[VES] Vene-eesti sõnaraamat

афиша 76 С ж. неод. müürileht, kuulutus, plakat, afišš; театральная афиша teatrikuulutus;
◊ не сходить с афиш kinolinal ~ (teatri)laval püsima

выдержать 183*a Г сов. → несов. выдерживать
‣ что, без доп. vastu pidama, vastu panema, välja kannatama, taluma, üle elama; лёд выдержал даже танк jää pidas isegi tanki raskusele vastu, нервы не выдержат närvid ei pea vastu, выдержать бурю tormile vastu panema, выдержать взгляд кого kelle pilku välja kannatama ~ taluma, выдержать операцию lõikust üle elama, его учебник выдержал несколько изданий tema õpikust on mitu trükki, машина выдержала испытание auto osutus katse(tuse)l kõlblikuks, он с успехом выдержал экзамен ta sooritas ~ õiendas eksami edukalt;
‣ кого kõnek. (kinni) hoidma ~ pidama;
‣ что laagerdama; seisutama, seista laskma;
‣ что välja pidama, sama taset säilitama; järjekindlalt kasutama ~ tegema; архаический стиль выдержан до конца arhaiseeriv stiil on lõpuni välja peetud, стихотворение выдержано в стиле романтизма luuletus on kirjutatud läbinisti romantismi stiilis;
◊ выдержать ~ выдерживать характер kindlameelseks ~ kõigutamatuks jääma, iseloomukindlust näitama ~ osutama; выдержать ~ выдерживать роль oma osas püsima

выстоять 257* Г сов. → несов. выстаивать
‣ paigal seisma ~ püsima; выстоять в очереди два часа tervelt kaks tundi järjekorras seisma, он выстоял на ногах целый спектакль ta seisis kogu etenduse aja püsti;
‣ (без несов.) в чём peale jääma; перед кем-чем, против кого-чего, без доп. vastu pidama; выстоять в споре vaidluses peale jääma, войска выстояли перед натиском противника väed pidasid vaenlase survele vastu, выстоять до конца lõpuni vastu pidama, дом не выстоял maja ei pidanud vastu ~ ei jäänud püsti;
‣ кого väljendis выстоять лошадь (после езды) hobust (pärast sõitu) maha jahutama

держаться 183 Г несов.
‣ за кого-что, чем, чего kinni hoidma ~ pidama; hoidma, hoiduma; держаться друг за друга teineteisest ~ üksteisest kinni hoidma, держаться за руку käest kinni hoidma, держаться строгих правил rangetest reeglitest kinni pidama, держаться в стороне kõrvale hoid(u)ma, держаться правой стороны paremat kätt ~ paremale hoid(u)ma, держаться особняком omaette olema, teistest kõrvale hoid(u)ma;
‣ на ком-чём, без доп. püsima; едва держаться на ногах vaevu jalul püsima, держаться на воде vee peal püsima, всё хозяйство держалось на матери kogu majapidamine püsis üksnes ema õlul, у больного второй день держится высокая температура haigel püsib teist päeva kõrge palavik;
‣ vastu pidama; держаться до прибытия подкрепления abiväe ~ toetuse saabumiseni vastu pidama, держись! pea vastu!
‣ käituma; держаться уверенно enesekindlalt käituma;
‣ страд. к держать;
◊ держаться на волоске ~ на нитке ~ на ниточке juuksekarva otsas rippuma; в чём (только) душа держится kuidas (tal) hing sees seisab

дотянуть Г сов. → несов. дотягивать
‣ 339a кого-что, с чем, до чего kohale ~ lõpuni venitama ~ tõmbama ~ lohistama ~ vedama ~ tirima; milleni tõmbama ~ venitama ~ vedama; дотянуть телефонный провод до леса telefonijuhet metsani vedama, дотянуть с работой до полудня tööga poole päevani ~ lõunani venitama, дотянул с заявлением до последнего дня viivitas ~ venitas avalduse andmisega viimase päevani, дотянуть бревно до берега palki kaldani ~ kaldale lohistama, дотянуть песню до конца laulu lõpuni laulma;
‣ 339b до чего kõnek. (raskustega) milleni jõudma ~ vastu pidama; мы с трудом дотянули до шоссе jõudsime vaevu maanteele (välja), дотянуть до зарплаты palgapäevani kuidagi (rahaga) välja tulema ~ venitama;
‣ 339b до чего kõnek. elama, hinges püsima; больной не дотянет до весны haige ei ela (enam) kevadeni

наступить I 323b Г сов. → несов. наступать I на кого-что peale astuma; на что, чем (jalale, käpale) toetuma; наступить на ногу кому (1) jala peale astuma kellele, (2) ülek. kanna ~ varba peale astuma kellele, наступить на гвоздь naela jalga ~ naela otsa astuma, он не мог наступить на раненую ногу ta ei saanud haavatud jalale toetuda;
◊ наступить ~ наступать на горло ~ на глотку кому madalk. kelle kõri pihku võtma; наступить ~ наступать на (любимую) мозоль кому kõnek. kelle konnasilmale astuma, kelle hella ~ kõige valusamat kohta puudutama; наступить ~ наступать на хвост кому madalk. (1) kelle kannul ~ sabas püsima, (2) kellele varba ~ kanna ~ saba peale astuma; медведь на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu kõrva peale astunud, kellel ei ole muusika jaoks kõrva

нетвёрдо Н ebakindlalt, kindlusetult; нетвёрдо стоять на ногах ebakindlalt jalul püsima, нетвёрдо ответить ebakindlalt vastama

нога 71 (вин. п. ед. ч. ногу) С ж. неод. jalg; правая нога parem jalg, левая нога vasak ~ pahem jalg, передняя нога esimene jalg, задняя нога tagumine jalg, стропильная нога ehit. sarikas, опорная нога sport tugijalg, не по ноге ei sobi jalga, ei ole jala järgi, стол на трёх ногах kolme jalaga laud, в ногах кровати voodi ~ sängi jalutsis, быть весь день на ногах kogu päeva jalul ~ jalgadel ~ püstijalu olema, взобраться ~ залезть ногами на стул jalgupidi toolile ronima, сбиться с ноги vale jalga astuma (marssimisel), волочить ~ едва таскать ноги vaevalt jalgu järele vedama, вскакивать на ноги püsti kargama, удержаться ~ устоять на ногах jalul püsima, у кого ноги отнялись ~ подломились ~ подкосились kelle jalad läksid nõrgaks, kes vajus kokku, kes püsib vaevalt jalul, переступать ~ переминаться с ноги на ногу paigal tammuma, ühelt jalalt teisele astuma, надевать на босу ногу palja jala otsa panema ~ torkama, перенести болезнь на ногах püstijalu haigust läbi põdema, сидеть нога на ногу jalg üle põlve istuma, сбивать ~ сшибать с ног jalust maha lööma, подставить ногу кому jalga taha panema (ka ülek.), хромать на обе ноги mõlemat jalga luukama ~ lonkama (ka ülek.);
◊ без задних ног (спать) madalk. nagu kott magama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; бежать со всех ног jooksma, nagu jalad võtavad, kõigest jõust jooksma; сбиться с ног kandu rakku jooksma; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; (вооружённый) с ног до головы ~ с головы до ног hambuni relvastatud ~ relvis; одна нога здесь, другая там kõnek. kähku, kibekiiresti (kuhugi jooksma v. kusagil ära käima); вверх ногами uperkuuti, kummuli; отбиваться руками и ногами от кого-чего käte-jalgadega tagasi tõrjuma; ставить ~ поставить вверх ногами pea peale pöörama; колосс на глиняных ногах liter. hiiglane savijalgadel; валяться в ногах у кого kelle ees põlvili maas roomama; (быть) на короткой ~ дружеской ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; с левой ноги ~ не с той ноги вставать ~ встать vasaku jalaga voodist tõusma; ноги чьей не будет где kõnek. kes ei tõsta ~ ei too enam oma jalgagi kuhu; едва ноги носят ~ держат, едва на ногах стоит ~ держится, ноги не держат kõnek. ei seisa ~ püsib vaevalt jalul (väsimusest, haigusest vm.); ноги протянуть kõnek. vedru välja viskama, koibi sirgu ajama; ставить ~ поставить на ноги jalule aitama; (быть) одной ногой в могиле haua äärel olema, ühe jalaga hauas olema; ни ногой куда kõnek. ei tõsta jalgagi kuhu; ни в зуб ногой madalk. tume nagu tökatipudel, mitte mõhkugi (ei tea); идти в ногу с кем-чем kellega-millega sammu pidama, millega kaasas käima; жить на широкую ногу laialt ~ külla otsas elama

падать 164b Г несов.
‣ сов. упасть, пасть (tavaliselt van.) kukkuma, langema, laskuma; яблоки падают на траву õunad kukuvad ~ varisevad rohule, листья падают на землю lehed langevad maha, снег падал большими хлопьями sadas ~ tuli laia lund, забор падает tara on ümber kukkumas, падать на колени põlvili langema ~ laskuma, падать в объятия кому kellele kaela langema, падать навзничь silmili maha langema, падать замертво surnult maha langema, давление падает rõhk langeb, настроение падает tuju langeb, тень падала на дорожку vari langes teele, выбор падает на вас valik langeb teie peale, подозрение падает на него kahtlus langeb temale, все заботы падали на него kõik mured langesid tema õlule, туман падает udu laskub ~ vajub alla ~ maha;
‣ на что, без доп. langema, asetuma; kahanema, halvenema; ударение падает на последний слог rõhk langeb viimasele silbile, волосы падают на плечи juuksed langevad õlgadele, цены падают hinnad langevad ~ alanevad, ветер падает tuul nõrgeneb, зрение падает nägemine halveneb, интерес падает huvi kaob ~ on kadumas;
‣ сов. пасть, упасть alla käima; langema; падать в глазах ~ во мнении публики publiku silmis langema;
‣ сов. пасть lõpma, otsa saama, surema (looma kohta);
◊ падать ~ валиться с ног (от усталости) väsimusest ümber kukkuma ~ vaevu jalul püsima, maha kukkumas ~ kokku varisemas olema; падать ~ упасть ~ пасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; падать ~ упасть в обморок (ära) minestama; падать ~ упасть ~ пасть в ноги кому kelle ette põlvili langema ~ põrmu heitma; падать со смеху ~ от смеха naerust nõrkema; сердце падает ~ упало у кого süda võpatab ~ võpatas

плавать 164b Г несов.
‣ ujuma (ei viita ühesuunalisusele), ülek. ka hõljuma; плавать кролем krooli ujuma, плавать на спине selili ujuma;
‣ vee peal püsima, ujuma; дерево плавает puu püsib vee peal ~ ujub;
‣ на чём laevaga sõitma; кем, на чём kõnek. kellena merd sõitma, merel käima; meresõitu ~ mereretke tegema; purjetama, seilama; плавать на корабле laevaga sõitma, плавать матросом madrusena merd sõitma;
‣ ülek. kõnek. kobamisi vastama, vastustes ebakindel olema; плавать на экзамене eksamil kobamisi vastama;
◊ мелко плавает кто kõnek. (1) kelle tiivad ei kanna, (2) kes on liiga väike vend ~ liiga pisike putukas ~ vilets vennike; vrd. плыть

подержаться 183 Г сов.
‣ за что (veidi aega) kinni hoidma millest; подержаться за перила käsipuust kinni hoidma;
‣ (veidi aega) püsima; подержаться на воде veidi aega vee peal püsima, с неделю подержалась солнечная погода päikese(paiste)line ilm püsis umbes nädala;
‣ (mõnda aega) vastu pidama ~ mitte alla andma

привиться 326 (прош. вр. привилось и привилось, ились и привились) Г сов. → несов. прививаться
‣ к чему aiand. alusega kokku kasvama (poogendi kohta), külge pookuma;
‣ aklimatiseeruma, kohanema;
‣ med. (vaktsiinile) reageerima; оспа хорошо привилась rõuged on hästi üles tulnud;
‣ ülek. juurduma, püsima jääma, elujõudu omandama; новая мода быстро привилась uus mood on kiiresti omaks võetud ~ juurdunud

продержаться 183 Г сов. (teatud aeg v. ajani) püsima ~ vastu pidama ~ vastu panema; продержаться на воде vee peal püsima, так он долго не продержится nii ta kaua vastu ei pea ~ ei pane, рекорд продержался два года rekord püsis kaks aastat, краска ещё продержится долго värv peab veel kaua vastu

проскрипеть 238 Г сов.
‣ krigisema, kriginat tegema, kriuksuma, krägisema, kriiksuma, nagisema, kribisema, kääksatama; проскрипели ступеньки лестницы trepiastmed nagisesid, проскрипела дверь uks kääksatas;
‣ (rataste) kriginal ~ kriuksudes mööda sõitma;
‣ что, без доп. kõnek. rämeda ~ käriseva häälega ütlema;
‣ (teatud aeg) krigisema ~ kriuksuma ~ nagisema ~ kribisema ~ kääksuma;
‣ hinges püsima, hingitsema

простоять 257 Г сов. → несов. простаивать
‣ (teatud aeg v. ajani) jalul ~ püstijalu olema, seisma, mitte töötama; простоять службу seistes jumalateenistust kuulama, простоять в очереди järjekorras (ära) seisma, он простоял час в ожидании ta ootas püstijalu tund aega, трактора простояли из-за отсутствия горючего kütuse puudumise tõttu traktorid ei töötanud ~ seisid;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) (paigal) püsima; январь простоял морозный jaanuarikuu oli külm, дом простоял несколько веков maja on vastu pidanud ~ pidas vastu mitu sajandit;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) seisma ~ paigal olema; поезд простоял на станции сутки rong seisis jaamas ööpäeva, мы простояли в лагере ещё сутки jäime veel ööpäevaks laagrisse

просуществовать 172b Г сов. (teatud aeg v. ajani) olemas olema ~ eksisteerima; ära elama, elatuma; долго просуществовать kaua olemas olema ~ püsima, как-нибудь просуществовать kuidagiviisi ära elama

роль I 92 С ж. неод. osa, roll; комическая роль koomiline osa ~ roll, главная роль в пьесе näidendi peaosa, играть ~ исполнять роль Гамлета Hamleti osa ~ Hamletit mängima, заучивать свою роль наизусть oma osa ~ rolli pähe õppima, руководящая ~ ведущая роль juhtiv osa, играть жалкую роль haletsusväärset osa etendama, претендовать на роль кого kelle ~ missugusele osale pretendeerima, kelle ~ missugust osa taotlema, выступать в роли кого kelle osas esinema, роль личности в истории isiku osa ajaloos, роль крестьянства в революции talurahva osa revolutsioonis, ему принадлежит большая роль в этом деле tal on selles loos ~ asjas tähtis osa, ta etendab selles loos ~ asjas tähtsat osa;
◊ выдерживать ~ выдержать роль oma osa ~ rolli lõpuni mängima, oma osas püsima; войти в роль osasse sisse elama, mingit osa enda peale võtma; выйти из роли oma osast välja langema; играть роль в чём tähtsust omama, (teatud) osa etendama, rolli mängima; поменяться ролями oma kohti ~ osi vahetama

сидеться 232 Г несов. (безл., обычно с отриц.) кому püsima; ему не сиделось на месте ta ei püsinud paigal, не сидится дома pole tahtmist kodus istuda

слово С с. неод.
‣ sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
‣ (без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
‣ jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
‣ (без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
‣ (без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
‣ (без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
‣ слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
◊ крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema

сохраниться 285 Г сов. → несов. сохраняться säilima, püsima, alal ~ alles olema ~ jääma; яблоки хорошо сохранились õunad on hästi säilinud, сохранились старые обычаи on säilinud ~ püsinud vanad kombed, эта женщина хорошо сохранилась kõnek. see naine on hästi säilinud ~ nooruslik püsinud, сбережения сохранились säästud jäid ~ on alles, здоровье его сохранилось tal on tervis alles ~ veel hea; vrd. храниться

стараться 165 Г несов. с инф. püüdma, hoolsalt ~ innukalt ~ usinalt tegema; стараться изо всех сил kõigest väest püüdma, он старался удержаться на ногах ta püüdis jalgadele püsima jääda, стараться выиграть время aega võita püüdma, можешь не стараться kõnek. ära parem näe(gi) vaeva, ära püüagi, рад стараться sõj., aj. püüan hoolega! (soldati vastus ülemale); vrd. постараться

стоять 257 Г несов.
‣ seisma, püsima, olema; parkima (liikluses); стоять на месте paigal seisma ~ püsima, стоять на ногах püsti seisma, стоять на цыпочках kikivarvul seisma, стоять навытяжку tikksirgelt seisma, стоять спиной к кому seljaga ~ selg kelle poole seisma, стоять в углу nurgas seisma, стоять перед зеркалом peegli ees seisma, стоять на ветру tuule käes seisma, стоять в очереди järjekorras seisma ~ olema, стоять перед глазами silmade ~ silme ees seisma, стоять за мир rahu eest seisma, rahu kaitsma, стоять борт о борт pardati ~ pardad vastakuti ~ parras pardas seisma, стоять на мели madalikul seisma ~ olema, стоять на якоре ankrus seisma ~ olema, стоять на вахте vahis seisma ~ olema, стоять близко к кому kelle lähedal seisma, kellele lähedane olema, стоять на стороне кого kelle poolt olema, стоять в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ keskmes olema, стоять у власти võimul olema, valitsema, стоять во главе чего mille eesotsas olema, стоять на повестке дня päevakorras olema, стоять в списке nimekirjas olema, стоять наготове valmis olema, стоять на страже Родины kodumaa kaitsel olema, kodumaad kaitsma, стоять в обороне kaitses ~ kaitsel olema, стоять на пoсту (vahi)postil olema ~ seisma, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, стоять лагерем laagris olema, стоять на зимних квартирах talvekorteris olema, стоять перед катастрофой katastroofi ~ suure õnnetuse äärel ~ hukkumas ~ hukul olema, часы стоят kell seisab, работа стоит töö seisab, перед нами стоят важные задачи meie ees seisavad tähtsad ülesanded, цветы стоят в вазе lilled on vaasis, слёзы стоят в горле nutuklimp on kurgus, на глазах стояли слёзы pisarad olid silmis, silmad olid veekalkvel ~ vees, стояло лето oli suvi, на дворе стоял октябрь käes oli oktoober, стояли солнечные дни olid ~ püsisid päik(e)selised ~ päikest täis päevad, жара стоит palav ~ kuum ilm püsib, peab palavat ~ kuuma ilma, на ногах не стоит ta püsib vaevu jalul, в ушах стоял шум kõrvus kohises, стоит грохот müriseb, mürtsub, стоит смех on kuulda naeru, naerdakse;
‣ стой(те) повел. накл. seis, pidage kinni, oodake, pidage; стой! seis! стойте, теперь я вспомнил pidage, mul tuli nüüd meelde;
◊ стоять горой за кого-что nagu müür kelle-mille eest seisma; стоять грудью за кого-что rinnaga kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; стоять на карте kaalul olema; стоять над душой чьей, у кого kõnek. (1) juures vahtima, (2) kui uni kellele peale käima, asu ~ hingerahu mitte andma; ругать ~ бранить на чём свет стоит kõnek. sõimama nii et maa must; стоять выше кого kellest üle olema; стоять на своём oma seisukoha juurde jääma, oma seisukohale truuks ~ kindlaks jääma; стоять одной ногой в могиле kõnek. haua äärel ~ ühe jalaga hauas olema, üks jalg hauas, teine haua äärel; стоять на ложном пути valel teel olema; стоять на распутье teelahkmel olema; стоять насмерть elu ja surma peale võitlema, viimseni vastu pidama; стоять на одной доске с кем kellega ühe pulga peal olema

стояться 257 Г несов. (безл.) кому обычно с отриц. (mitte) paigal püsima; никому не стоялось на месте keegi ei suutnud paigal püsida

сходить I 313b Г несов. → сов. сойти
‣ vt. сойти;
‣ (без сов.) с отриц. paigalt ~ kohalt liikuma ~ tõusma, pealt ära minema ~ tulema ~ kaduma; не сходить с места paigal püsima, не сходить со страниц газет iga päev ajalehes olema, ajaleheveergudel püsima, больной не сходил с постели haige ei tõusnud voodist, самовар не сходил со стола samovar oli kogu aeg laual, улыбка не сходила с лица naeratus ei kadunud näolt, kogu aeg oli naeratus näol;
◊ не сходить с языка ~ с уст kellel у кого kogu aeg suus ~ pidevalt hammaste vahel olema

увековечиться 271 Г сов. → несов. увековечиваться
‣ jäädvustuma, põlistuma, igavikustuma, püsistuma; увековечиться в памяти потомства järeltulijatele igaveseks meelde jääma, järeltulevates põlvedes edasi elama;
‣ igaveseks ~ jäävalt kehtima, igavesti ~ alatiseks püsima ~ kestma jääma

угнаться 184 Г сов. за кем-чем
‣ kellel kannul püsima (kõnek. ka ülek.), kellele järele jõudma; за хорошим бегуном не угнаться heale jooksjale ei jõua järele;
‣ ülek. kõnek. kellele vastu saama; мне за тобой не угнаться ei mina sulle vastu saa

удержаться 183 Г сов. → несов. удерживаться
‣ на чём (mingisse seisundisse) püsima jääma, kohale ~ pidama jääma; удержаться в седле sadulasse püsima jääma, удержаться на ногах jalule ~ püsti jääma, удержаться на высоте kõrgendikku enda käes hoidma, на этом посту он долго не удержится sellel (ameti)kohal ta kaua ei püsi ~ kauaks pidama ei jää ~ kaua vastu ei pea;
‣ alles jääma; vastu pidama ~ panema (lahingus); удержаться в памяти meeles püsima;
‣ от чего millest hoiduma, end tagasi hoidma; удержаться от курения suitsetamast hoiduma, удержаться от соблазна kiusatusele vastu panema, удержаться в стороне от споров vaidlustest kõrvale ~ eemale hoiduma, он не мог удержаться от смеха ta ei suutnud naeru pidada ~ tagasi hoida

уложиться 311 Г сов. → несов. укладываться II
‣ pakkima, asju kokku panema; наскоро уложиться kiiruga (asju) pakkima, он быстро уложился ta pani asjad kiiresti kokku;
‣ во что ära ~ sisse mahtuma (liter. ka ülek.); все вещи уложились в чемодан kõik asjad mahtusid kohvrisse, тезисы уложились на двух страницах teesid mahtusid kahele leheküljele ~ kahe lehekülje peale;
‣ во что ülek. (ajaliselt) toime tulema, hakkama saama; докладчик уложился в час aruandja ~ esineja tuli toime ~ sai hakkama tunni ajaga, он не уложился в сроки ta ei suutnud tähtajast kinni pidada, ta ei tulnud tähtajaks toime, уложиться в график graafikus püsima;
◊ уложиться в голове ~ в сознании kõnek. pähe mahtuma, mõistusesse ~ ajudeni jõudma

усидеть 232 Г сов.
‣ где istuma jääma, istuda maldama ~ läbema ~ kärsima, istuda ~ paigal püsida suutma; от боли он не мог усидеть на месте ta ei suutnud valu tõttu paigal istuda, valu ei lasknud tal paigal istuda, она не могла усидеть дома ta ei mallanud ~ läbenud ~ kärsinud kodus olla, он не усидит и минутки ta ei malda ~ läbe hetkegi paigal püsida, еле усидеть в седле hädavaevu sadulasse püsima jääma;
‣ ülek. kõnek. võimul ~ kohal ~ ametis püsima; ленивый на этом месте не усидит laisk selle koha peal ~ sellel (ameti)kohal ei püsi;
‣ что madalk. (korraga) kinni ~ pintslisse panema ~ pistma; endale sisse ajama; hinge alla panema;
‣ что madalk. ära mustama ~ reostama; мухи усидели зеркало peegel on kärbsemusta täis

установиться 321 Г сов. → несов. устанавливаться
‣ välja ~ kindlaks kujunema; установился обычай on kujunenud tava(ks), on saanud kombeks ~ tavaks, почерк ещё не установился käekiri on alles välja kujunemata, между нами установились хорошие отношения meil tekkisid head suhted, установилась тишина tekkis ~ võttis maad vaikus, порядок установился kord on majas ~ sai majja;
‣ püsima jääma, püsivaks muutuma, stabiliseeruma; погода установилась ilm püsib (ilus), (ilusad) ilmad on püsima jäänud ~ jäid püsima, ilmad on ilusad, установился санный путь talitee on püsima jäänud ~ jäi püsima, установившийся ветер ühtlane tuul, установившийся режим püsirežiim;
‣ madalk. asetuma, aset võtma, paigal ~ paigas olema

устоять 257 Г сов. → несов. устаивать
‣ püsti ~ seisma jääma, püsima ~ jalule jääma; устоять на ногах jalule püsima jääma, я не мог устоять на месте ma ei suutnud paigale jääda ~ paigal püsida;
‣ против кого-чего, перед кем-чем vastu panema (ka ülek.), vastu pidama, kindlaks jääma; устоять под натиском врага vaenlase survele vastu pidama, пшеница погибла, а рожь устояла nisu hävis, aga rukis pidas vastu ~ elas (põua, pakase) üle, я не устоял перед её просьбами ma ei suutnud ta palvetele ~ palumisele vastu panna ~ vastu seista, он не устоял перед соблазном ta ei suutnud kiusatusele vastu panna

устояться 257 Г сов. → несов. устаиваться
‣ selgi(ne)ma, selgenema, settima; мутная вода устоялась sogane vesi on selginenud;
‣ madalk. (seistes) valmis saama; квас устоялся kali on valmis;
‣ ülek. kõnek. püsima jääma, püsivaks ~ kindlaks muutuma ~ saama, välja ~ kindlaks kujunema; характер ещё не устоялся iseloom ei ole veel välja kujunenud

фарватер 1 С м. неод. mer. faarvaater, sõiduvesi, laeva(sõidu)tee; ограждённый фарватер poitatud faarvaater, плыть по фарватеру mööda laevateed ~ laevateel sõitma, военный фарватер sõjalaevafaarvaater, sõjalaevatee, морской фарватер merefaarvaater, meresõidutee, речной фарватер jõefaarvaater, jõesõidutee, держаться фарватера sõiduteest kinni hoidma, sõiduteel püsima, сбиться с фарватера sõiduteelt eksima ~ kõrvale kalduma

честный 126 П
‣ (кр. ф. честен, честна, честно, честны и честны) aus, ausameelne, ausa meelega, õiglane; честный человек aus ~ õiglane inimene, честный взгляд aus pilk, честные намерения ausad kavatsused, честный труд aus töö, честная девушка kõnek. süütu neiu, neitsi;
‣ aus, auväärne; честная семья aus ~ auväärne perekond, честная смерть auväärne surm, честная жизнь ausalt elatud elu, честный заработок ausalt teenitud palk, честное имя aus nimi;
◊ честное слово ausõna; держаться на честном слове kõnek. ausõna peal (üleval) püsima ~ seisma; отпустить на честное слово kõnek. ausõna peale minema ~ minna ~ vabaks laskma

чувствовать 171a Г несов. что
‣ tundma; чувствовать волнение erutust tundma, erutatud olema, чувствовать страх hirmu tundma, hirmul olema, чувствовать ответственность vastutust tundma, чувствовать голод nälga tundma, näljane olema, чувствовать усталость väsimust tundma, väsinud olema, чувствовать симпатию к кому kelle vastu sümpaatiat tundma, как вы себя чувствуете? kuidas te end tunnete?, kuidas teie enesetunne on?, чувствовать себя хозяином end peremehena tundma, чувствовать тревогу (1) muretsema, muret tundma, (2) ärevust tundma, ärevil olema, чувствовать себя виновным end süüdlasena tundma;
‣ tajuma, tundma, aduma; чувствовать свои недостатки oma puudusi tajuma ~ tundma ~ aduma;
◊ давать чувствовать кому kellele märku ~ tunda andma; давать себя чувствовать end tunda andma; не чувствовать ног под собой kõnek. (1) väsimusest mitte jalul seisma, vaevalt jalul püsima, jalust vaevatud olema, (2) linnutiivul lendama, kellel oleks nagu kümme paari jalgu all; vrd. почувствовать

чуять 259a Г несов. кого-что
‣ haistma; чуять дичь (jahil) linde ~ loomi ~ ulukit haistma;
‣ kõnek. tundma (ka ülek.), aimama; чуять правду tõde ära tundma ~ aimama, чуять душой ~ сердцем südamega tundma, aimama, ничего не чуять mitte midagi tundma ~ aimama, он не чуял руки ta käsi oli surnud ~ täiesti tuim, не чуял беды ei aimanud halba, она словно чуяла это ta oleks seda nagu ette aimanud, чуешь? kas tunned (tukivingu)?;
◊ не чуять ног под собой kõnek. (1) väsimusest mitte jalul seisma, vaevalt jalul püsima, jalust vaevatud olema, (2) linnutiivul lendama, kellel oleks nagu kümme paari jalgu all; vrd. почуять

штык I 19 С м. неод.
‣ tääk, püssitikk, bajonett; иголчатый штык tikktääk, клинковый штык teratääk, трёхгранный штык kolmkant(tikk)tääk, удар штыком täägilöök, атака в штыки täägirünnak, отряд в тысячу штыков tuhandemeheline väesalk, tuhande püssimehe salk, идти в штыки täägivõitlusse minema ~ asuma, täägivõitlust alustama, держаться на штыках ülek. püssihirmul püsima;
‣ (labidasügavune) kaevekiht; перекопать землю в один штык (лопаты) maad (ühe) labida(laba) sügavuselt üles kaevama, глубиной в три штыка kolme labida sügavune ~ sügavuselt;
◊ встретить ~ встречать ~ принять ~ принимать в штыки кого-что kellele-millele nagu rauda vastu ajama ~ raiuma, vastu sõdima, nagu tulist rauda vastu seisma; как штык kõnek. täpipealt, täpselt, akuraat