku ja nüüdisaegse eesti-vene sõnaraamatu koostamist ja toimetamist, millest tänaseks on ilmunud I (A–J; 1997) ja II köide (K–L; 2000).
Projekti töökava aastaks 2003:
1.Eesti-vene sõnaraamatu III köite (M–P) trükkimisega seotud tööd (III köide ilmub 2003. aasta esimeses pooles):
2. Eesti-vene sõnaraamatu IV köitega (R – tjah) seotud tööd:
käsikirja koostamine ja sisestamine arvutisse
2003. aastaks taotletud 457 030 krooni, eraldatud 300 000.
Projekti juht dr Urmas Sutrop
Eesmärgiks on koostada ühtne eesti keele alus tulevaste instituudis tehtavate kakskeelsete eesti–X sõnastike jaoks. See sarnaneb paljus ükskeelsele seletussõnastikule, ent lähtub kakskeelsest struktuurist ja on palju kompaktsem. Töö käigus valmib universaalse eesti–X sõnastiku põhi, millest hiljem saab teha erinevaid kakskeelseid tulemsõnastikke, aga mida saab kasutada ka uue ükskeelse seletussõnaraamatu alusena.
Projekti töökava aastaks 2003:
1. Lõpetada märksõnastiku koostamine
2. Lisada märksõnadele grammatiline ja morfoloogiline info
3. Töötada välja rektsiooniinfo esitamise süsteem, alustada rektsiooni lisamist.
4. Lisada mitmetähenduslikele märksõnadele esialgne tähendusliigendus.
2003. aastaks taotletud 225 000 krooni, eraldatud 200 000 krooni.
Projekti juht dr Kristiina Ross.
Eesti murrete sõnaraamatu aluseks on EKI murdesektori murdearhiiv ning sõnaraamatus esitatakse kogu talletatud murdekeelne sõnavara, näidatakse ära sõnade geograafiline levik, peamised häälikulised ja morfoloogilised esinemiskujud, avatakse sõnade tähendused ning illustreeritakse sõna kasutamist lauses ja fraseologismides.
Sõnaraamatu koostamine algas 1964. aastal, esimene vihik ilmus 1994. aastal. praeguseks on välja antud 13 vihikut (kuni märksõnani koorija). Selle projekti raames on kavas ajavahemikus 2003–2006 välja anda 6 vihikut.
tegemist on kogu eesti murdesõnavara hõlmava akadeemilise sõnaraamatuga.
Projekti töökava aastaks 2003:
2003. aastal publitseeritakse sõnaraamatu 14. vihik ning viiakse 15. vihik trükieelsesse faasi (15. vihiku trükikojale loovutamine jääb 2004. aastasse).
2003. aastaks taotletud 900 000 krooni, eraldatud 480 000
Projekti juht Tiiu Erelt
Õigekeelsuse sõnaraamatutel (ÕS) on läbi aegade olnud eesti kirjakeele ühtlustamise seisukohalt määrav tähtsus. Need on ilmunud lühemate või pikemate vahemike järel (1918, 1925–1937, 1960, 1976, 1999) ning alati pakkunud oma ajas aktuaalseimat sõnavara ning ajakohaseid keelelisi soovitusi.
ÕS 2005 on ümber töötatud ja täiendatud variant 1999. a ilmunud “Eesti keele sõnaraamatust ÕS 1999)”. Õpilase ÕS on ÕSi vähendatud ja metoodiliselt lihtsamini kasutatav variant, mida sobiks kasutada kooli algastmel ja põhikoolis.
Projekti töökava aastaks 2003:
1. Lõpeb “Õpilase ÕSi” käsikirja koostamine, käsikiri ühtlustatakse ja viimistletakse. Töö valmis 2003. a lõpuks.
2. Jätkub ÕS 2005 jaoks paranduste ja täienduste kogumine, keeleprobleemide läbitöötamine.
2003. aastaks taotletud 397 000 krooni, eraldatud 200 000 krooni
Projekti juht dr Ülle Viks
projekti üldeesmärk on teha laiale avalikkusele Interneti kaudu kättesaadavaks Eesti Keele Instituudis valminud ja valmivad sõnastikud, mis toetuvad teaduslikule uurimistööle ning sisaldavad kvaliteetset ja ajakohast teavet eesti keele kohta.
Projekti töökava aastaks 2003:
1. Eesti keele sõnaraamatud: plaanis on välja panna sõnaraamat ÕS 1999 varustatult komplekspäringuga. Jätkatakse F. J. Wiedemanni Eesti-saksa sõnaraamatu sisestamist.
2. Kakskeelsed sõnastikud: kavas on teha veebiversioon Vene-eesti sõnaraamatust (I-II, 2. trükk: Tallinn 2000) ja jätkata tööd kakskeelsete sõnastike päringusüsteemiga: luua lisafunktsioone Norra-eesti-norra sõnaraamatule ja Inglise-eesti masintõlkesõnastikule.
3. Sõnastike kasutajaliidese väljaarendamine ja Keele Webi keskkonna arendamine: uus päringukeel, formaadi konverteerimine, XML/andmebaaside ühendamine jne.
4. Morfoloogilise ühestaja kohandamine reeglipõhise morfoloogilise analüüsi väljundiga, et võimaldada ühestaja integreerimist sõnastike kasutajaliidesega.
2003. aastaks taotletud 300 000 krooni, eraldatud 200 000.