KINNITAN

Urmas Sutrop

31. august 2004

Eesti Keele Instituudi

Töötervishoiu- ja tööohutusjuhend arvutiga töötajale

I        TÖÖOHUTUSE ÜLDNÕUDED

Elektriseadmete kasutamise oht seisneb selles, et voolujuhid (või seadme korpused, millised võivad pinge alla sattuda) ei anna mingit signaali, mis inimesi hoiataksid. Inimene reageerib alles siis, kui vool läbib organismi. Tekib lihaste kramp või hingamise seiskumine, mille tulemusel inimene ise ei saa end vabastada voolujuhtivast osast.

Õnnetuse vältimiseks on arvutiga töötaja kohustatud kinni pidama järgnevatest ohutusnõuetest;

1.1   Enne arvuti, monitori ja teiste seadmete puhastamist või hooldamist tõmba toitejuhe pistikupesast välja.

1.2   Enne mistahes seadmetevaheliste ühenduste tegemist peavad seadmed olema vooluvõrgust välja lülitatud.

1.3   Vaatamata korrektse, maandusega elektrisüsteemi olemasolule ei ole soovitav korraga puudutada töötava arvuti metallkorpust ning mõnda muud ruumis asuvat massiivset metalleset, veetorustikku või radiaatorit.

1.4   Ülekuumenemise vältimiseks ei tohi sulgeda arvuti, monitori ja teiste seadmete ventilatsiooniavasid. Samal põhjusel ei ole soovitav arvutustehnikat pideva töö ajaks paigutada kütteseadmete lähedusse, kinnisesse kappi või otsese tugeva päikesevalguse kätte, samuti pehmele alusele (näiteks voodile, teki või vaiba peale vms. alusele).

1.5   Mitte lükata selleks mittemõeldud esemeid arvuti, kuvari ja teiste seadmete avadest sisse, kuna need võivad tekitada tulekahju või elektrilöögi ohu.

1.6   Mitte panna toitejuhet kohta, kus seda võidakse muljuda või tallata ning kus keegi võib sellele komistada. Toitejuhtme peale ei tohi midagi panna.

1.8   Seadmete toitejuhtmeid ei või asetada kuumadele esemetele (küttekehadele).

1.9   Kasutades pikendusjuhet tuleb kontrollida, et sinna ühendatud seadmete voolutugevus ei ületaks juhtmele lubatud voolutugevust.

1.10 Seadet vooluvõrgust eemaldades tuleb hoida käega kinni pistikust, mitte toitejuhtmest.

1.11 Tuleb vältida vee või muu vedeliku sattumist arvutisse, kuvarisse ja teistesse seadmetesse. Kui vedelik siiski sattus seadmesse, tuleb seadme toitejuhe pistikupesast eemaldada ning teatada toimunud õnnetusest otsesele juhile.

1.12 Arvutit on keelatud kasutada, kui esineb kasvõi üks alljärgnevatest puudustest:

1.12.1  pistik, toitejuhe või tema ümbris on vigastatud;

1.12.2  lüliti ei ole töökorras;

1.12.3  korpus on purunenud või sellel on mõrad;

1.12.4  töötamise ajal tuleb suitsu või isolatsiooni põlemisele iseloomulikku lõhna;

1.12.5  on suurenenud seadme poolt tekitatav müra.

Kasvõi ühe eelnimetatud puuduse avastamisel töötamise ajal tuleb töötamine katkestada ja sellest teatada otsesele juhile.

II TÖÖTERVISHOIU PÕHINÕUDED

Peamised arvutitööga seonduvad probleemid võivad olla:

- tugi- ja liikumisaparaadi probleemid – vaevused kaela-õlapiirkonnas, nimmepiirkonnas, käsivartes, randmetes, peavalud.

- Probleemid silmadega – ebamugavustunne silmades, silmade kuivustunne, ärritusnähud silmades

- Väsimus, stress.

- Harvemini võib esineda peavalusid, naha ärritusnähte

Kõikide nende terviseprobleemide põhjusteks võib olla liigne tööhulk, liigne töötempo, vale töörütm, töökoha halb paigutus, psüühiline pinge vms.

Nõuded kehtivad kõigile töötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub töötamine kuvariga.

1. Puhkepausid: kuvariga töötamisel peab olema nende kestus vähemalt 10 % tööajast (54 minutit tööd, 6 minutit paus). Puhkepauside aja valib töötaja ise, jagades oma tööülesandeid selliselt, et kuvariga töötamine ei ületaks 50 % üldisest tööajast. Puhkepause ei tohi liita ning sel viisil lühendada oma tööpäeva, vaid puhkepausid peavad olema kasutatud regulaarsete ajavahemike järel.
2. Töötaja peab kujundama oma töökoha selliselt, et;
1. valgusallikad (aknad, katuseaknad, läbipaistvad ja poolläbipaistvad seinad, eredalt värvitud seinad ja seadmed) ei halvendaks kujutise kvaliteeti. Vajadusel tuleb akendele paigutada valgust reguleerivad katted või kardinad.
2. peegeldus akendelt oleks minimaalne. Sobivaim on paigutus, mille puhul päevavalgus tuleb kuvarile kõrvalt.
3. kuvari ja valgustite omavahelise paigutusega välditaks pimestamist ja peegeldusi, mis on tingitud üld- ja kohtvalgustusest.
4. mitme töötamiskoha olemasolul tööruumis ei pimestaks kohtvalgustitest tulev valgus naabertöötamiskohtade töötajaid ega tekitaks peegeldusi nende kuvarite ekraanidel. Vajadusel tuleb muuta valguse sobiva tsentreerimisega valguse langemise suunda või töövahendite paigutust töökohal.
5. tal oleks võimalik muuta oma asendit jalaliigutusi ning leida mugav tööasend. Vältida tuleks pikaajalist samas asendis viibimist.
6. võimaldada kuvari, klaviatuuri, dokumendihoidja ja kuvariga ühenduses olevate välisseadmete sobivat paigutamist.
7. klaviatuur paikneb otse töötaja ees, esmases tegutsemisalas, käed on klaviatuuril võimalikult sümmeetriliselt ja käsi on võimalik hoida klaviatuuril pingutuseta.
8. kuvar ja klaviatuur asuvad otse töötaja ees ühel joonel. Kuvari kaugus töötajast 50 – 80 cm.
9. kuvari ekraani kõrgus on paigutatud nii, et ekraani ülemine tekstirida on vähemalt 10 – 15 cm töötaja silmade tasapinnast allpool. Hea vaatenurk on 20–45º allpool silmade tasapinnast. Kuvari kalle peab olema muudetav.
3. Kui töötajal ei ole võimalik kujundada oma töökoht nõuetele vastavaks siis on ta kohustatud puudustest tööandjat teavitama.
4. Töötaja, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, peab läbima tervisekontrolli töötervishoiu arsti juures, kellega tööandjal on sõlmitud leping. Tervisekontroll hõlmab:
1. Silmade ja nägemise kontrolli
2. Luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli
5. Tervisekontrolli sageduseks on 1 kord kolme aasta jooksul. Tervisekontroll teostatakse ka siis, kui töötajal on tekkinud vaevused kuvariga töötamisel ja ta nõuab tervise kontrolli.
6. Arstlik läbivaatus on kohustuslik ja sellest kõrvalehoidunud töötajat tööle ei lubata.
7. Kui töötajale on p. 4 nimetatud arsti poolt välja kirjutatud kuvariga töötamiseks nägemisteravust korrigeerivad prillid peab töötaja esitama tööandjale seletuse ja koopia arsti otsusest.
8. Kui töötaja nägemisteravus on terviskontrollide vahelisel ajal langenud, hüvitatakse kuvariga töötajale tšeki esitamisel nägemisteravust korrigeerivad prillide maksumus poolte kokkuleppel kuni 50% ulatuses
9. Soovitused töötooli reguleerimiseks:
1. Töötooli kõrgus on sobiv asendis, kus töötaja põlvede painutusnurk on täisnurkne. Töötajal peab kohandama endale sobiva istekõrguse.
2. Tooli seljatoe kõrgus ja kaldenurk peavad olema reguleeritud selliselt, et seljatugi võimaldaks töötajal igas asendis toetada selga (peamiselt nimmepiirkonda). Seljatugi ei tohi ulatuda üle abaluude kõrguse, et mitte takistada ülakeha liigitusi. Kõrget seljatuge võib kasutada ainult siis, kui tööülesanded ei nõua head ülakeha liikuvust.
3. Selgroo loomulikku kõverust aitab säilitada kergelt ettepoole (4-6°) kallutatud iste. Tooli isteplaadi serv peab olema allapoole käänatud või ümar, et ta ei suruks töötaja reie tagumise grupi lihastele, aga ka veresoontele, närvidele.
4. Tooli polster peab olema pehme ja õhku läbilaskev.
10. Kui jalgu ei saa põrandale toetada või kui isteplaat soonib reisi, tuleb kasutada jalatugesid. Jalatoe pind ei tohi olla libe ja selle suurus peaks võimaldama jalgade liigutamist.