Tagasi sõnastikku.

Valminud on esimene eesti keele – eesti viipekeele õigusterminite e-sõnastik, mis aitab kaasa õiguskeele tekkimisele eesti viipekeeles ning toetab eesti viipekeele arengut.

Sõnastikus on ligikaudu 200 eesti keele ja eesti viipekeele õigusterminit koos sisuseletuse ja näidislausega, kokku üle 600 videofaili. Kui terminile on esitatud kaks samatähenduslikku oskusviibet, on esimene neist õigusvaldkonnas eelistatum. Kui ühel terminil on kaks erineva tähendusega mõistet, siis on sellele kaks eri viibet. Oskusviipe võimalikult täpseks tajumiseks on viibe transkribeeritud. Transkriptsiooni põhimõtted, sümbolid ja nende tähendused leiate SIIT.

Sõnastiku koostamisel võeti aluseks eesti keele õigustermin. Eesti viipekeele üldkeeles olemasolevaid viipeid vajadusel täpsustati või täiustati. Kui aga õigusmõiste tähistamiseks viibe puudus, mõeldi välja uus oskusviibe. Uue viipe loomisel tugineti eesti viipekeele viipeloome põhimõtetele ning viibete liitmis- ja tuletamisprintsiipidele. Uued oskusviiped on huvitavad ja nii mõnigi neist eriliselt õnnestunud. Mis aga veelgi tähtsam – uued viiped on õigusliku tähenduse poolest täpsemad ja õigemad. Sõnastiku koostajad loodavad, et uued oskusviiped leiavad laialdast rakendamist eesti viipekeele kasutajate hulgas.

Sõnastikus esitatud sõnad on liigitatud õigusvaldkondade järgi. Aluseks on võetud Riigi Teataja kodulehe süstemaatiline liigitus [link]: riigiõigus [riigiõ]; haldusõigus [haldõ]; keskkonnaõigus [keskkõ]; eraõigus [eraõ]; tööõigus [tööõ]; karistusõigus [kar]; kohtumenetlusõigus [kohtumõ].

Eestikeelsed definitsioonid pärinevad kehtivatest õigusaktidest ja sõnastikest: Eesti Keele Instituudi mitmekeelne terminibaas [Esterm]; Õigusleksikon (K. Maurer 2000) [ÕL] ja Eesti keele seletav sõnaraamat [EKSS].

Sõnastik on mõeldud eelkõige viipekeelsetele kurtidele ja viipekeeletõlkidele õigusalaste tekstide mõistmisel ja nende tõlkimisel. Kuid sellest võib abi olla ka kurtidele õpilastele ühiskonna- ja õigusõpetuse aine omandamisel koolis ning eesti viipekeele õppijatele.

Sõnastiku väljatöötamisel on osalenud nii kurdid kui ka kuuljad - õigusvaldkonna, eesti viipekeele või viipekeeletõlke asjatundjad. 2016. aastal moodustatud eesti viipekeele õigusterminoloogia komisjoni tööst on osa võtnud kurtidega seotud organisatsioonide ja õppeasutuste esindajad Hendrick Rang, Harri Paabo, Liivi Liiholm, Regina Paabo, Jari Pärgma, Gretel Murd, Madis Kams, Aire Murd, Ulvi Saks, Liina Janson, Tiit Papp, Amiolla Pihel, Riina Kuusk, Leili Pukk, Tea Aavik, Kristiina Vaikmets.

Harri Paabo ja Regina Paabo töötasid välja mõistepesade süsteemi ning täpsustasid terminivalikut ja selle tähendusvälja oluliste tunnuste kaudu
Liivi Liiholm transkribeeris viiped
Gretel Murd ja Jari Pärgma viiplesid viipekeelseid tekste
Kert Kalvik filmis viipekeelseid tekste ja monteeris videofailid
Liina Janson tegi eestikeelsetele tekstidele keelelist korrektuuri
Indrek Hein pakkus infotehnoloogist tuge
Regina Paabo juhtis e-sõnastiku koostamisega seotud tegevusi.

Eesti keele – eesti viipekeele õigusterminite e-sõnastik on koostatud Eesti Keele Instituudi veebipõhises sõnastike haldussüsteemis EELex. Sõnastiku käesolev versioon on valminud Eesti Keele Instituudi ja Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu koostöös ning Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastamisel.

Töö e-sõnastikuga jätkub. Kui te leiate, et sõnastikust puudub mõni väga vajalik õigustermin, siis andke palun sellest teada. Oodatud on ka kõik muud ettepanekud, mis aitavad eesti keele – eesti viipekeele õigusterminite e-sõnastikku paremaks teha. Ootame tagasisidet aadressile regina@viipekeeletolgid.ee. Tehnilistest probleemidest palume teada anda elektronposti aadressile webmaster@eki.ee.