[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 93 artiklit

aatom <`aatom -i 2e s> (< kr atomos jagamatu) • füüs keemilise elemendi väikseim iseseisev osake, koosneb positiivse laenguga tuumast ja elektronkattest, mille moodustavad negatiivse laenguga elektronid
aatomienergiatuumaenergia, osakeste vastastikuse mõjutamise energia aatomituumas
aatomifüüsikafüüsika haru, mis uurib aatomi elektronkatte ehitust
aatomipommsõj tuumapomm, millel on suur plahvatusjõud aatomituuma energia väga kiire vabanemise tõttu
aatomispekteratomaarse gaasi v auru kiirgus- v neeldumisspekter
aatomispektraalanalüüsaatomi omadusi kirjeldav eritlus
aatomituumaatomi positiivselt laetud keskosa, koosneb prootoneist ja neutroneist
aatomkelltäpseim ajamõõteseade, mille töötamine põhineb aatomites toimuvatel võnkumistel
aatommassiühikaatomite jt mikroosakeste massi mõõtühik, tähis Ar

aberratsioon <aberratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld aberratio kõrvalekaldumine)
1. kõrvalekalle, hälve, hälbimus
2. astr taevakeha näiva asukoha muutumine taevalaotuses, tekib nt Maa tiirlemise tõttu Päikese ümber
3. füüs optilises v elektronoptilises süsteemis tekkiva kujutise moonutus
4. biol liigi tavalisest kujust tugevasti kõrvalekalduv vorm, kromosoomi struktuuri muutus

abrasioon <abrasi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld abrasio mahakraapimine < ld abrado, perf partits abrasus maha kraapima)
1. hüdrol murrutus, maismaa mehaaniline kulutamine vee, jää või tuule kantud korese hõõrduval toimel
2. med (emaka limaskesta) väljakaapimine; väike pindmine haav; hamba mehaaniline vigastus, hamba kõvade kudede kulumine võõrkeha toimel
3. maj müntide kaalu vähenemine raharingluses kulumise tõttu

akommodatsioon <akommodatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld accommodatio kohandamine) • kohanemine, seadumine, muganemine
silma akommodatsioonivõimeanat silma seaduvus, võime näha (teravalt) eri kauguses olevaid objekte silmaläätse kumeruse muutumise tõttu

al-, el-, täishääliku järel l-lgv araabia keele määrav artikkel, sageli ka araabia nimede osis; assimilatsioonide tõttu esineb ka kujul ar-, ad-, -, at-, an-, er-, ed-, -, en- või es-

anaboolne <anab`ool|ne -se 2 adj> (kr) • biol anabolismiga seotud
anaboolsed steroidid plfarm meessuguhormoonide derivaadid (nt testosteroon), mis soodustavad valgusünteesi, kasut ainevahetushäiretest vm põhjustest tingitud organismi kurnatuse ja nõrkuse korral (ka dopingainena lihasmassi kasvatava toime tõttu)

anküloos <ankül|`oos -oosi -`oosi 22e s> (kr ankylōsis < ankyloō kõverdan) • med liigesejäikus, liigese liikumatus pms liigesepindmike kokkukasvamise tõttu

aromorfoos <+ morf|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr airō tõstan + morphōsis kujundamine), arogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr airō tõstan + genees) • biol progressiivne morfoloogilis-füsioloogiline muutus loomadel v taimedel, mille tõttu nende elutegevus tõuseb kvalitatiivselt kõrgemale tasemele

arteesia vesi (< ld pn Artesium, Artesia, Prantsusmaa Artois’ maakond) • geol maakoore kihtide vahel surve all olev põhjavesi, mis avamise korral ise maapinnale voolab
arteesia kaevhüdrol puurkaev, mille vesi rõhu tõttu tõuseb maapinnani (kohati ka kõrgemale)

assoneeruma <asson`eeruma 27 v> • kirj assonantsi tõttu kokku kõlama

atroofia <+ tr`oofia 1 s> (kr atrophia toidupuudus < a- + -troofia) • med kõhetus, kehaosa v elundi kõhetumine nälja, tegevusetuse, närvihäirete vms tõttu

bester <b`est|er -ri 2e s> (< beluuga + sterlet) • zool kahe tuurlase, beluuga ja sterleti sigimisvõimetu ristand, mida kiire kasvu ja maitsva liha tõttu kasvatatakse ka Eestis

blastoftooria <blastoft`ooria 1 s> (< kr blastos idu, võrse, pung + kr phthora hävimine) • med sugurakkude kahjustus äärmusliku temperatuuri, keemiliste põhjuste v kiirituse tõttu

bumerang <bumer|`ang -angi -`angi 22e s> (ingl boomerang < Austraalia k-d) • etn sirbi- v vikatikujuline puust viskerelv vanaaja Egiptuses, Indias, Kagu-Aasias; Austraalia pärisrahvaste kõver bumerang lendab märki mitte tabades kruvitaolise liikumise tõttu viskaja juurde tagasi

dekompensatsioon <+ kompensatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de- + kompensatsioon) • med mingi elundi talitluse puudulikkus organismi kompensatsioonimehhanismi mitteküllaldaseks muutumise tõttu. Vt ka kompensatsioon

dekort <dek|`ort -ordi -`orti 22e s> (sks Dekort < it decurtare vähendama, corto lühike) • maj kauba alaväärtuslikkuse v arve kohese tasumise tõttu tehtav hinnaalandus

deprivatsioon <deprivatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld deprivatio ilmajätmine < ld privatio) • ökol koosluse ökoloogilise stabiilsuse minetamine koosseisu lihtsustumise tõttu

diastol <di`astol -i 2e s> (< kr diastolē lahutamine, laienemine)
1. füsiol südamelõdve, südamekoja ja -vatsakese korrapärane lõtvumine, vastand süstol
2. kirj meetrikas: arsise tõttu pikenenud lühike silp

diktüoneemaargilliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< diktüoneema + argilliit) • geol Põhja-Eestis oobolusfosforiidi katendina esinev peenekihiline põlevkivi, haruldaste elementide sisalduse ja kütteväärtuse tõttu kaevandamist vääriv maavara; vananenud nimetus diktüoneemakilt

divergents <diverg|`ents -entsi -`entsi 22e s> (pr divergence < diverger, vrd divergeerima)
1. lahknemine, lahkukulgemine, hajumine, hajuvus, vastand konvergents
2. biol organismi tunnuste lahknemine; suurendab organismide mitmekesisust, viies uute rasside, liikide, perekondade jne tekkimisele
3. mat vektorvälja skalaarne tuletisfunktsioon, tähis div
4. med silmade käändumine väljapoole nt kõõrituse korral
5. lgv keelte v murrete erinevaks muutumine keelekontaktide tõttu (kasut keelkondade tekke seletamisel)

drosomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr drosos kaste + -meeter) • meteor riist öise jahtumise tõttu maapinnale tekkinud kaste hulga mõõtmiseks

dünamometamorfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< dünamo- + metamorfism) • geol rõhumoone, kivimite muutumine (moone) maakoores suure rõhu tõttu kõrge temperatuuri jt tegurite kaastoimel

eksofooria <+ f`ooria 1 s> (< ekso- + kr phora liigutamine) • med peitekõõritus väljapoole (nt väsimuse tõttu). Vt ka eksotroopia

embarras du choix [a(n)bar·a düšu·a] (pr), embarras de richesse [a(n)bar·a döriš·es] (pr) • kimbatus valikuvõimaluste rohkuse tõttu

enstatiit <enstat|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr enstatēs vastaline, nimetus on antud rasksulavuse tõttu) • miner rombiliste pürokseenide rühma kuuluv värvitu, hallikasvalge v rohekas mineraal, esineb paljudes tard- ja moondekivimites (Eestis rändkivides)

entroopium <entr`oopium -i 19~2e s> (< kr entropē pöördumine) • med lausissepööre, silmalau serva sissepöördumine põletiku v lihasekrambi tagajärjel, mille tõttu ripsmed hõõruvad sarvkesta. Vastand ektroopium

erektsioon <erektsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld erectio püstitamine < erigere, perf partits erectum püsti panema) • füsiol jäikpundumine, suguti, kõdisti v rinnanibude suuremaks ning kõvemaks pundumine vere juurdevoolu tõttu

ex officio [eks off·itsio] (ld), lüh e. o.ameti poolest, ametikohustuste tõttu (omal algatusel); ametikohast tulenevalt

fanarioodid pl <fanari|`oot -oodi -`ooti 22e s> (uuskr Fanariotes) • aj pms Bütsantsi ülikuperekondadest pärit Kreeka patriitsid, elasid Istanbuli Fanari linnaosas; harituse ja jõukuse tõttu haarasid XVII–XIX s endale Osmanite riigis kõrgeid ametikohti

galaktostaas <+ st`aas staasi st`aasi 22e s> (< galakto- + kr stasis seismine, paigalseis) • med piimapais, piima kogunemine piimanäärmeis äravoolu takistumise tõttu

gastromalaatsia <+ mal`aatsia 1 s> (< gastro- + kr malakia pehmus) • med maopehmumus, mao pehmeks muutumine ning hävimine eneseseedimise tõttu

gastrorraagia <gastrorr`aagia 1 s> (< gastro- + -rraagia) • med maoverejooks, verejooks makku (maohaavandi, vähi vm tõttu)

geko <geko 16 s> (malai gekoq) • zool troopikas, subtroopikas ja ka parasvöötmes levinud gekolaste (Gekonidae) sugukonda kuuluv sisalik, kes varvaste erilise ehituse tõttu võib liikuda mis tahes asendis oleval siledal pinnal

geokraatne periood (< geo- + kr kratos võim, jõud) • geol ajavahemik Maa geoloogilises arenguloos, millal mandrite kerkimise ja merede pindala kahanemise tõttu oli ülekaalus maismaa; pikimaid geokraatseid perioode oli triiase ajastu

glatsiaal <glatsi|`aal -aali -`aali 22e s> , glatsiaalaeg <+ `aeg aja `aega 22u s> (< ld glacialis jäine, jää- < glacies jää) • geol jääaeg, ajastik, millal suur osa Põhja-Euroopa, Põhja-Ameerika ja Aasia mandrist oli kaetud mandrijääga; selle aja kestel levis jää korduvalt (jäätumised) ja taganes sulamise tõttu, andes maad jäävaheaegadele (interglatsiaalidele)

granosaan <granos|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn Granosan, kaubamärk < ld granum tera + sanus terve) • keem põllumajanduses kasutatud puhtimisvahend, milles on toimeainena 2–2,5% etüülelavhõbe(I)kloriidi; väga mürgise toimeaine tõttu paljudes riikides keelatud

hemofiilia <+ f`iilia 1 s> (< hemo- + -fiilia) • med veritsustõbi, meestel esinev pärilik vere hüübimatus VIII hüübimisfaktori puudumise tõttu vereplasmas

historism <histor|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Historismus < kr historia ajalugu)
1. ajalooteaduste printsiip, mille kohaselt iga asja v nähtust tuleb uurida ja hinnata selle tekkimises ning arenemises, selle konkreetsuses ja vastastikuses seoses teiste nähtustega
2. seisukoht, mille järgi sotsiaalteadused on ajaloolisi seaduspärasusi avastades võimelised ette nägema ajaloolisi protsesse
3. lgv sõna, mis on käibelt kadunud vastava eseme v nähtuse kadumise tõttu

homaar <hom|`aar -aari -`aari 22e s> (pr homard) • zool suur (kuni 90 cm pikk ja 15 kg raske) merivähk (Homarus) kümnejalaliste seltsist, elab Atlandi ookeanis; hinnatud maitsva liha tõttu

hüdrotseele <+ tseele 16 s> (< hüdro- + -tseele) • med vesisong, munandikoti v seemneväädi vesitõbi, vedeliku kogunemine munandit ümbritsevasse päristuppe v seemneväädi ümber (trauma vm haiguse tõttu)

hüperplaasia <+ pl`aasia 1 s> (< hüper- + kr plasis kujundamine) • biol, vet koevohamine, liigkasv, looma v taime elundi haiguslik suurenemine rakkude suurenemise ja rohkenemise tõttu. Vt ka hüpertroofia

hüpertoonia <+ t`oonia 1 s> (< hüper- + kr tonos pinge)
1. suurenenud lihaspinge, liigpingsus
2. med kõrgenenud vererõhk, eriti arteriaalse vererõhu kõrgenemus arterite ahenemuse, neeruhaiguste vms tõttu ja iseseisva hüpertooniatõvena

hüpostaas <hüpost|`aas -aasi -`aasi 22e s> (kr hypostasis alus, aluseks olek, loomus)
1. põhialus v -aines
2. med venoosne verepais (nt lamavatel haigetel kopsude seljapoolses osas) südamenõrkuse, punaliblede agregatsiooni ja gravitatsioonitungi tõttu
3. biol geneetikas ühe geeni talitluse pärssumine teise, mittealleelse geeni toimel; pärsitavat geeni nimet hüpostaatiliseks
4. fil antiikfilosoofias tegelikult ja üksikult olemasolev asi
5. relig jumala mingi omaduse v funktsiooni muutumine iseseisvaks

interferents <interfer|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< inter- + ld ferire lööma)
1. pärssimine, vastuseis
2. füüs kohtuvate heli-, valgus- v raadiolainete vastastikune toime
3. biol ühe viiruse tekitatud muutuse pidurdumine rakus teise viiruse toime tõttu
4. psühh kahe v enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel vähemalt ühe protsessi karakteristikud halvenevad
5. lgv ühe keele mõju teisele keelele, selle tarvitusele

invaliid <inval|`iid -iidi -`iidi 22e s> (pr invalide < ld invalidus jõuetu) • vigastuse v haiguse tõttu osaliselt v täielikult töövõime kaotanud v puudega inimene

ipso facto [ipso fakto] (ld) • fakti enese tõttu v põhjal

kavern <kav|`ern -erni -`erni 22e s> (ld caverna koobas, õõs)
1. med tühik, õõs, mis tekib elundi kudede lagunemise tõttu mingi haiguse, nt tuberkuloosi, mädapõletiku vm tagajärjel
2. geol tühik kivimis

kemogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< kemo- + -geenne) • keemilise reaktsiooni tagajärjel tekkinud
kemogeensed setted pl, keemilised setted plgeol keemiliste ja biokeemiliste reaktsioonide tagajärjel mineraallahuste üleküllastatuse tõttu sadestunud sete veekogus, koobastes v allikate ümbruses

koherentsus <koher`entsus -e 11~9 s> (< koherentne)
1. seostatus, kokkukuuluvus
2. füüs lainete omadus (faasi ja sageduse konstantsus), mille tõttu saab tekkida statsionaarne interferents
3. lgv teksti vormiline ühtsus, vt ka kohesioon

komplikatsioon <komplikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld complicatio < ld complicare kokku voltima) • olukorda raskemaks v keerukamaks muutev asjaolu; med tüsistus, haiguse raskenemine teise haiguse juurdetuleku tõttu; lisanduv haigus v haiguslik nähtus

konsumerism <konsumer|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl consumerism < ld consumere (lõpuni) ära tarvitama) maj
1. tarbijaõiguslus, tarbijate ühiskondlik liikumine; taotleb tarbijaõiguste suurendamist võitluses tugevneva inflatsiooni ja agressiivse turundusega
2. vajaduste loomisele ja rahuldamisele rajatud subkultuur, kus ei tarbita vajaduse tõttu, vaid tarbimise enda ja sellega seotud sotsiaalsete hüvede pärast; konsumerism on levinud elanikkonna rikkuse suurenemise ja reklaamitööstuse arengu tõttu

kontraktsioon <kontraktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld contractio)
1. ahenemine, kokkutõmbumine, kootumine
2. füüs keha kokkutõmbumine
3. keem mahu vähenemine kahe vedeliku segunemisel
4. lgv keelendi vormiline lühenemine, millega kaasneb tihti morfeemide segunemine (nt naabersilpidesse kuuluvate vokaalide kokkusulamine üheks vokaaliks v diftongiks vahekonsonantide kao tõttu)
lihasekontraktsioonfüsiol lihase liigutus, kus lihasrakud tõmbuvad teataval viisil kokku

konvektsioon <konvektsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl convection < ld convectio kokkuvedu) • füüs soojuse levimine koos liikuva vedeliku v gaasiga, hrl õhuga; meteor õhu püstsihiline liikumine alumiste õhukihtide ebaühtlase soojenemise tõttu
konvektsioonivoolfüüs elektrivool, mida tekitab elektriliselt laetud makroosakeste v kehade liikumine

konvergents <konverg|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< konvergentne)
1. üksteisele lähenemine, sarnastumine, koonduvus, vastand divergents
2. biol eri päritoluga elundite v organismide sarnasus (v sarnasemaks muutumine) ehituses v talitlustes, mis on tingitud kohastumisest sarnaste olelustingimustega
3. füsiol mõlema silma nägemistelje koondumine lähedal asetsevale fikseeritavale objektile
4. mat koonduvus, jada (lõpmatu korrutise, rea) omadus olla koonduv
5. lgv keelte v murrete sarnastumine keelekontaktide tõttu (kasut keelkondade tekke seletamisel)
6. etn kultuurinähtuste sarnastumine

korrodeeruma <korrod`eeruma 27 v> • sööbima; roostetama; korrosiooni tõttu lagunema; geol vee v õhu toimel murenema, purunema

kriis <kr`iis kriisi kr`iisi 22e s> (< kr krisis eristamine; otsustus; pöördepunkt) • (äkki tekkinud) raske olukord; pöördeline hetk; maj (millegi) puudus v halb seis, nt energiakriis, majanduskriis; med murrang haiguse kulus; äge haigushoog, atakk; ohtlik seisund, mille puhul haige paranemine on muutunud küsitavaks, vastand lüüs2; psühh lahendamatu olukord inimese psüühikas; pol olukord, kus valitsus peab parlamendi umbusaldusavalduse tõttu ametist tagasi astuma

kroomvärvaine <+ aine `aine 6 s> • tekst peitsvärvaine, mis moodustab kroomi sooladega püsivaid kompleksühendeid; püsiva ja ereda värvuse tõttu kasut villa ja tehiskiudude värvimiseks

ksülitool <ksülit|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ksüloos + ld oleum õli) • keem kasesuhkur; kasut magusainena selle hambaid säästva toime tõttu

mimees <mim|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr mimēsis jäljendamine)
1. med ühe haiguse simulatsioon teise haiguse poolt sarnaste sümptomite kokkulangemise tõttu
2. biol mimetism, kaitsekohastumus, seisneb sarnastumises esemega, mis ei paku vaenlastele huvi (nt kiviga, kuivanud lehega, väljaheitega), vt ka mimikri
3. kunst, fil mimesis

narkootikum <narkootikum -i 19 s> (sks Narkotikum < narkootiline) • farm uimasti, meelemürk, aine, mida kasut ilma meditsiinilise näidustuseta selle kesknärvisüsteemile toimiva mõju tõttu

nutatsioon <nutatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld nutatio vankumine, noogutus)
1. astr perioodiline Maa telje võnkumine maailmaruumis pms Kuu mõjul
2. füüs pöörleva keha telje võnkumine
3. med tahtmatu peanoogutus, noogutusliigutustega värihalvatus
4. bot taimeorganite spiraalne liikumine nende osade ebaühtlase kasvu tõttu (nt ronitaimedel)

onühholüüs <+ l`üüs lüüsi l`üüsi 22e s> (< kr onyx, gen onychos küüs + lüüs2) • med küüne irdumine, küüne lagunemine nt seentõve tõttu

parabioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< para- + -bioos) biol
1. kahe kokkukasvanud v kunstlikult kokkukasvatatud looma kooselu, kokkukasvanud kudede ja elundite vastastikune toime
2. elava koe (nt närvikoe) üleärrituse tõttu tekkinud erutuvuse ja juhtivuse pidurdus
3. elu ja surma vaheline piirseisund
4. eri alamliikidesse kuuluvate isendite kooselu väikesel alal

paralogism <paralog|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr paralogismos) • loog eksijäreldus, ebaloogiline, mõtlemisvea tõttu tekkinud järeldus

parasiit <paras|`iit -iidi -`iiti 22e s> (kr parasitos muidusööja, priileivasööja) • biol nugiline, söödik, taim- v loomorganism, mis elab teise organismi peal v sees, toitudes selle kulul; piltl teise kulul elav isik
parasiitsõnalgv nugisõna, vääras tähenduses kasutatav, teise sõna tähendusalale tunginud sõna, nt sõna läbi sõnade kaudu, üle, pärast, tõttu asemel
parasiittaimbot taimparasiit, nugitaim, taim, mis toitub teistest taimedest, olles kinnitunud nende juurtele v võsudele; täisparasiidid võtavad peremeestaimelt vee ja kõik toitained, poolparasiidid saavad teistelt taimedelt vee ja osa toitaineid

permanentgaas <+ g`aas gaasi g`aasi 22e s> (< permanentne + gaas1) • keem gaas (vesinik, heelium, lämmastik), mida selle madala kriitilise temperatuuri tõttu peeti varem mitteveelduvaks; hiljem osutus arvamus vääraks

proliferatsioon <proliferatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< uusld prolifer võsusid kandev, kiiresti siginev < ld proles järelpõlv + ferre kandma)
1. bot õie moodustumisele järgnev õietelje pikenemine, mille tõttu õiest kasvab välja uus õis v võsu
2. med vohamine, üksikute koerakkude kiire paljunemine

propüliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr propylon väravaesine, sissekäik + -liit) • geol asendusmoonde tõttu muutunud vulkaaniline kivim

pseudogeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< pseudo- + geen) • biol ebageen, geen, mis mutatsioonide tõttu on kaotanud võime kodeerida proteiini

ptoos <pt`oos ptoosi pt`oosi 22e s> (< kr ptōsis langus) • med vaje, mingi elundi haiguslik vajumine allapoole, eriti ülemise silmalau allavajumine tõstelihaste halvatuse tõttu

rabarber <rab`arb|er -eri ~ -ri 2e s> (keskld rha barbarum < r(h)eum rabarber (perekond) + ld barbarus võõramaine) • bot mitmeaastane mahlakate lehevarte tõttu köögiviljana kasvatatav suurte lehtedega püsik (Rheum) tatraliste sugukonnast

ralli <ralli 16 s> (ingl rally) • sport võidusõit, millel võisteldakse tehases valmistatud, kuid modifitseeritud autode v mootorratastega tavaliikluseks suletud teelõikudel (lisakatsetel), mille pikkus on hrl 10–30 kilomeetrit; lisakatsete vahele jäävad ülesõidud, mille läbimiseks antakse ette kindel aeg; tulemus saadakse lisakatsete läbimise aegade liitmisel, millele võivad lisanduda trahvisekundid (mis saadakse ülesõitude läbimise aegade eksimuste tõttu)
rattaralli velotuur

reevakuatsioon <+ evakuatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< re- + evakuatsioon) • sõjategevuse tõttu rindelähedastest piirkondadest äraviidud elanikkonna, tehaste, asutuste, varade jm tagasitoomine endisesse asukohta

replantatsioon <+ plantatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld replantare tagasi istutama < re- + ld plantare istutama) • med tagasiistutus, nt õnnetuse tõttu äralõigatud jäsemeosa tagasisiirdamine; külgekasvatamine. Vt ka implantatsioon, transplantatsioon

resinoos <resin|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< ld resina vaik) • biol vaigustus, puu välispinna rikke tõttu tekkinud rohke vaigu eritumine okaspuust

strass <str|`ass -assi -`assi 22e s> (sks Strass) • tehn eriline pliiklaas, mida suurepärase läike ja kerge lihvitavuse tõttu kasut vääriskivide järeletegemisel

streikima <str|`eikima -eigib 28 v> • streiki korraldama, streigi tõttu tööd katkestama

stress <str|`ess -essi -`essi 22e s> (ingl) • med pingeseisund, organismi eriline füsioloogiline reaktsioon vastuseks välis- v sisekeskkonna negatiivsetele mõjuritele, nt külmale, näljale, vaimsetele ja kehalistele traumadele jm
stresshaavandmed arvatavalt vaimse ülepinge v raske üldhaiguse tõttu tekkinud mao- v kaksteistsõrmikuhaavand

striktuur <strikt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld strictura kokkupigistamine) • med ahend, torujate elundite valendiku tunduv kitsenemus, eriti mingi haigusliku protsessi tagajärjel tekkinud armide tõttu

strühniinipuu <+ p`uu 26i s> (< kr strychnos juustumari) • bot igihaljaste lehtpuude perekonda (Strychnos) logaanialiste sugukonda kuuluv puu, mille paljude liikide seemned on strühniinisisalduse tõttu mürgised. Vt ka kuraare

sünergism <sünerg|`ism -ismi -`ismi 22e s> , sünergia <sün`ergia 1 s> (kr synergia koostegutsemine) • mitme elundi, ravimi, keskkonnamõjuri vms samasuunaline koostoime, mis mõjutab organismi eluprotsesse osatoimete vastastikvõimenduse tõttu tugevamini kui samade toimete summa; maj ettevõtte v organisatsiooni allüksuste ühistöös avalduv nähtus, et koos saavutatakse paremaid tulemusi kui üksteisest sõltumatul tegutsemisel, nimet ka 2 + 2 = 5 tüüpi ilminguks

tamarisk <tamar|`isk -iski -`iski 22e s> (ld tamarix, tamariscus) • bot kanarbikku meenutavate lehtedega roosa- v valgeõieliste igihaljaste v heitlehiste lehtpõõsaste v väikeste puude perekond (Tamarix) Lõuna-Euroopa, Aasia ja Aafrika rohtlates, poolkõrbetes ja kõrbetes; park- ja värvainete sisalduse tõttu kasut nahatööstuses; kasvat ka ilupuude ja -põõsastena

termosifoon <+ sif|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< termo- + sifoon) • vedelike (hrl vee) soojusvahede tõttu toimuv iseringlus torustikus; rakendatakse mootorite jahutussüsteemides, keskküttesüsteemides jm

tetraetüülplii <+ pl`ii 26 s> (< tetra- + etüül + plii) • keem väga mürgine kergesti lenduv värvuseta vedelik; on lisatud bensiinile oktaaniarvu suurendamiseks, kuid keskkonnaohtlikkuse tõttu arenenud riikides enam ei kasutata

tioplast <+ pl`ast plasti pl`asti 22e s> (< tio- + plast) • keem, tehn kautšukitaoline elastne polümeer; suure väävlisisalduse tõttu väga kulumiskindel, mistõttu kasut nt õlikindlate tihendite, voolikute vm valmistamiseks

transudatsioon <transudatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr transsudation < trans- + ld sudare higistama) • med vere- ja lümfiringehäirete tõttu vereseerumi imbumine läbi veresoonte kudedesse ja kehaõõntesse

triivtransistor <+ transistor -i 19 s;+ trans`istor -i 2e s> (< triiv + transistor) • füüs, el bipolaartransistor, mille baasis on ebaühtlase lisandijaotuse tõttu sisemine elektriväli (triivväli), mis kiirendab laengukandjate liikumist läbi baasi emitterist kollektorisse

tsükloopia <tsükl`oopia 1 s> , kükloopia <kükl`oopia 1 s> (< kr Kyklōps kükloop) • med ainusilm(ali)sus, soerdlikkus, mille puhul inimesel silmamunade kokkukasvamise tõttu on arenenud vaid üks silm näo keskjoonel

tümpaania <tümp`aania 1 s> (< kr tympanon käsitrumm) • med tümpanism, kõhupuhitus, tekib gaaside kogunemise tõttu soolestikku v kõhukelmeõõnde; vet puhitus, mäletsejaliste haigus, mille puhul pms vatsa koguneb rohkesti gaase

unioon <uni|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld unio ühtsus, ühendus)
1. ühendus, liit; iseseisvate riikide liit, tekkinud ühise monarhi v lepingute tõttu
2. bot sarnaste ökoloogiliste tingimuste ja karakterliikidega sünuuside tüüp

vestiigium <vest`iigium -i 19~2e s> (< ld vestigium jälg) • biol, zool lootejälg, jäde, mandunud jädemeline elund, kehaosa v mingi muu tunnus, mis oli eellastel hästi arenenud, kuid on otstarbe kadumise tõttu taandarenenud (inimesel nt kehakarvkate, ussripik). Vt ka rudiment

vitiliigo <vitiliigo 16 s> (< ld vitiligo sammaspool) • med laikpigmenditus, naha laigutine pigmenditus; tekib pigment melaniini ebaühtlase jaotumise tõttu. Vt ka albinism

ökodivergents <+ diverg|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< öko- + divergents) • biol liikide evolutsiooniline lahknemine erisuguste elutingimustega kohastumise tõttu, avaldub nii elutalitluses kui ka väliskujus


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur