Osalemine välis- ja/või ühisprojektides

Anu Haak, Helga Laanpere, Paul Kokla, Külli Kuusk, Margit Langemets, Valdek Pall, Ülle Viks

Soome-eesti sõnaraamat (1998-2002), partneriteks Kotimaisten kielten tutkimuskeskus (Helsinki) ja Eesti Keele Instituut (Tallinn). Projekti käigus koostatakse (A. Haak, P. Kokla, K. Kuusk, H. Laanpere) ja toimetatakse (V. Pall, M. Länsimäki) mahukas tänapäevane soome-eesti sõnaraamat. Sõnaraamatu peatoimetaja on Valdek Pall. Projekti lõpuks valmib sõnaraamatu SGML-märgenduses elektrooniline variant (M. Langemets). Tööd korraldab kaks korda aastas koos käiv soome-eesti sõnaraamatu juhatus. Sõnaraamat trükitakse Eestis (EKSA, Toomas Väljataga).

Arvo Laanest, Helmi Neetar, Vilja Oja

Atlas Linguarum Fennicarum (ALFE). Läänemeresoome keelte atlase koostamine-toimetamine ühistöös Soome ja Karjala keeleteadlastega. Peatoimetaja on prof. Tuomo Tuomi (Helsinki).

Katrin Kuusik, Külli Kuusk, Jane Lepasaar, Lembit Vaba, Margit Langemets, Ülle Viks

Eesti-läti sõnaraamat (2001-2004). Projekti on toetanud EV Haridusministeerium (koostööleping nr 887, 9. juulist 2001). Ette valmistamisel leping Eesti ja Läti poolte vahel. Eesti-läti sõnaraamat on tihedalt seotud EKI-s plaanis oleva ühtse eesti keele lähtealuse koostamisega kõigi tulevaste kakskeelsete eesti-X sõnastike jaoks.

Helmi Neetar, Vilja Oja

Euroopa keelte atlas Atlas Linguarum Europae (ALE). Atlases esitatakse paralleelselt kõigi Euroopas kõneldavate keelte murdematerjal ühtekokku 2631 kaardistuspunktist. Kaartide juurde kuuluvad teaduslikud kommentaarid. Aastatel 1976-2000 on ilmunud ALE sissejuhatav osa ja 5 kaardimappi koos kommentaaride köidetega. UNESCO patronaaži all teostatavas projektis osalevad 51 Euroopa riigi keeleteadlased. ALE sekretariaat töötab Saksamaal Bambergi ülikoolis. ALE toimetuskolleegium koguneb korra aastas analüüsimaks vahepeal koostatud kaarte ja kommentaare, arutamaks kaardistatavast materjalist tulenevaid küsimusi ning koordineerimaks edasist tööd. Eesti lingvistidest kuuluvad toimetuskolleegiumi Helmi Neetar ja Vilja Oja.

Marja Kallasmaa, Peeter Päll

Onomastica Uralica (Debreceni ülikool, Soome KKTK, EKI ja Venemaa soome-ugri ülikoolid).

Meelis Mihkla

Eesti keele tekst-kõne süntesaator - Eesti Keele Instituudi, Küberneetika Instituudi ja OÜ Filosofti ühisprojekt.

Peeter Päll

ÜRO kohanimeekspertide rühma (UNGEGN) latinisatsioonisüsteemide töörühma juht.

ÜRO 8. kohanimekorralduskonverentsi (Berliinis 2002) temaatilise näituse alateema ("Latinisatsioonid") koordinaator.

Ülle Viks, Indrek Hein, Margit Langemets

KeeleWeb - Internetiportaal (J. Vilo, EKI, EKSA, OÜ Filosoft).

Urmas Sutrop, Kristiina Ross

„Karksi murrak" (riiklik programm „Lõunaeesti keel ja kultuur").

Urmas Sutrop, Mati Hint, Kristiina Ross, Toomas Väljataga

"Wastne Testament (1686)" (riiklik programm „Lõunaeesti keel ja kultuur", riiklik programm „Eesti keel ja rahvuskultuur", Euroopa keelteaasta (2001) korraldamise Eesti komitee).

Urmas Sutrop

„Eesti keele alane bibliograafia" (Euroopa keelteaasta (2001) korraldamise Eesti komitee).

http://www.eki.ee/biblio/

Meelis Mihkla, Kristiina Ross

„Laserplaatide sari (murdenäited) - kirderanniku murre ja Võru murre. (Euroopa keelteaasta (2001) korraldamise Eesti komitee).

Täitjad: Mari Kendla, Indrek Kiissel, Meelis Mihkla.

Jüri Viikberg

"Väliseesti keele probleemid (eriti seoses tagasirändega Eestisse)" (Euroopa keelteaasta (2001) korraldamise Eesti komitee).

Merike Mägedi

„Reklaami ja avalike kohtade keelekasutus - avalikud kohad" (Euroopa keelteaasta (2001) korraldamise Eesti komitee).

Maire Raadik

„Panganduse keelekasutus" (Euroopa keelteaasta (2001) korraldamise Eesti komitee).

Urmas Sutrop, Merilin Miljan, Vahur Laiapea

„Viipekeel kui eesti allkeel, probleemi üldkirjeldus" (Euroopa keelteaasta (2001) korraldamise Eesti komitee).