ARUANNE
EESTI KEELE INSTITUUDI (EKI) TEGEVUSEST
1995. AASTAL
Vt ka aruandeid
1996,
1997
Sisukord:
1. Sissejuhatuse asemel: lühiülevaade EKI tegevusest viimase 5 aasta jooksul
Eesti poliitilise arenguga tuttavale lugejale puudub ilmselt vajadus instituudiga nende
aastate jooksul toimunu sotsiaalmajandusliku tausta esitamiseks. Selle arengu kõige positiivsem
tulemus asutuse seisukohast on olnud võimaluse tekkimine iseseisvaks kirjastustegevuseks. Nagu
oleme varem korduvalt rõhutanud, ei ole ega saagi EKI-s valmivate käsikirjade publitseerimisest
olla huvitatud ükski puhtkommertsiaalsel alusel tegutsev kirjastus, sest meie tööde
trükiks ettevalmistamise omahind kujuneb keerulise lao ja küljendamise tõttu liiga suureks,
tiraaz^ aga - kui üksikud erandid välja arvata - suhteliselt väikseks. Tekkiva olukorra optimaalseks
lahenduseks oleks käsikirjade trükikõlbuliku maketi ettevalmistamine neissamus allüksustes, kus
käsikiri koostatakse, mida pea kõigis EKI sektorites ja töörühmades ka tehakse. See on nüüdseks
võimaldanud publitseerida või küljendamisele suunata kõik trükivalmis käsikirjad instituudis, mistõttu
EKI trükiproduktsioon mitmel viimasel ajal ainuüksi raamatute osas ulatub 15-20 nimetuseni aastas.
Kahjuks on Eesti ühiskond visa EKI viimaste aastate viljakat tööd tunnustama. Eesti
Teaduste Akadeemia keskasutus jälgis oma osakondade finantseerimisel varasematel aastatel välja
kujunenud proportsioone, jättes arvestamata nii selle, et täppis- ja tehnikateaduste võimalused väljaspoolt
Eestit finantseerimisallikaid leida on märgatavalt suuremad kui humanitaarteadustel, kui ka
toimunud ekspertiiside tulemused ning nende alusel töötanud komisjonide soovitused. Niisuguse
teaduspoliitika tulemusel pole EKI majanduslik olukord olnud viimase 10 aasta jooksul iialgi varem nii vilets
kui 1995. aastal, vaatamata sellele, et meie töötajate hulk on 1988. aastaga võrreldes vähenenud
ligi poole võrra ning et 1995. aastal maksime me palkadeks praktiliselt kogu riigieelarvest
saadava raha, kattes instituudi majanduskulud laekuvatest rendirahadest.
1993. aastal eraldus endises Keele ja Kirjanduse Instituudist kaks
kirjandussektorit, moodustades koos Friedebert Tuglase Majamuuseumiga Underi ja Tuglase
Kirjanduskeskuse; allesjäänud osa Keele ja Kirjanduse Instituudist (keelesektorid ja folkloristikaosakond)
nimetati ümber Eesti Keele Instituudiks. Samal aastal tunnustati muusikateadust ametlikult TA
humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonna poolt Eesti Keele Instituudis viljeldava teadusharuna.
Eesti Keele Instituudi töö olulisimad tulemused viimase 5 aasta jooksul:
- kaheköiteline Eesti keele grammatika (trükist 1994-95), mis on Wiedemanni ja Tauli
vastavate teoste järel kolmas ning kõige ulatuslikum eesti keele deskriptiivne grammatika;
- Ülle Viksi Väike vormisõnastik (trükist 1992), esimene eesti keele
spetsiaalne morfoloogiasõnastik, mille alusel on Viksi juhtimisel loodud tarkvara kõigi eesti keele
sõnavormide automaatseks morfoloogiliseks analüüsiks (1993); automaatse sünteesi osa on praegu tegemisel;
- Asta Õimu eesti keele erisõnastike sari (Sünonüümisõnastik 1991, ära märgitud
EV teaduspreemiaga; Fraseoloogiasõnaraamat 1993; Antonüümisõnastik 1995);
- Vepsa vanasõnad eesti, vadja, liivi, karjala ja vene vastetega (2 köites, toimetajad
Arvo Krikmann, Aime Kährik, Vaina Mälk ja Tiit-Rein Viitso, trükist 1992), vepsa vanasõnade
teaduslik kommenteeritud võrdlev väljaanne, mis vadja ja liivi analoogide järel lõpetab kolme
läänemeresoome rahva võrdlevate vanasõnapublikatsioonide seeria;
- Helle Metslang, Temporal Relations in the Predicate and the Grammatical System of
Estonian and Finnish, aja ja sellega seotud kategooriate võrdlev käsitlus eesti ja soome keeles,
mille eest autor pälvis 1994. aastal Oulu Ülikoolist doktorikraadi ning ühtlasi EV teaduspreemia ja
Soome Vabariigi selle aasta parima keeleteadusliku doktoriväitekirja nimetuse;
- Bibliographia Studiorum Uralicorum 1917-1987 (trükist
1988-1994, lingvistikaköite peatoimetaja Anu-Reet Hausenberg ja toimetuskolleegiumi liige
Maeve Leivo), rahvusvahelise koostööprojekti tulemusel valminud üheksaköiteline uralistika
bibliograafia, mille koostamisele pandi alus 1987. aastal Soome Akadeemia ja tollase NSVL
Teaduste Akadeemia vahel sõlmitud lepinguga;
- neljaköiteline Vene-eesti sõnaraamat (trükist 1984-94, vastutavad toimetajad Tiiu
Erelt, Rein Kull, Helle Leemets, Henn Saari ja Asta Õim);
- aastatel 1991-95 trükist kokku 13 vihikut (nr. 2-14) Eesti kirjakeele
seletussõnaraamatut (peatoimetajad Erich Raiet, Rudolf Karelson ja Valve Põlma-Kullus) ning aastatel 1990-95
trükist 3 köidet Vadja keele sõnaraamatut (toimetajad Elna Adler ja Merle Leppik), mis muudab
reaalseks nende sõnaraamatute valmimise 2000. aastaks (+/-2 aastat).
- Aastatel 1992-95 on EKI töötajad kaitsnud kokku 9 doktori- ja 6 magistriväitekirja.
2. Tähtsamad uurimistulemused 1995.aastal
2.1. Keeleteadus (6.3)
2.1.1. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tln: EKI, 1995 (660 lk).
Selle köitega on lõpetatud kolmas ja senistest tunduvalt põhjalikum kaheköiteline eesti
keele deskriptiivne grammatika, mille varasemateks analoogideks saab pidada Wiedemanni (1875)
ja Tauli (1972-77) käsitlusi. Teos on valminud EKI grammatikasektoris dr. Mati Erelti
peatoimetamisel ja selle II köide ilmus 1994. aastal. Grammatika on adresseeritud eelkõige uurijatele
ja kooliõpetajatele.
Estonian Grammar, Volume 1. Morphology. Word Derivation. Tln: EKI, 1995 (660 pp).
This volume terminates the publication of the two-volume descriptive grammar of
contemporary Estonian. Earlier analogues of this work have been the grammars by Wiedemann (1875) and
Tauli (1972-77). The present grammar was prepared at the Department of Grammar, Institute of
Estonian Language (editor-in-chief Dr. Mati Erelt). Its 2nd volume was published in 1994. The work
is addressed predominantly for use by scholars and teachers.
2.1.2. Vene-eesti sõnaraamat IV. Tln: Valgus, 1994 (752 lk).
Selle köitega on lõpetatud neljaköiteline vene-eesti sõnaraamat, mille I köide ilmus 1984.
aastal. Teos on valminud EKI end. keelekontaktide sektoris ning selle vastutavad toimetajad on Tiiu
Erelt, Rein Kull, Helle Leemets, Henn Saari ja Asta Õim. Sõnaraamat erineb varasematest
omataolistest nii mahu (74000 märksõna) kui ka keelendite esituslaadi poolest. Lisaks tänapäeva
kirjakeele sõnavarale sisaldab ta suhteliselt palju erialatermineid ning kõnekeele sõnavara.
Russian-Estonian Dictionary, Volume 4. Tln: Valgus, 1994 (752 pp).
This volume terminates the publication of the four-volume Russian-Estonian dictionary. Its
1st volume was published in 1984. The dictionary was compiled at the former Department of
Language Contacts, Institute of Estonian Language (Tiiu Erelt, Rein Kull, Helle Leemets, Henn
Saari, and Asta Õim, editors). It differs from its previous analogues in size (74,000 articles) and
style, containing more terminology and colloquialisms, in addition to the contemporary standard
Estonian vocabulary.
2.1.3. Mari Must, Eesti murded V. Kirderannikumurde tekstid. Tln: EKI, 1995 (724 lk).
Järjekordne köide 1975. aastal katkenud kaheksaköitelisest eesti murdetekstide sarjast on
pühendatud kirderannikumurdele, mida võib nüüd pidada kõige paremini läbi uuritud ja publitseeritud
eesti murdeks üldse. Köites sisalduv autentne materjal on suures osas kogutud autori enese poolt.
Mari Must, Estonian Dialects, Volume 5. North-Eastern Coastal Dialect. Tln: EKI,
1995 (723 pp).
This volume contains a number of examples from the North-Eastern coastal dialect which now
may be considered the most thoroughly studied Estonian dialect. The collection of dialect texts is to
a large extent based on the author's own extensive fieldwork.
2.1.4. Asta Õim, Antonüümisõnastik. Tln: EKI, 1995 (330 lk).
Esimene eesti antonüümisõnaraamat kujutab endast ühel kesksel sõnavarasuhtel, nimelt
vastandusel rajanevat sõnavarakogu. Sõnastik on koostatud viisil, mis teeb hõlpsaks selle kasutamise
koolides emakeele õpetamisel, evides seega ka märkimisväärset rakenduslikku väärtust.
Asta Õim, Dictionary of Antonyms. Tln: EKI, 1995 (330 pp).
This is the first dictionary of Estonian based on the category of opposition which belongs to
the most fundamental types of lexical relationship. The structure of the dictionary is designed to
make it easy to use it as a tool when teaching contemporary Estonian.
2.2. Folkloristika (6.4)
2.2.1. Kristi Salve, Vaateid liivi rahvakalendrile (magistriväitekiri).
Tartu Ülikoolis edukalt kaitstud magistriväitekiri on kokku pandud autori poolt aastatel
1984-94 avaldatud neljast artiklist. Väitekiri keskendub läänemeresoome folklooritraditsiooni
võrdlevale käsitlemisele eeskätt balti, kuid samuti germaani ja slaavi rahvastega. Töö pakub
hinnatavaid tähelepanekuid ka kalendriuskumuste seose kohta laulude, loitsude, vanasõnade ja
mitmete materiaalse kultuuri nähtustega.
Kristi Salve, Observations on the Livonian Folk Calendar (PhD thesis).
This thesis consists of four articles published in 1984-94 and focuses on comparative study of
the Baltic-Finnish folklore tradition with its Baltic, German, and Slavonic counterparts. It also
contains valuable observations on connections between calendar beliefs and songs, incantations,
proverbs, and phenomena of material culture.
2.3. Kunstiteadused (6.5)
2.3.1. Urve Lippus, Linear Musical Thinking: A Theory of Musical Thinking and the
Runic Song Tradition of Baltic-Finnish Peoples (Studia Musicologica Universitatis
Helsingiensis VII). Helsinki, 1995 (169 lk).
Esimeses doktoriväitekirjas eesti muusikateaduse ajaloos esitatakse teooria, mis
kirjeldab läänemeresoome regiviisi aluseks oleva muusikalise mõtlemise struktuuri. Teooria järgi
rajaneb vana regilaulu temporaalne struktuur lühikese ja pika noodivältuse kontrastiivsel vastandamisel,
ja mitte noodivältuste hierarhilisel korrastamisel nagu Lääne-Euroopa mitmehäälses muusikas.
Autor kaitses väitekirja Helsingi Ülikoolis hindele eximia cum laude.
This is a study of linear musical thinking based on analyses of the Baltic-Finnish folk song
tradition, known as the runic song. Repeated patterns comprised of long and short elements, instead
of the hierarchical "tree" of durations, are considered as the basis of rhythmic organization in
runic melodies. Structural parallels between the runic song and the European medieval music are
pointed out. For this work, the author has received her PhD degree
eximia cum laude from the University of Helsinki.
3. Evitamine:
- äsjailmunud neljaköiteline vene-eesti sõnaraamat kättesaadav elektroonilistel
andmekandjatel (flopiversioon firma "Festart" kaudu);
- 1991. aastal ilmunud Asta Õimu Sünonüümisõnaraamat kättesaadav Internetis;
- EKI keelenõuanne on aasta jooksul suuliselt vastanud ligi 3000 keelenõu küsijale
(küsimusi seejuures paljudel mitu) ning koostanud 44 kirja (sh nimekorralduskirjad ja ekspertiisid);
tasulist keelenõu on sh antud 60 korral;
- lisaks päringutele vastamine muudes allüksustes: eesti-vene sõnaraamatu töörühmas
140 korral, folkloristikaosakonnas pidevalt nii Tallinnas kui ka Tartus (täpne arv fikseerimata);
- RISM-i (Répertoire International des Sources Musicales) standarditele vastavalt
kirjeldatud Ajaloomuuseumis asuv vabamüürlaste laulude kogumik 18. sajandist ning selgitatud samas
asuva Mozarti käsikirjalehe päritolu (ETSA finantseeritud ja EKI juures teostatava
uurimisprojekti raamides);
- eeskätt folkloristikaosakonna töötajate (Reet Hiiemäe, Kristin Kuutma, Mare Kõiva,
Aado Lintrop, Triino Ojamaa, Ingrid Rüütel, Kristi Salve, Vaike Sarv, Õie Sarv, Signe Susi, Taive
Särg, Ülo Tedre, Ülo Valk, Kai Vassiljeva, Anu Vissel, Ergo Västrik) pidevad rahvatraditsiooni
tutvustavad esinemised raadios, televisioonis, koolides, seltsides, muuseumides jm;
- Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis välja ehitatud arvutivõrk, mille kasutajateks on
Eesti Rahvaluule Arhiivi kõrval ka EKI folkloristikaosakonna töötajad
(haldjas.folklore.ee).
4. Ekspeditsioonitegevus:
- Vaike Sarv 15. apr., 5.-6. mail, 8. juulil ja 2. dets. Setus (kogunud andmeid
tänapäeva pidustuste ja identiteedi kohta);
- Anu Vissel 20. apr. Viljandis ja 15.-16. nov. Valgas kogunud tänapäeva folkloori;
- Aado Lintrop (10 tundi digitaalsalvestusi), Karin Ribenis (276 lk käsikirjalist ja 4,5
tundi salvestatud materjali ning 82 kaadrit fotoülesvõtteid) mitmes Eesti paigas ja Jaan Tamm EKI
ja Kirjandusmuuseumi ühisekspeditsioonil 6.-21. juunini Valjala kihelkonnas;
- Aldi Sepp 17.-21. juunil Pärnumaal ja 30. juunist 4. juulini Setus (23 tundi
murdekeele salvestusi);
- Adolf Turkin 4.-11. juulini Komimaal Ust-Võmi rajooni neljas külas (kogunud
komi murdekeelt);
- Evi Juhkam 22.-27. juulil, 9.-15. okt. ja 14.-18. dets. Läänemaal (18 tundi eesti ja
eestirootsi murdekeele salvestusi);
- Kristi Salve 24. aug. kuni 2. sept. Vologda oblastis vepsa aladel (8 tundi salvestusi
pluss kirjalikud märkmed);
- Varje Lonn 3.-8. aug. Lääne-Saaremaal murdesõnavara kogumas;
- Ingrid Rüütel 5.-8. aug. Kihnus ja 21.-22. okt. Pärnus (kogunud rahvaviise ja kombestikku);
- Taive Särg 23.-25. aug. ja 30. nov. kuni 1. dets. Karksis rahvaviise kogumas;
- Ergo Västrik augustis Värska vallas (3 tundi setu folkloori salvestusi);
- Marju Sarv 2.-26. sept. Koola poolsaarel saami murdekeele aladel koostöös Tromsø
Ülikooli ja Helsingis asuva Maailmamuusika Keskusega;
- Ingrid Rüütel ja Jaan Tamm 15.-17. dets. Setus lindistamas ja filmimas;
- Mare Kõiva aasta jooksul kogunud Lõuna-Eestis mitmesugust folkloori (5,5 tundi
salvestusi, 22 lk käsikirjalist materjali, 300 lk kladesid);
- Piret Norvik aasta jooksul korduvalt Haljalas ja Kuusalus (12 tundi murdekeele salvestusi);
- Kristin Kuutma Setus ja mujal kogumas andmeid tänapäeva pidustuste ja identiteedi kohta;
- Reet Hiiemäe kogunud mitmes Eesti paigas 48 lk. kaasaja pärimust.
6. Sidemed Eesti kõrgkoolidega:
- Mati Erelt on valitud Tartu Ülikooli eesti keele korraliseks professoriks ning asunud
seal täiskohaga tööle;
- Urve Lippus on valitud ja töötab täiskohaga Eesti Muusikaakadeemia
muusikaajaloo professorina ning ühtlasi määratud muusikateaduse osakonna juhataja kohusetäitjaks;
- Valdek Pall on valitud ja töötab täiskohaga Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti keele
ajaloo professorina;
- Ülo Valk on määratud Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule korralise
professori kohusetäitjaks ning asunud seal täiskohaga tööle;
- Arvo Krikmann 0,5 koormusega Tartu Ülikooli rahvaluule erakorraline professor;
- Jaan Ross 0,25 koormusega Tartu Ülikooli psühhofüüsika erakorraline professor ja
0,25 koormusega Eesti Muusikaakadeemia muusikapsühholoogia professor;
- Vaike Sarv on 0,25 koormusega Eesti Muusikaakadeemia muusikateaduse osakonna
õppejõud ning lugenud loenguid Viljandi Kultuurikolledz^is;
- Tiiu Erelt lugenud Tartu Ülikoolis kursuse keelekorraldusest ja eesti oskuskeelest;
- Anu Haak juhendanud Tartu Ülikoolis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis arhiivipraktikat;
- Mare Kõiva lugenud Tallinna Kunstiülikoolis ja Tartu Ülikoolis loenguid rahvausundist ja
-meditsiinist;
- Margit Langemets lugenud Tartu Ülikoolis erikursuse arvutileksikograafiast;
- Aado Lintrop lugenud Tartu Ülikoolis loenguid rahvausundist;
- Helle Metslang lugenud Tallinna Pedagoogikaülikoolis loenguid eesti süntaksist;
- Triino Ojamaa lugenud loenguid Tartu Ülikoolis rahvamuusikast;
- Peeter Päll lugenud Tartu Ülikoolis kursusi onomastikast ja eesti nimekorraldusest;
- Ingrid Rüütel lugenud rahvaluuleloenguid Viljandi Kultuurikolledz^is;
- Õie Sarv lugenud rahvaluuleloenguid Tallinna Pedagoogikaülikoolis;
- Taive Särg lugenud rahvaluuleloenguid Tartu Ülikoolis;
- Ülo Tedre lugenud Eesti Humanitaarinstituudis loenguid eesti rahvaluule kogumise ajaloost;
- Lembit Vaba lugenud Eesti Humanitaarinstituudis sissejuhatavat kursust keeleteadusse;
- EKI täidab koos Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooliga Copernicuse (Euroopa
Liit) projekti "Glosser", mille eesmärgiks on eestikeelsele kasutajale arvutustehniliste
abivahendite loomine tööks ingliskeelse tekstiga;
- EKI täidab koos Tartu Ülikooliga ETF projekti "Eesti lause ehitus tüpoloogilisest aspektist";
- EKI täidab koos Eesti Muusikaakadeemiaga ETF projekti "Eesti
muusikaajaloo üldkontseptsiooni ja andmebaaside loomine".
6.1. Kraadihariduse omandamine
1995. aastal kaitsesid EKI töötajad 2 doktori- (Urve Lippus ja Silvi Vare) ja 4
magistriväitekirja (Aado Lintrop, Triino Ojamaa, Peeter Päll ja Kristi Salve).
8. Eesti Keele Instituudi (EKI) struktuur seisuga 1. jaanuar 1996
Üksus |
Teadureid/Insener- kraadiga tehnilist |
ja abipersonali |
Direktsioon | 2/2 | - |
Administratiiv-majandusosakond | - | 15* |
Raamatupidamine | - | 3 |
Murdesektor | 11/5 | 5 |
Leksikoloogiasektor | 8/2 | 1 |
Eesti-vene sõnaraamatu töörühm | 3/1 | - |
Grammatikasektor | 10/5 | - |
Soome-ugri keelte sektor | 6/5 | 2 |
Arvutuskeskus | 2/2 | 6 |
Folkloristika osakond: |
... rahvamuusika töörühm | 5/2 | 5 |
... rahvausundi ja -juttude töörühm | 4/3 | 4 |
... parömioloogia töörühm | 3/2 | 4 |
... rahvalaulude töörühm | 4/3 | - |
Kokku | 58/32 | 45 |
- Sealhulgas:
- 1 autojuht
- 1 majahoidja
- 3 koristajat
- 5 valvurit
- 1 tööline
Eesti Keele Instituut
10. Kirjastustegevus
1995. a. kirjastas EKI 20 raamatut ja
bros^üüri ning andis välja ühe helikasseti.
Väljaannete tiraaid ulatusid 300 kuni 10 000 eksemplarini.
Instituudi poolt kirjastatud tööde kogumaht
oli 1995. a. 4912 lk.
Kirjastamist finantseeriti järgmistest allikatest:
Kultuuri- ja Haridusministeerium - 232 000
Eesti Keele Sihtasutus - 185 000
Teadusfond - kirjastamise sihtraha - 100 000
Teadusfond - humanitaaria kirjastamise sihtraha - 275 000
Lisaks väiksemad toetused TA juhatuselt ja teistest fondidest - 80 000
Kokku seega 872 000
Lisaks EKI-s publitseeritud töödele avaldati instituudi töötajate töid ka teiste
kirjastuste poolt, kokku 8 raamatut ja bros^üüri. EKI osales samuti teiste asutuste (Ajaloo
Instituut, Pedagoogikaülikool) 6 töö kirjastamisel. Kirjastusnõunik Toomas Väljataga esines kahel
Soome Teaduskirjastajate Liidu korraldatud seminaril. EKI osales Balti raamatumessil
ning Innovaatikamessil.
11. Materiaaltehnilise baasi olukord
Aasta jooksul on ETF grandirahadest muretsetud 17 arvutit, 2 laserprinterit ja 1
maatriksprinter. Kui arvutite hulgaga EKI-s võib täiesti rahule jääda, siis probleemiks on arvutustehnika
vahendite killustatus Tallinnas. Hädasti oleks vaja üleinstituudilist arvutivõrku, mis võimaldaks
ökonoomsemalt kasutada perifeeriaseadmeid. Sõnastike andmepankade kättesaadavus kergendaks oluliselt
sõnastike koostajate tööd. Aasta lõpus valmis Tartu folkloristidel kohalik arvutivõrk koos väljundiga Internetti.
Oluliselt paranes Tartus side sisetelefonikeskjaama töölerakendamisega. Nii Tallinna kui
ka Tartu helistuudiod täienesid uue heliaparatuuriga kokku 57000 krooni väärtuses.