ARUANNE
EESTI KEELE INSTITUUDI (EKI) TEGEVUSEST
1995. AASTAL


Vt ka aruandeid 1996, 1997

Sisukord:


1. Sissejuhatuse asemel: lühiülevaade EKI tegevusest viimase 5 aasta jooksul

Eesti poliitilise arenguga tuttavale lugejale puudub ilmselt vajadus instituudiga nende aastate jooksul toimunu sotsiaalmajandusliku tausta esitamiseks. Selle arengu kõige positiivsem tulemus asutuse seisukohast on olnud võimaluse tekkimine iseseisvaks kirjastustegevuseks. Nagu oleme varem korduvalt rõhutanud, ei ole ega saagi EKI-s valmivate käsikirjade publitseerimisest olla huvitatud ükski puhtkommertsiaalsel alusel tegutsev kirjastus, sest meie tööde trükiks ettevalmistamise omahind kujuneb keerulise lao ja küljendamise tõttu liiga suureks, tiraaz^ aga - kui üksikud erandid välja arvata - suhteliselt väikseks. Tekkiva olukorra optimaalseks lahenduseks oleks käsikirjade trükikõlbuliku maketi ettevalmistamine neissamus allüksustes, kus käsikiri koostatakse, mida pea kõigis EKI sektorites ja töörühmades ka tehakse. See on nüüdseks võimaldanud publitseerida või küljendamisele suunata kõik trükivalmis käsikirjad instituudis, mistõttu EKI trükiproduktsioon mitmel viimasel ajal ainuüksi raamatute osas ulatub 15-20 nimetuseni aastas.

Kahjuks on Eesti ühiskond visa EKI viimaste aastate viljakat tööd tunnustama. Eesti Teaduste Akadeemia keskasutus jälgis oma osakondade finantseerimisel varasematel aastatel välja kujunenud proportsioone, jättes arvestamata nii selle, et täppis- ja tehnikateaduste võimalused väljaspoolt Eestit finantseerimisallikaid leida on märgatavalt suuremad kui humanitaarteadustel, kui ka toimunud ekspertiiside tulemused ning nende alusel töötanud komisjonide soovitused. Niisuguse teaduspoliitika tulemusel pole EKI majanduslik olukord olnud viimase 10 aasta jooksul iialgi varem nii vilets kui 1995. aastal, vaatamata sellele, et meie töötajate hulk on 1988. aastaga võrreldes vähenenud ligi poole võrra ning et 1995. aastal maksime me palkadeks praktiliselt kogu riigieelarvest saadava raha, kattes instituudi majanduskulud laekuvatest rendirahadest.

1993. aastal eraldus endises Keele ja Kirjanduse Instituudist kaks kirjandussektorit, moodustades koos Friedebert Tuglase Majamuuseumiga Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse; allesjäänud osa Keele ja Kirjanduse Instituudist (keelesektorid ja folkloristikaosakond) nimetati ümber Eesti Keele Instituudiks. Samal aastal tunnustati muusikateadust ametlikult TA humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonna poolt Eesti Keele Instituudis viljeldava teadusharuna.

Eesti Keele Instituudi töö olulisimad tulemused viimase 5 aasta jooksul:


2. Tähtsamad uurimistulemused 1995.aastal

2.1. Keeleteadus (6.3)

2.1.1. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tln: EKI, 1995 (660 lk).

Selle köitega on lõpetatud kolmas ja senistest tunduvalt põhjalikum kaheköiteline eesti keele deskriptiivne grammatika, mille varasemateks analoogideks saab pidada Wiedemanni (1875) ja Tauli (1972-77) käsitlusi. Teos on valminud EKI grammatikasektoris dr. Mati Erelti peatoimetamisel ja selle II köide ilmus 1994. aastal. Grammatika on adresseeritud eelkõige uurijatele ja kooliõpetajatele.

Estonian Grammar, Volume 1. Morphology. Word Derivation. Tln: EKI, 1995 (660 pp).

This volume terminates the publication of the two-volume descriptive grammar of contemporary Estonian. Earlier analogues of this work have been the grammars by Wiedemann (1875) and Tauli (1972-77). The present grammar was prepared at the Department of Grammar, Institute of Estonian Language (editor-in-chief Dr. Mati Erelt). Its 2nd volume was published in 1994. The work is addressed predominantly for use by scholars and teachers.

2.1.2. Vene-eesti sõnaraamat IV. Tln: Valgus, 1994 (752 lk).

Selle köitega on lõpetatud neljaköiteline vene-eesti sõnaraamat, mille I köide ilmus 1984. aastal. Teos on valminud EKI end. keelekontaktide sektoris ning selle vastutavad toimetajad on Tiiu Erelt, Rein Kull, Helle Leemets, Henn Saari ja Asta Õim. Sõnaraamat erineb varasematest omataolistest nii mahu (74000 märksõna) kui ka keelendite esituslaadi poolest. Lisaks tänapäeva kirjakeele sõnavarale sisaldab ta suhteliselt palju erialatermineid ning kõnekeele sõnavara.

Russian-Estonian Dictionary, Volume 4. Tln: Valgus, 1994 (752 pp).

This volume terminates the publication of the four-volume Russian-Estonian dictionary. Its 1st volume was published in 1984. The dictionary was compiled at the former Department of Language Contacts, Institute of Estonian Language (Tiiu Erelt, Rein Kull, Helle Leemets, Henn Saari, and Asta Õim, editors). It differs from its previous analogues in size (74,000 articles) and style, containing more terminology and colloquialisms, in addition to the contemporary standard Estonian vocabulary.

2.1.3. Mari Must, Eesti murded V. Kirderannikumurde tekstid. Tln: EKI, 1995 (724 lk).

Järjekordne köide 1975. aastal katkenud kaheksaköitelisest eesti murdetekstide sarjast on pühendatud kirderannikumurdele, mida võib nüüd pidada kõige paremini läbi uuritud ja publitseeritud eesti murdeks üldse. Köites sisalduv autentne materjal on suures osas kogutud autori enese poolt.

Mari Must, Estonian Dialects, Volume 5. North-Eastern Coastal Dialect. Tln: EKI, 1995 (723 pp).

This volume contains a number of examples from the North-Eastern coastal dialect which now may be considered the most thoroughly studied Estonian dialect. The collection of dialect texts is to a large extent based on the author's own extensive fieldwork.

2.1.4. Asta Õim, Antonüümisõnastik. Tln: EKI, 1995 (330 lk).

Esimene eesti antonüümisõnaraamat kujutab endast ühel kesksel sõnavarasuhtel, nimelt vastandusel rajanevat sõnavarakogu. Sõnastik on koostatud viisil, mis teeb hõlpsaks selle kasutamise koolides emakeele õpetamisel, evides seega ka märkimisväärset rakenduslikku väärtust.

Asta Õim, Dictionary of Antonyms. Tln: EKI, 1995 (330 pp).

This is the first dictionary of Estonian based on the category of opposition which belongs to the most fundamental types of lexical relationship. The structure of the dictionary is designed to make it easy to use it as a tool when teaching contemporary Estonian.

2.2. Folkloristika (6.4)

2.2.1. Kristi Salve, Vaateid liivi rahvakalendrile (magistriväitekiri).

Tartu Ülikoolis edukalt kaitstud magistriväitekiri on kokku pandud autori poolt aastatel 1984-94 avaldatud neljast artiklist. Väitekiri keskendub läänemeresoome folklooritraditsiooni võrdlevale käsitlemisele eeskätt balti, kuid samuti germaani ja slaavi rahvastega. Töö pakub hinnatavaid tähelepanekuid ka kalendriuskumuste seose kohta laulude, loitsude, vanasõnade ja mitmete materiaalse kultuuri nähtustega.

Kristi Salve, Observations on the Livonian Folk Calendar (PhD thesis).

This thesis consists of four articles published in 1984-94 and focuses on comparative study of the Baltic-Finnish folklore tradition with its Baltic, German, and Slavonic counterparts. It also contains valuable observations on connections between calendar beliefs and songs, incantations, proverbs, and phenomena of material culture.

2.3. Kunstiteadused (6.5)

2.3.1. Urve Lippus, Linear Musical Thinking: A Theory of Musical Thinking and the Runic Song Tradition of Baltic-Finnish Peoples (Studia Musicologica Universitatis Helsingiensis VII). Helsinki, 1995 (169 lk).

Esimeses doktoriväitekirjas eesti muusikateaduse ajaloos esitatakse teooria, mis kirjeldab läänemeresoome regiviisi aluseks oleva muusikalise mõtlemise struktuuri. Teooria järgi rajaneb vana regilaulu temporaalne struktuur lühikese ja pika noodivältuse kontrastiivsel vastandamisel, ja mitte noodivältuste hierarhilisel korrastamisel nagu Lääne-Euroopa mitmehäälses muusikas. Autor kaitses väitekirja Helsingi Ülikoolis hindele eximia cum laude.

This is a study of linear musical thinking based on analyses of the Baltic-Finnish folk song tradition, known as the runic song. Repeated patterns comprised of long and short elements, instead of the hierarchical "tree" of durations, are considered as the basis of rhythmic organization in runic melodies. Structural parallels between the runic song and the European medieval music are pointed out. For this work, the author has received her PhD degree eximia cum laude from the University of Helsinki.


3. Evitamine:


4. Ekspeditsioonitegevus:


5. Teaduslikud publikatsioonid


6. Sidemed Eesti kõrgkoolidega:

6.1. Kraadihariduse omandamine

1995. aastal kaitsesid EKI töötajad 2 doktori- (Urve Lippus ja Silvi Vare) ja 4 magistriväitekirja (Aado Lintrop, Triino Ojamaa, Peeter Päll ja Kristi Salve).

7. Välistegevus


8. Eesti Keele Instituudi (EKI) struktuur seisuga 1. jaanuar 1996


Üksus Teadureid/Insener-
kraadiga tehnilist
ja abipersonali
Direktsioon2/2-
Administratiiv-majandusosakond-15*
Raamatupidamine-3
Murdesektor11/55
Leksikoloogiasektor8/21
Eesti-vene sõnaraamatu töörühm3/1-
Grammatikasektor10/5-
Soome-ugri keelte sektor6/52
Arvutuskeskus2/26
Folkloristika osakond:
... rahvamuusika töörühm5/25
... rahvausundi ja -juttude töörühm4/34
... parömioloogia töörühm3/24
... rahvalaulude töörühm4/3-
Kokku58/3245

Eesti Keele Instituut

    KOKKU TÖÖTAJAID
103
    • PÕHIKOHAGA
93
        Põhikohaga töötajatest:
      • teadustöötajaid
53
      • teadusdoktoreid
7
      • teaduskandidaate
16
      • magistreid
5
    • KOHAKAASLASI
10
        teadustöötajaid
5
        teadusdoktoreid
4

10. Kirjastustegevus

1995. a. kirjastas EKI 20 raamatut ja bros^üüri ning andis välja ühe helikasseti. Väljaannete tiraaid ulatusid 300 kuni 10 000 eksemplarini. Instituudi poolt kirjastatud tööde kogumaht oli 1995. a. 4912 lk.

Kirjastamist finantseeriti järgmistest allikatest:

Kultuuri- ja Haridusministeerium - 232 000

Eesti Keele Sihtasutus - 185 000

Teadusfond - kirjastamise sihtraha - 100 000

Teadusfond - humanitaaria kirjastamise sihtraha - 275 000

Lisaks väiksemad toetused TA juhatuselt ja teistest fondidest - 80 000

Kokku seega 872 000

Lisaks EKI-s publitseeritud töödele avaldati instituudi töötajate töid ka teiste kirjastuste poolt, kokku 8 raamatut ja bros^üüri. EKI osales samuti teiste asutuste (Ajaloo Instituut, Pedagoogikaülikool) 6 töö kirjastamisel. Kirjastusnõunik Toomas Väljataga esines kahel Soome Teaduskirjastajate Liidu korraldatud seminaril. EKI osales Balti raamatumessil ning Innovaatikamessil.


11. Materiaaltehnilise baasi olukord

Aasta jooksul on ETF grandirahadest muretsetud 17 arvutit, 2 laserprinterit ja 1 maatriksprinter. Kui arvutite hulgaga EKI-s võib täiesti rahule jääda, siis probleemiks on arvutustehnika vahendite killustatus Tallinnas. Hädasti oleks vaja üleinstituudilist arvutivõrku, mis võimaldaks ökonoomsemalt kasutada perifeeriaseadmeid. Sõnastike andmepankade kättesaadavus kergendaks oluliselt sõnastike koostajate tööd. Aasta lõpus valmis Tartu folkloristidel kohalik arvutivõrk koos väljundiga Internetti.

Oluliselt paranes Tartus side sisetelefonikeskjaama töölerakendamisega. Nii Tallinna kui ka Tartu helistuudiod täienesid uue heliaparatuuriga kokku 57000 krooni väärtuses.