EESTI KEELE INSTITUUDI (EKI)
1997. AASTA ARUANNE

1997. a. võeti vastu EKI uus põhikiri (kinnitatud Haridusministeeriumi määrusega nr. 22, 14.10.97), mille järgi EKI töös on võrdväärse kaaluga esindatud teadus- ja arendustegevus. Arendustegevuse põhiülesanneteks on a) eesti keelehoole ja keele-korraldus, b) eesti rahvuskultuuri seisukohalt oluliste sõnaraamatute, ülevaadete ja teatmeteoste ning allikpublikatsioonide koostamine, toimetamine ja trükiks ettevalmistamine, c) soome-ugri rahvaste kultuuride tutvustamine ning populariseerimine. EKI teadustegevuse esmaseks sihiks on tagada arendustegevusele üldteoreetiliselt põhjendatud lähtekohad.

1997. a. suurimaks tunnustuseks võib lugeda EKI juhtteaduri Arvo Krikmanni valimist Eesti TA akadeemikuks.

1997. a. oli EKI-s fikseeritud 39 pisiteemat, neist 17 olid sihtfinantseerimisel, 12 ETF grantide finantseerimisel ning 10 segafinantseerimisel (sihtfinantseerimine + ETF grant).

1.2. EKI struktuur.

EKI-s on kümme struktuuriüksust, millest kuus tegelevad keelega ja neli omaette osakonnaks koondunud töörühma rahvaluulega.

Leksikoloogiasektor - juhataja Margit Langemets (kraadita);
Murdesektor - juhataja Jüri Viikberg (kandidaat);
Soome-ugri keelte sektor - juhataja Kristiina Ross (kandidaat);
Grammatikasektor - juhataja Peeter Päll (magister);
Arvutuskeskus - juhataja Maidu Piirmets (kraadita);
Eesti-vene töörühm - juhataja Anne Romet (kandidaat);
Rahvamuusika töörühm - juhataja Ingrid Rüütel (doktor);
Rahvausundi ja -juttude töörühm - juhataja Mare Kõiva (kandidaat);
Parömioloogia töörühm - juhataja Arvo Krikmann (doktor);
Rahvalaulude töörühm - juhataja Janika Oras Eesti Kirjandusmuuseumist (kraadita).

1.3. Konkursipreemiad, riiklikud preemiad, muud autasud.

Kristiina Ross - Eesti Kultuurkapitali aastapreemia,
Vaike Sarv - ajakirja Teater. Muusika. Kino aastapreemia,
Ingrid Rüütel - Kihnu valla tänukiri,
Ingrid Rüütel ja Anu Vissel - Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse tänukiri.

1.4. Kaitstud väitekirjad

1997. a. kaitsti 4 magistriväitekirja.

Vilja Oja, Eesti värvisõnavara. Eesti keel. Magister (TPÜ).

Marju Sarv. Adjektiiv Kolta- ja Koolasaami murretes. Soome-ugri keeled. Magister (TÜ).

Anu Vissel, Traditsiooniline ja uuenduslik tänapäeva eesti laste mängudes. Folkloristika. Magister (TÜ).

Katre Õim, Eesti võrdluste struktuur. Folkloristika. Magister (TÜ).

1.5. Kirjastatud monograafiad ja kogumikud

. 1997. a. ilmus EKI töötajatelt 35 eraldi väljaandena käsitletavat tööd (kokku 9156 lk, vt lähemalt Publikatsioonid, punkt 15). Neist olulisemad on:

keele alalt kaks monograafiat (L. Vaba, H. Saari), viis sõnaraamatupublikatsiooni (Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu 5. köite 1. vihik; Eesti murrete sõnaraamatu 5. ja 7. vihik; Eesti-vene sõnaraamatu 1. köide; Isuri keele Hevaha murde sõnastik) ning varasema teadusliku eesti keele grammatika lihtsustatud variant Eesti keele käsiraamat;
folkloristika alalt üks monograafia (A. Krikmann), kolm suuremahulist allikpublikatsiooni (Vana Kannel VII:1, Eesti katkupärimus, tänapäeva folkloori kogumik Anekdoodiraamat), üks kapitaalne bibliograafia (K. Ribenis).

Seose instituudi juubeliga anti välja bibliograafia, mis kajastab kõiki 50 aasta jooksul eraldi väljaandena ilmunud töid, mille autoriks, toimetajaks või koostajaks on olnud EKI töötaja (Eesti filoloogia poolsajand Teaduste Akadeemias: väljaannete bibliograafia 1947-1996).

1.6. Eesti ja välispatendid - puuduvad.

1.7. Arvutivõrgu, interneti ühenduse olemasolu, seisund.

EKI-l on juba varasematest aastatest olemas internetiühendus ning Tartu folkloristikaosakonnal majasisene arvutivõrk. 1997. a. ehitati välja majasisene arvutivõrk ka Tallinnas Roosikrantsi 6 (vt lähemalt Teadusaparatuuri uuendamine, punkt 12).

Lingvistikapoole koduleheküljele (http://www.eki.ee) lisandus 1997. a Eesti keele käsiraamatu esialgne variant, kohanimede registrisse lisati maailma maade nimed.

EKI folkloristikaosakonna kodulehekülge (http://haldjas.folklore.ee) võib pidada humanitaaria vallas tipptasemeliseks. 1997. a. valmis rahvaluule andmebaasile otsimisprogramm, kirjutati heliarhiivi ja regilaulude ilmumisinfo lisamoodulid. Kirjutati otsingumasinad vanasõnatüüpidele, fraseologismidele, saksa-eestikeelsetele vanasõnadele, rahvabotaanika andmebaasile. Eesti- ja saksakeelsele Vanasõnaraamatule kirjutati lehitsemisprogramm.

2. Alusuuringute tähtsamad tulemused 1997. aastal

1997. a. alusuuringute tulemustest võib esile tõsta järgmisi töid.

Ilmus cand. phil. Henn Saari monograafia "Ein Weg zur Wortgrammatik am Beispiel des Estnischen / Tee sõnagrammatikale eesti keele näitel" (Eesti Keele Instituudi Toimetised. 1. - Tallinn, 1997. 341. lk.). Henn Saari töö on terviklik iseseisev uurimus, milles käsitletakse üldkeeleteaduse vaatepunktist olulisi morfoloogia-alaseid küsimusi eesti keele näidete varal. Monograafia pakub eesti vormi- ja sõnamoodustuse süsteemsele kirjeldusele üldkeeleteaduslikult fundamenteeritud teoreetilise lähtekoha ning sellel on potentsiaalne väljund grammatikaõppesse ja keelekorraldusse. Töö esitati 1997. aasta teaduspreemia kandidaadiks humanitaarteaduste vallas.

Ilmus cand. phil. Lembit Vaba monograafia "Uurimusi läti-eesti keelesuhetest" (Tallinn-Tampere, 1997. 547 lk.). Töö on valminud pikaajalise eesti keele etümoloogia-alase projekti raames ning paistab silma oma metoodiliselt uudse lähenemisnurgaga: sõnade etümologiseerimisel on tulemuslikult kasutatud kontekstuaalset analüüsi. Eriti hinnatav on etümoloogilise mitmelähtesuse idee silmaspidamine, mis loob uusi perspektiive eesti murdesõnavara päritolu valgustamisel. Töö esitatakse Balti Assamblee 1997. a. teadusauhinna kandidaadiks.

Ilmus akadeemik Arvo Krikmanni monograafia "Sissevaateid folkloori lühivormidesse .1. Põhimõisteid. þanrisuhteid. Üldprobleeme" (Tartu, 1997. 307 lk.), mille alusel autor kaitses 1998. a. jaanuari alguses doktoriväitekirja. Uurimus on eriti esileküündiv oma üldteoreetilise raamistiku tõttu: töös vaadeldakse 1) folkloori geograafilise leviku aspekte ning þanrifondi sagedusjaotuse spetsiifikat, 2) folkloorse tüpoloogia diskreetsuse/pidevuse ning tüübi identiteedi küsimusi.

3. Koostöö ülikoolide ja teiste teadusasutustega Eestis

3.1. Ühisuuringud

Eesti keeletehnoloogia sihtprojekt. Osalejad: EKI, TÜ, Filosoft, Õigustõlke keskus. Kestus 1997-2000. Juht EKI-s: Ülle Viks. EKI osaleb viiest allprojektist kolmes.

KeeleWeb. Osalejad: EKI, Filosoft, Meediamaa. Kestus juuni 1997 - veebruar 1998. Juht: Jaak Vilo (KübI). EKI poolne panus projekti on põhiosa sõnastikke ning teatud osa tarkvara.

3.2. Õppetöö ülikoolides

1997. a. töötas 4 EKI teadlast kohakaasluse alusel Eesti ülikoolides:

Jüri Viikberg - Tallinna Pedagoogikaülikool (0,25 dots. läänemeresoome keelte õppetoolis),

Urve Lippus - Eesti Muusikaakadeemia (professor),

Arvo Krikmann - Tartu Ülikool (kuni 1997. a. sügissemestrini erakorraline professor kohakaasluse alusel; alates sügisest tunnitasuline külalisprofessor),

Vaike Sarv - Eesti Muusikaakadeemia (0,5 lektor).

15 töötajat luges tunnitasu alusel lühemaid või pikemaid loengutsükleid:

Tiiu Erelt - Tartu Ülikool (46 tundi),
Tiina Leemets - Tartu Ülikooli (12 tundi),
Sirje Mäearu - Tallinna Pedagoogikaülikool (18 tundi),
Peeter Päll - Tallinna Pedagoogikaülikool (10 tundi), Tartu Ülikool (40 tundi),
Maire Raadik - Tartu Ülikool (12 tundi),
Margit Langemets - Tartu Ülikool (6 tundi),
Evelin Kuusik - Tartu Ülikool (6 tundi),
Ülle Viks - Tartu Ülikool (2 tundi),
Aado Lintrop - Tartu Ülikool (22 tundi),
Mare Kõiva - Tartu Ülikool (10 tundi),
Karin Ribenis - Tallinna Pedagoogikaülikool (3 tundi),
Ingrid Rüütel - Tallinna Pedagoogikaülikool (6 tundi),
Vaike Sarv - Tallinna Pedagoogikaülikool (34 tundi),
Triinu Ojamaa - Tartu Ülikool (4 tundi),
Kristiina Ross - Eesti Humanitaarinstituut (60 tundi).

4. Teaduskoostöö välisriikidega

4.1. Koostöölepingud

EKI-l on pikemaajalised koostöölepingud kolme Soome teadusasutusega: Oulu Ülikooli soome ja saami keele ja logopeedia kateedriga, Joensuu Ülikooli soome keele, kirjanduse ja kultuuri uurimise kateedriga ja Helsingis asuva Kodumaiste Keelte Uurimiskeskusega.

Teiste välismaiste uurimisasutustega pole koostöö kirjaliku lepinguna fikseeritud.

4.2. Rahvusvahelised projektid

Glosser - EL-i projekti "Copernicus" allprojekt; koordineerimiskeskus Groningenis (Holland); Eesti-poolne vastutav täitja Tiit Roosmaa (TÜ); EKI-poolne vastutav täitja Ülle Viks; teine EKI-poolne osaleja Margit Langemets; kestus 1995-97. Projekti lõppseminar toimus aprillis Groningenis; lõppotsuse kohaselt täitis Eesti pool oma osa ühisprojektis edukalt.

Läänemeresoome keelte atlas - projekt koostöös soome (Helsingi), karjala (Petroskoi) ja Tartu Ülikooli lingvistidega. Üldjuht Tuomo Tuomi (Soome), Eesti-poolne juht Arvo Laanest (EKI); EKI-st osalevad projektis veel Helmi Neetar ja Vilja Oja.

"Kesk- ja Ida-Euroopa maade nimede mitmekeelne hääldussõnastik" - EL-i projekti "Copernicus" allprojekt ONOMASTICA; koordineerimiskeskus Edinburgh' ülikool (Þotimaa); Eesti-poolne vastutav täitja Peeter Päll; kestus 1995-97. Projekt lõppes märtsis 1997: lõppandmebaasis on 208 380 hääldusega varustatud eesti nime; valminud on vastav CD.

Practeast - EL-i projekti "Copernicus" allprojekt; koordineermiskeskus Madriidis; Eesti-poolne täitja Sirje Mäearu; projekt on Madriidi-poolselt takerdunud.

Pohjois-Euroopan kansojen yhteisten sananlaskujen vertaileva tutkimus - Soome-Eesti ühisprojekt; Soome-poolne koordinaator Pekka Hakamies (Joensuu Ülikool); Eesti-poolne koordinaator Arvo Krikmann

Lõuna-Rootsi eestlaste keel ja kultuur - ühisprojekt Lundi Ülikooliga; projekti juht Aino Laagus; EKI-poolsed osalejad M. Kõiva, A. Kuperjanov.

Baltic Institute of Folklore - Eesti, Läti ja Leedu folkloristide ühisprojekt; BIF-i publikatsioonide toimetus asub Eestis.

4.4. Osalus rahvusvahelistes organisatsioonides

Helmi Neetar (vanemteadur, doktor) - kuulub Euroopa Keeleatlase (Atlas Linguarum Europae) toimetuskolleegiumi.
Peeter Päll (teadur, magister) - Rahvusvahelise Onomastikateaduste Nõukogu liige, ÜRO kohanimeekspertide rühma liige.
Helle Metslang (vanemteadur, doktor) - Suomalais-ugrilainen Seura, Suomen Kielitieteellinen yhdistys liige.
Ülle Viks - arvutuslingvistika ühingu (ACL) liige.
Evelin Kuusik - arvutuslingvistika ühingu (ACL) liige.
Indrek Hein - Euroopa Nõukogu standardimiskomitee alarühma TC304 liige (Eesti esindaja).
Arvo Krikmann (juhtteadur, doktor) - Kalevalaseura liige, Soome Kirjanduse Seltsi liige, rahvusvahelise assotsiatsiooni Folklore Fellows liige, Vermonti ülikoolis väljaantava aastaraamatu Proverbium kolleegiumi liige.
Mare Kõiva (vanemteadur, kandidaat) - rahvusvahelise assotsiatsiooni Folklore Fellows liige, Balti Folkloori Instituudi kolleegiumi liige, ajakirja Demos toimetuse liige.
Madis Arukask (teadur) - rahvusvahelise assotsiatsiooni Folklore Fellows liige.
Ergo Västrik - väljaande Nord Nytt toimetuse liige.
Ingrid Rüütel - Euroopa Etnomusikoloogia Ühingu liige, Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti Organisatsiooni Eesti rahvusdelegaat; UNESCO Eesti rahvus-komitee liige, Rahvusvahelise Fennougristika Komitee liige, Balti Folkloori Instituudi juhatuse liige, ICTM-i (International Council of Traditional Music) Eesti rahvuskomitee juhatuse esimees.
Kristin Kuutma - Balti Folkloori Instituudi juhatuse liige, ajakirja Journal of the Baltic Institute of Folklore toimetaja; ICTM-i Eesti rahvuskomitee juhatuse liige.
Anu Vissel - ICTM-i Eesti rahvuskomitee juhatuse liige.

4.5. Akadeemiliste institutsioonide välisliikmed, audoktorid

Ingrid Rüütel - Rahvusvahelise Rahvamuusika Instituudi (Berliin) teadusnõukogu liige; Kalevalaseura, Suomais-Ugrilainen Seura ja Suomalaisen Kirjallisuuden Seura välisliige, ühingu Suomalaisen Kansantanssin Ystävät auliige.

Vaike Sarv - Kalevalaseura, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura ja Suomen Etnomusikologinen Seura välisliige

4.6. Välisteadlaste vastuvõtt

Välisteadlaste vastuvõtt oli seotud EKI poolt või EKI osalusel korraldatud rahvusvaheliste teadusüritustega (vt. punkt 5).

4.7. Välislähetused

Olulisemad välislähetused:

Helle Metslang - viibib alates 1996. aastast Soomes, kus on valitud 4 aastaks Helsingi Ülikooli eesti keele lektoriks.

Lembit Vaba - viibib alates 1997. a. sügissemestrist Soomes, kus on valitud 1,5 aastaks Tampere Ülikooli eesti keele lektoriks.

Anu Haak - 27.-28. nov. 4 tundi loenguid eesti murretest Helsingi Kodumaiste Keelte Uurimiskeskuses.

Peeter Päll - loengukursus Helsingi Ülikoolis eesti nimeuurimisest (10 tundi)

A. Kuperjanov, M. Kõiva - viibisid 21. maist kuni 1. juulini välisvahetusega Rootsis.

M. Kõiva - loengud eesti rahvaluulest Indiana ja Washingtoni Ülikoolis.

5. Asutuse poolt korraldatud konverentsid, seminarid jt üritused

ÜRO kohanimeekspertide rühma (UNGEGN) toponüümilise andmevahetuse formaatide ja standardite töörühma koosolek, 24.-25. juuli, EKI (Roosikrantsi 6); osales 4 eksperti Eestist (1), Suurbritanniast (2) ja USA-st (1).

Rahvusvaheline seminar "Kohanimede õiguslikud aspektid", 28.-29. august, EKI (Roosikrantsi 6); esines 8 nimekorraldajat Eestist (3), Norrast (1) ja Soomest (4).

Rahvusvaheline seminar "Media, Folklore, Mythology, 11.-13. november, Tartus; korraldajad Balti Folkloori Instituut ja EKI folkloristid; osavõtjaid 30 (Eestist, Ungarist, Lätist, Leedust, Venemaalt, Inglismaalt).

6. Osalemine konverentsidel, seminaridel jt üritustel

Rahvusvahelistel teadusüritustel osales 1997. a. ettekandega 30 EKI töötajat (15 lingvisti ja 15 folkloristi) kokku 38 erineval üritusel (22 lingvistika-alast ja 16 folkloristika-alast üritust).

Kohaliku tähtsusega teadusüritustel osales ettekandega samuti 30 töötajat (proportsioon taas 15 + 15) kokku 42 üritusel (17 lingvistika-alast ja 25 folkloristika-alast üritust).

Populariseerivate ettekannetega esines 32 inimest (15 lingvisti ja 17 folkloristi) kokku vähemalt 75 korral (kõiki lühemaid esinemisi ei ole fikseeritud).

7. Konsultatsioonid ja nõustamistegevus

Keelealased konsultatsioonid ning nõustamistegevus on üks EKI rakendusliku poole olulisemaid tegevusvaldkondi. Lõviosa vastavast koormusest langeb Eesti Keele Instituudi keelenõandele (T. Erelt, T. Leemets, S. Mäearu, P. Päll, M. Raadik, E. Riikoja). 1997. a. vastati suuliselt umbes 5300 küsija (sageli mitmele) küsimusele, koostati 38 kirja (sh keelekspertiisid ja nimekorraldusteemalised kirjad (võrdluseks 1996. a. vastavad arvud: 4250 küsijat, 27 kirja). 1997. a. pandi (koostöös TÜ-ga) alus keelenõuande arvutikartoteegile.

8. Ekspeditsioonid

Ekspeditsioonidel käis 1997. a. 15 murdesektori ja folkloristiaosakonna töötajat. Enamik ekspeditsioone olid ühe-kahepäevased väljasõidud Eesti maakondadesse. Väljapool Eestit käidi Venemaal (Leningradi oblasti Boksotogorski rajoonis) ja Rootsis (Lundis ning Malmös).

Kokku koguti ekspeditsioonidel 10 tundi folkloorialaseid videosalvestusi, umbes 90 tundi keele- ning folkloorialaseid helisalvestusi, ligi 300 fotot ning täpsemalt fikseerimata hulgal kirjalikke ülestähendusi.

9. Rakendusuuringute tähtsamad tulemused

EKI alusuuringud ning rakenduslik tegevus on omavahel lahutamatult seotud (vt Sissejuhatus, punkt 1). Rakendusliku väljundiga on suur osa publitseeritavatest väljaannetest, näiteks 1) lingvistika alalt Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, Eesti murrete sõnaraamat, Eesti keele käsiraamat, mille tarbijaks võib pidada kõiki eesti keelest huvitatuid kooliõpilastest kuni teadlasteni, 2) folkloristika alalt mahukad allikapublikatsioonid Vana Kannel, Eesti katkupärimus, Anekdoodiraamat; otsese rakendusliku väljundiga on ka A. Krikmanni monograafia Sissevaateid folkloori lühivormidesse, mis on muu hulgas mõeldud kasutamiseks Tartu Ülikooli õppevahendina.

Eriti selgelt on rakendusliku väljundiga kogu EKI keelehoolde-alane töö, sh keelealane nõustamine (vt punkt 7).

10. Koostöö arendusorganisatsioonide ja ettevõtetega

Instituut teeb koostööd Õigustõlke keskusega. Käivitunud on ühine keeletehnoloogia sihtprojekt (vt Ühisuuringud, punkt 3.1). Eriti tihe on koostöö terminikorrastuse alal.

Teiseks olulisemaks koostööpartneriks on keelekeskus TEA: 1997 ilmus TEA väljaandena Eesti teadusterminite sõnaraamat, mille peatoimetajaks oli EKI töötaja Rein Kull.

EKI nimeuurijad Peeter Päll ja Henn Saari on siseministri alluvuses tegutseva nõuandva komisjoni, kohanimenõukogu liikmed. P. Päll on alates 1997. a. septembrist ilmuva kohanimenõukogu Interneti kodulehekülje hooldaja.

11. Leiundusalane tegevus - puudub.

12. Teadusaparatuuri uuendamine

EKI arvutivõrk Tallinnas, Roosikrantsi 6 on realiseeritud suuremas osas 1997. a. põhiliselt firma ACCTON kontsentraatorite baasil. Kulutuste vähendamiseks ja töökindluse tõstmiseks on loobutud kommutatsioonipaneelide kasutamisest ja arvutid ning kontsentraatorid on ühendatud painduva kaabliga otse. Kontsentraatorid on olemas igal korrusel, uute arvutite juurdeühendamine on tagatud. Internetiühendus on realiseeritud EENeti kaudu (256 Kboodine püsiliin, Danube ruuter, FreeBSD server). Võrgus kasutatakse protokolle TCP/IP ja NETBEUI.

Võrku on ühendatud 43 arvutit, neist 33 kuulub EKI-le. Olemasolevatest arvutitest on võimalik võrku ühendada veel 4 pärast nende moderniseerimist, ülejäänud 6 arvuti ühendamine võrku ei ole võimalik ja need tuleks võimsamate vastu välja vahetada. võrgu tehnilist seisukorda võib lugeda heaks ja see on pideva kontrolli all.

EKI folkloristikaosakonna arvutivõrgust Tartus viidi 1997. a. umbes pool üle kiirele (100BaseT) võrgule. Kahte võrku ühendab omavahel ruuter. Internetiühendus on realiseeritud EENeti kaudu. Võrgus kasutatakse samu protokolle (TCP/IP ja NETBEUI).

Võrgus on 30 arvutit (neist 20 kuulub EKI-le, 10 Kirjandusmuuseumile, lisaks 2 serverit ja 1 ruuterina töötav arvuti. Võrgu tehniline seisukord on hea, võrku moderniseeritakse jätkuvalt.

13. Teadustegevuse korraldamine

Teaduskorraldusega on vabariiklikul tasandil seotud Arvo Krikmann, kes valiti 1997. a. teist hooaega järjest ETF humanitaarteaduste ekspertkomisjoni esimeheks.

14. Hinnang teadustegevusele

1997. aastat võib pidada edukaks. EKI töötulemused kajastuvad kõige selgemini publitseeritava mahus: 1997. a andsid instituudi töötajad välja 36 publikatsiooni kogumahuga 9094 lk (vt lähemalt Publikatsioonid, punkt 15; eelmise aasta vastavad näidud olid 23 pulbikatsiooni kogumahus 4530 lk). Alusuuringute alal anti välja kolm olulist monograafiat (vt punkt 2). Rakendustegevuse vallas ilmus viis olulist publikatsiooni (vt punkt 9). Jõudsalt on edenenud EKI töötulemuste lülitamine Internetti.

Organisatsiooniliselt võib olulisimaks saavutuseks pidada EKI registreerimist riigi teadus- ja arendusasutusena ning sellele järgnenud uue põhikirja kinnitamist (vt punkt 1). Sellega fikseeriti 1997. a instituudis aastakümnete jooksul de facto väljakujunenud struktuur nüüd ka de jure: EKI-s on kaks töösuunda, teaduslik uurimistöö ning arendustegevus, mis on omavahel lahutamatult seotud; teaduslike alusuuringutega tegelevad teadurid ning vanemteadurid, arendustegevusega toimetajad ning vanemtoimetajad.

Lahendust ootab aga kummagi töösuuna finantseerimisallika küsimus. Vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse paragrahvi 15 lõikele 1 finantseeritakse teaduslikke alusuuringuid edaspidi temaatilise sihtfinantseerimise alusel. Kahjuks ei ole aga Haridusministeerium suutnud seni välja pakkuda ühtegi rahuldavat vastust küsimusele, kust peaksid tulema arendustegevuseks vajaminevad rahad. 1996. a. käivitus Haridusministeeriumi programm "Eesti keel ja rahvuskultuur", mis tõotas pakkuda sellele probleemile lahenduse. Paraku on nimetatud programm praeguseks ummikusse jooksnud.

EESTI KEELE INSTITUUDI (EKI)1997. AASTA ARUANNE

Sisukord:

1. Sissejuhatus

1.1. Eesti Keele Instituudi (edaspidi EKI) teadustegevuse üldiseloomustus.