EESTI TEADUSFONDI GRANDIPROJEKTID AASTAL 2002

ETF 861 (01.06.1999–31.01.2002)

Lembit Vaba (grandihoidja)

Töö eesmärgid

Töö lõppeesmärgiks on läänemeresoome keelte baltismide kommenteeritud sõnastiku koostamine. Erialakirjanduses tuntud baltismide kriitilise käsitluse kõrval sisaldab väljaanne hulgaliselt uusi baltisme, sealjuures eriti selliseid käsitlusi, mis toetuvad eesti murdekartoteekidele ja läänemeresoome keelte uuemale leksikograafilisele kirjandusele ja murdekirjeldustele. Läänemeresoome keelte baltismide sõnastikul on oluline osa läänemeresoomlaste etnogeneesi selgitamisel.

Taotletud: 41 330 Saadud: 16 000 (39%)

ETF 3862 (01.01.1999–31.12.2002)

Ülle Viks (grandihoidja)

Indrek Hein

Töö eesmärgid

Töö eesmärk on luua vahendid sõnavormide kasutuse uurimiseks, kasutusandmete kogumiseks ja grammatilise sagedussõnastiku koostamiseks.

Taotletud 164 000 Saadud: 70 000 (43%)

ETF 4193 (01.01.2000–31.12.2003)

Arvo Laanest (grandihoidja)

Helmi Neetar

Vilja Oja

Tiit-Rein Viitso (Tartu Ülikool)

Töö eesmärgid

1. Töö eesmärgiks on kaardistada sõnavara ja sellega seotud keelenähtuste levikut paralleelselt kõigist läänemeresoome keeltest (ca 300 sõnavaralist nähtust 250 kaardistuspunktis). Keeleatlas pealkirjaga “Atlas Linguarum Fennicarum” on kavandatud trükkida kolmes osas, iga osa umbes 400 lk. Kaartidega koos avaldatakse lühikesed teaduslikud kommentaarid. Pikemalt saab uurimistöö tulemusi esitada teadusürituste ettekannetes ja artiklites.

2. Lisaks traditsioonilistele rakendustele, nagu keeleajalugu, keelekontaktid, etümoloogia, etniline ajalugu, võib atlas olla lähtekohaks murdeandmete tõlgendamise kvantitatiivsete meetodite arendamisel. Atlas soodustab ühtlasi läänemeresoome keeleainese suuremat arvestamist üldkeeleteaduse probleemide lahendamisel, sest uurija käsutuses on esmakordselt kogu keelerühma materjal.

Taotletud: 180 000 Saadud: 150 000 (83%)

ETF 3859 (01.01.1999–31.12 2002)

Helmi Neetar (grandihoidja)

Ülle Viks

Töö eesmärgid

Lõunaeesti murdeuurimise seisukohalt on eluliselt tähtis laiendada Hargla murraku arvutiandmebaasi (algus 1997–98; mh EKI koduleheküljel Internetis). Murdeaines sisestatakse koos grammatilise infoga. Lisatakse talletamisaeg ja keelejuhi vanus, võimaldamaks uurida eri ajastute murdekeelt, koguni tänapäevase Võru keelepruugini välja. Tegemist on originaaluurimusega, esimese ühe eesti murdeala morfoloogilise kirjeldusega, mille järjeks liituksid teised. Andmebaas on esmajärgulise tähtsusega nii eesti dialektoloogia kui kogu soome-ugri keeleteaduse seisukohalt.

Taotletud: 102 250 Saadud: 40 000 (39%)

ETF 3858 (01.01.1999–31.12.2002)

Helle Metslang (grandihoidja)

Silvi Vare

Töö eesmärgid

Projektiülesandeks on selgitada eesti grammatika vormivahendite ja –võtete (kategoriaalsete muutetunnuste, tuletusliidete, abisõnade, sõnade ühendamise) funktsioone, nende kasutamise viise, motiive, võimalusi ja ressursse. Teema sisaldab kolme alateemat:

1) verbikategooriate ja grammatiliste partiklite funktsioonid;

2) derivatsiooni andmebaas;

3) liitsõnade ja eri tüüpi sõnaühendite vahekorrad.

Tulemused vormistatakse publikatsioonide ning arvutiandmebaasi kujul ja neid vajavad keele õpetamisega, korraldamisega jne. tegelejad ning keeleuurijad nii kodu- kui välismaal.

Taotletud: 108 600 Saadud: 50 000 (46%)

ETF 4192 (01.01.2000–31.12.2003)

Jüri Viikberg (grandihoidja)

Karl Pajusalu (Tartu Ülikool)

Liina Lindström (Tartu Ülikool)

Varje Lonn

Ann Veismann (Tartu Ülikool)

Töö eesmärgid

1. Eesti murrete elektroonilise andmebaasi keeleteaduslike ja tehniliste aluste täpsustatud formuleerimine;

2. Murdetekstide korpuse elektrooniliseks analüüsiks vajalike märgenduspõhimõtete väljatöötamine ja rakendamine.

3. Murdelindistuste edasine väljavalimine, litereerimine ja kontrollimine ning formaliseerimine.

4. Eesti murrete analüüs morfofonoloogia, morfoloogia ja süntaksi valdkonnas andmebaasi võimaluste selgitamise ja täiendamise käigus; mitmesuguste häälikuliste, morfoloogiliste ja süntaktiliste joonte üldistav käsitlemine.

5. Vähemalt 500000 sõna sisaldava andmebaasi valmimine 2003. aastaks ja selle kättesaadavaks tegemine uurijale (Internetis); aluse loomine eesti murrete ja ühiskeele ning eesti keele ajalooliste seoste uurimiseks.

Taotletud: 137 000 Saadud: 67 000 (49%)

ETF 4941 (01.01.2001–31.12.2004)

Marja Kallasmaa (grandihoidja)

Peeter Päll

Töö eesmärgid

Töö on kõige otsesemalt seotud Ungari, Soome, Eesti ja Venemaa soome-ugri rahvaste nimeuurijate ühisprojektiga Onomastica Uralica sarja väljaandmiseks. Sarja 1. osa hõlmab valitud bibliograafia (Eesti osa valmistab ette Peeter Päll), 2. osa kohanimede uurimise ajalugu (Marja Kallasmaa), 3. osa asulanimesid uurali keeltes, 4. osa kohanimede laenamist (Peeter Päll) ning 5. osa veekogunimesid. Grandi teema on sellest projektist laiem, hõlmates ka lähedalt seotud ja vajalikke eeltöid:

1. Lääne-Eesti saarestiku nimesüsteem (jätkuna Saaremaa kohanimede ning Lääne-Eesti loodusnimede detailuuringule, Marja Kallasmaa);

2. Eesti onomastika täielik bibliograafia (Peeter Päll jt);

3. Eesti normitud kohanimede andmebaas (KNAB, Peeter Päll)

Taotletud: 132 760 Saadud: 90 000 (68%)

ETF 5039 (01.01.2002–31.01.2005)

Hille Pajupuu (grandihoidja)

Meelis Mihkla

Krista Kerge

Töö eesmärgid

Aastatel 1997–2000 töötati Eesti Teadusfondi toetusel välja eesti keele tekst-kõne süntesaator. Tekst-kõne sünteesi avalikku rakendust piirab esialgu väljundkõne monotoonsus ja kõne halb sidusus. Väljundkõne loomulikkuse ja meloodiakontuuride paljususe eest “vastutab” nn prosoodia generaator, mis juhib kõneüksuste kestuste ja häälekõrguse muutumist ajas. Senises tekst-kõne sünteesisüsteemis on kaasatud vaid morfoloogia analüsaator. Lauseprosoodia modelleerimisel kasutati lihtsakoelisi kirjavahemärkidega seotud mudeleid. Lause sisemist struktuuri (süntaksit) ei käsitletud.

Käesoleva projekti põhieesmärk on teha kindlaks need süntaktilised tunnused, millest lauseprosoodia sõltub, et seejärel muutuks võimalikuks loomulike neutraalse intonatsiooniga tekstilausete genereerimine kirjutatud sisendteksti alusel.

Teadusliku baastulemusena peetakse silmas eesti keele süstemaatilist lauseprosoodiat, mis on seni kirjeldamata. Baastulemusest sõltub otseselt töö põhitulemus: lauseintonatsiooni loomulikkuse saavutamine tekst-kõne sünteesis. Taotletav uuring on eestikeelse kogukonna ja seaduslikult eestikeelse keskkonna säilitamiseks möödapääsmatu. Kui pidades silmas inimvahenduseta arvutiteenuste kasvavat ulatust ja arvutirakenduse suundi (arvuti kasutus sünnipuhuse, tervisekaotusena tekkinud või eaga kaasneva nägemispuude puhul või perspektiivses klaviatuurita variandis, mida on laialdaselt oodata u. 10 aasta jooksul), on tema tulemused  ajapikku rakendatavad majanduse ja igapäevaelu igas sfääris, kuivõrd muutub arvutikasutuse iseloom kirjalikust suuliseks.

Taotletud: 198 000 Saadud: 60 000 (30%)

ETF 4944 (01.01.2001 – 31.12.2004)

Kristiina Ross (grandihoidja)

Töö eesmärgid

Projekti eesmärgiks on välja selgitada vaieldamatud otsesed heebrea laenud eesti keeles, mille vahendajaks on olnud esimene eesti täis-Piibel (1739). Erinevalt nt rootsi ja soome esmatõlgetest, mis lähtuvad Lutheri saksakeelsest Piibli-tõlkest, on eesti täis-Piibeli Vana Testamendi osa tõlgitud otse heebrea keelest. Luther lähtus tõlkimisel äärmuslikult ümberütleva tõlketehnika seisukohtadest, mille järgi tõlge peab olema igati sihtkeelepärane ega tohi sisaldada lähtekeelele spetsiifiliselt iseloomulikke elemente. Niisugust tõlkemeetodit rakendas ta ka fraseologismide tõlkimisel, asendades heebrea fraseologismid samatähenduslike saksa vastetega. Rootsi tõlge (1541) kopeerib väga sõnasõnaliselt Lutheri tõlget, soome tõlge (1642) lähtub rootsi ja saksa tõlgetest, soomepärastades omakorda seal leiduvaid fraseologisme.

Eesti tõlge on tõlketehniliselt Lutheri tõlkest põhimõtteliselt erinev, tõlkides heebrea fraseologismid üldjuhul võimalikult täpselt ning sõnasõnalt eesti keelde. Seetõttu leidub ka tänapäeva eesti keeles heebrea päritolu fraseologisme, millel ei ole otsest paralleeli ei saksa, rootsi ega soome keeles. Kavandatava töö eesmärgiks ongi heebrea originaali, saksa, rootsi, soome ja eesti tõlget kõrvutades välja selgitada, kui palju seesuguseid keelendeid eesti esimene täis-Piibel sisaldab ning kui palju neist on eesti kirjakeeles hiljem laiemalt levinud.

Taotletud: 75 000 Saadud: 50 000 (67%)

ETF 5040 (01.01.2002–31.01.2005)

Urmas Sutrop (grandihoidja)

Margit Langemets

Ene Vainik

Liisi Piits

Merike Mägedi

Töö eesmärgid

Uurimisprojekti eesmärgiks on:

1. Selgitada välja, missugused sõnavara struktureerimise kriteeriumid on esmased ja missugused on sekundaarsed;

2. Leida korrelatsioonid erinevate kriteeriumite vahel;

3. Eelneva põhjal välja töötada sõnavara struktuuri kirjeldamise teoreetilised alused;

4. Rakendada väljatöötatud mudel eesti keelele;

5. Korrigeerida mudelit;

6. Anda eesti keele sõnavara struktuuri teaduslik kirjeldus;

7. Käsitleda mitmeid eesti keele sõnavara struktuuri üksikküsimusi.

Taotletud: 250 000 Saadud: 80 000 (32%)