[VSL] Võõrsõnade leksikon

atribueerima <atribu|`eerima -eerib 28 v> (ld attribuere) • lisama; (teost kellelegi) omistama

atributsioon <atributsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld attribuere omistama) • kirj, kunst anonüümse v pseudonüümse teose omistamine mingite tunnuste v allikate põhjal teatavale autorile, autori (ka teose loomise aja ning koha) tuvastamine; psühh inimese iseloomujoonte, kavatsuste jne järeldamine tema käitumisest

atribuut <atrib|`uut -uudi -`uuti 22e s> (ld attributum < attribuere omistama, lisama)
1. juurdekuuluv ese, tarvik
2. fil substantsi lahutamatu omadus (nt liikumine on mateeria atribuut); oluline, iseloomulik tunnus
3. lgv täiend
adjektiivatribuut • lgv omadussõnaline täiend
adverbiaalatribuut • lgv määruslik täiend
genitiivatribuut • lgv omastavaline täiend; nimisõnaline täiend omastavas käändes

dramatiseerima <dramatis|`eerima -eerib 28 v> (sks dramatisieren) • kirj (jutustavat teost) draamavormi seadma; piltl dramaatiliseks tegema, sündmusele liiga tõsist iseloomu omistama, nähtuse tõsidust suurendama

hüpostaseerima <hüpostas|`eerima -eerib 28 v> (< hüpostaas) • fil idealistlikus filosoofias: abstraktseile mõisteile iseseisvat reaalset olemasolu omistama

kvantima <kv`antima kvandib 28 v> (< kvant)
1. klassikaliselt füüsikateoorialt vastava matemaatilise menetlusega kvantfüüsikale siirduma
2. füüs kvantfüüsikas konkreetsete füüsikaliste suuruste diskreetset struktuuri leidma
3. el analoogsignaali muutumispiirkonda vahemikeks jagama ja igale neist väärtust omistama

rehabilitatsioon <rehabilitatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld rehabilitatio < rehabilitare rehabiliteerima < re- + habilitare õigusvõimet omistama < ld habilis sobiv; suuteline)
1. õiguse, au ja hea nime ennistamine
2. jur ennistus, kohtuotsusega äravõetud õiguste tagasiandmine teatud aja möödumisel pärast karistuse kandmist v pärast kohtuotsuse uuesti läbivaatamist
3. med inimese tervise v töövõime taastumine v taastamine