[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 37 artiklit
волокуша 76 С ж. неод.
‣ lohis(ti) (lihtne veovahend); сенная волокуша heinalohisti;
‣ põll. libisti;
‣ murd. veetav võrk (kalapüügiks madalas kohas)
‣ lohis(ti) (lihtne veovahend); сенная волокуша heinalohisti;
‣ põll. libisti;
‣ murd. veetav võrk (kalapüügiks madalas kohas)
ворох 21, 18 С м. неод. kuhi, kuhilas, lasu, hunnik; ворох соломы õlekuhi, -hunnik, ворох белья pesulasu, -virn, у меня ворох новостей kõnek. mul on uudiseid ~ uudist kuhjaga
горский 129 П
‣ mägi-, mäestiku-; горская деревня mägiküla, mäestikuküla;
‣ mägilas-, mägilaste; горские обычаи mägilaste kombed
‣ mägi-, mäestiku-; горская деревня mägiküla, mäestikuküla;
‣ mägilas-, mägilaste; горские обычаи mägilaste kombed
дача I 76 С ж. неод.
‣ suvila, suvemaja; жить на даче suvitama, suvilas elama, снять дачу на лето suvilat võtma ~ üürima;
‣ van. (metsa)lank
‣ suvila, suvemaja; жить на даче suvitama, suvilas elama, снять дачу на лето suvilat võtma ~ üürima;
‣ van. (metsa)lank
древне- часть сложных слов vana-, muinas-; древнерусский (язык) vanavene (keel), древнескандинавский muinasskandinaavia
древний 121 П (кр. ф. древен, древня, древне, древни) vana(aegne), iidne, põline, muistne, ennemuistne, muinas-; древние обычаи vanad ~ iidsed kombed, древние народы vanad ~ muistsed rahvad, древняя крепость vanaaegne ~ muistne kindlus, древние языки vanad keeled, muinaskeeled, древний мир vanaajamaailm, muinasmaailm, история древнего мира vanaaeg (ajaloodistsipliinina), древняя рукопись vana(aegne) käsikiri, Древняя Греция Vana-Kreeka, Muinas-Kreeka, в древние времена iidsel ajal, древние деревья põlised ~ iidsed puud, древний старик igivana ~ muldvana mees
захлюпать 164b Г сов. kõnek.
‣ lirtsuma ~ virtsuma hakkama; грязь захлюпала под ногами pori hakkas jalgade all lirtsuma;
‣ в чём, по чему (mudas vm.) p(l)adistama ~ plätsutama hakkama;
‣ чем, без доп. nuuksuma hakkama; luristama hakkama; захлюпать носом nina luristama hakkama
‣ lirtsuma ~ virtsuma hakkama; грязь захлюпала под ногами pori hakkas jalgade all lirtsuma;
‣ в чём, по чему (mudas vm.) p(l)adistama ~ plätsutama hakkama;
‣ чем, без доп. nuuksuma hakkama; luristama hakkama; захлюпать носом nina luristama hakkama
иловатый 119 П (кр. ф. иловат, иловата, иловато, иловаты) mudajas, mudane, ibejas, lämune; иловатое дно реки mudane ~ mudakas jõepõhi, иловатая глина mudajas ~ ibejas savi
инородческий 129 П van. võõrrahvuse, vähemusrahvuse, muulas-, muulaste, vähemusrahvusest; инородческие окраины muulas-ääremaad
копна 58 (мн. ч. также копён, копнам, копнами, копнах) С ж. неод. saad, rõuk, aun, naber, kuhelik, kuhilas, ülek. kuhi; копна сена heinasaad, копна хлеба viljakuhilas, -rõuk, копна подушек kuhi patju, копна волос juuksepahmakas
ломать 165a Г несов.
‣ что, чем murdma, murima, katki tegema, purustama, lõhkuma, lammutama; ломать деревья puid murdma, ломать хлеб leiba murdma, ломать лёд jääd murdma ~ lõhkuma ~ raiuma, ломать руки ülek. käsi murdma, ломать язык ülek. keelt murdma, purssima, ломать дверь ust maha murdma ~ lõhkuma, ломать мебель mööblit lõhkuma, ломать семью ülek. perekonda lõhkuma, ломать старый дом vana maja lammutama, ломать старый порядок ülek. vana korda lammutama, ломать традицию ülek. traditsiooni murdma ~ väärama;
‣ кого-что ülek. (järsult) muutma; ломать себя end muutma;
‣ (обычно безл.) кого-что ülek. kõnek. luid-konte valutama panema; меня всего ломало kõik mu luud valutasid;
◊ ломать ~ поломать голову над чем pead murdma mille kallal; ломать ~ играть ~ разыгрывать комедию kõnek. kometit tegema ~ mängima; ломать ~ поломать копья из-за чего mille pärast piike murdma; ломать ~ гнуть спину ~ горб kõnek. selga küürutama; ломать ~ ломить шапку перед кем (1) kõnek. mütsi mudima, end alandama, pugema kelle ees, (2) van. alandlikult mütsi kergitama ~ kummardama kelle ees; vrd. сломать
‣ что, чем murdma, murima, katki tegema, purustama, lõhkuma, lammutama; ломать деревья puid murdma, ломать хлеб leiba murdma, ломать лёд jääd murdma ~ lõhkuma ~ raiuma, ломать руки ülek. käsi murdma, ломать язык ülek. keelt murdma, purssima, ломать дверь ust maha murdma ~ lõhkuma, ломать мебель mööblit lõhkuma, ломать семью ülek. perekonda lõhkuma, ломать старый дом vana maja lammutama, ломать старый порядок ülek. vana korda lammutama, ломать традицию ülek. traditsiooni murdma ~ väärama;
‣ кого-что ülek. (järsult) muutma; ломать себя end muutma;
‣ (обычно безл.) кого-что ülek. kõnek. luid-konte valutama panema; меня всего ломало kõik mu luud valutasid;
◊ ломать ~ поломать голову над чем pead murdma mille kallal; ломать ~ играть ~ разыгрывать комедию kõnek. kometit tegema ~ mängima; ломать ~ поломать копья из-за чего mille pärast piike murdma; ломать ~ гнуть спину ~ горб kõnek. selga küürutama; ломать ~ ломить шапку перед кем (1) kõnek. mütsi mudima, end alandama, pugema kelle ees, (2) van. alandlikult mütsi kergitama ~ kummardama kelle ees; vrd. сломать
ломить 321 Г несов.
‣ что kõnek. murdma, lõhkuma, murima, purustama; ветер ломит деревья tuul murrab puid;
‣ во что (rüsinal) tungima; народ ломит в ворота inimesed murravad väravast sisse, ломить стеной nagu müür peale vajuma ~ rõhuma;
‣ безл. что, без доп. valu tegema; в висках ломило meelekohad valutasid, ломит плечи õlad valutavad;
‣ что kõnek. välja pressima; ломить цену hingehinda võtma;
◊ ломить ~ ломать шапку перед кем (1) kõnek. mütsi mudima, end alandama, pugema kelle ees, (2) van. alandlikult mütsi kergitama ~ kummardama kelle ees
‣ что kõnek. murdma, lõhkuma, murima, purustama; ветер ломит деревья tuul murrab puid;
‣ во что (rüsinal) tungima; народ ломит в ворота inimesed murravad väravast sisse, ломить стеной nagu müür peale vajuma ~ rõhuma;
‣ безл. что, без доп. valu tegema; в висках ломило meelekohad valutasid, ломит плечи õlad valutavad;
‣ что kõnek. välja pressima; ломить цену hingehinda võtma;
◊ ломить ~ ломать шапку перед кем (1) kõnek. mütsi mudima, end alandama, pugema kelle ees, (2) van. alandlikult mütsi kergitama ~ kummardama kelle ees
малышка 73 С м. и ж. од. dem. kõnek. mudilane, jõmpsikas, põngerjas, väikemees, poisipõnn, tüdrukutirts
мелко Н (сравн. ст. мельче)
‣ väikselt, peenelt;
‣ madalalt, ülek. ka tühiselt, väiklaselt; on madal;
◊ мелко плавать madalas vees ujuma (edasijõudmatu inimese kohta); мелко плавает (on) kehv kuju ~ vilets vennike
‣ väikselt, peenelt;
‣ madalalt, ülek. ka tühiselt, väiklaselt; on madal;
◊ мелко плавать madalas vees ujuma (edasijõudmatu inimese kohta); мелко плавает (on) kehv kuju ~ vilets vennike
мелкота 52 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek.
‣ vt. мелкость;
‣ pisiesemed, pudi-padi; ну и рыба -- одна мелкота puha kassikala;
‣ од. mudilased, pisipere, jõnglased, pabulad (madalk.)
‣ vt. мелкость;
‣ pisiesemed, pudi-padi; ну и рыба -- одна мелкота puha kassikala;
‣ од. mudilased, pisipere, jõnglased, pabulad (madalk.)
мелюзга 70 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. halv. pudulojused, väikeloomad; mudilased, jõnglased, pabulad (madalk.); tähtsusetud ~ väikesed inimesed
мять 261 Г несов.
‣ что, чем muljuma, mudima, sõtkuma, tallama, pigistama; мять в руках käes ~ käte vahel muljuma ~ mudima, мять руками kätega mudima, мять кожу nahat. nahka mudima, мять глину savi sõtkuma, мять траву rohtu tallama;
‣ что kortsutama, kortsu ~ käkra ajama, kägardama; мять платье kleiti kortsu istuma ~ ajama;
‣ что lõugutama (lina, kanepit);
◊ мять бока кому madalk. kellele nahatäit ~ keretäit andma; vrd. измять, смять
‣ что, чем muljuma, mudima, sõtkuma, tallama, pigistama; мять в руках käes ~ käte vahel muljuma ~ mudima, мять руками kätega mudima, мять кожу nahat. nahka mudima, мять глину savi sõtkuma, мять траву rohtu tallama;
‣ что kortsutama, kortsu ~ käkra ajama, kägardama; мять платье kleiti kortsu istuma ~ ajama;
‣ что lõugutama (lina, kanepit);
◊ мять бока кому madalk. kellele nahatäit ~ keretäit andma; vrd. измять, смять
отъездить 270b (повел. накл. отъезди) Г сов. kõnek.
‣ (teatud aeg) sõidus olema ~ ringi sõitma;
‣ sõitmist lõpetama; он отъездил на дачу ta ei käi enam suvilas, ta suvilas käimised on käidud
‣ (teatud aeg) sõidus olema ~ ringi sõitma;
‣ sõitmist lõpetama; он отъездил на дачу ta ei käi enam suvilas, ta suvilas käimised on käidud
перераспределение 115 С с. неод. (без мн. ч.) ümberjaotamine, ümberjaotus; ümberjaotumine; ümbersuunamine (näit. tööle); перераспределение доходов tulu ümberjaotamine, перераспределение солей soolade ümberjaotumine (mullas)
покомкать 164a Г сов. что kõnek.
‣ (mõnda aega) mudima ~ kägrutama ~ käkerdama; покомкать шапку в руках mõnda aega mütsi peos mudima;
‣ (kõike, palju) ära kägardama ~ kägrutama ~ käkerdama
‣ (mõnda aega) mudima ~ kägrutama ~ käkerdama; покомкать шапку в руках mõnda aega mütsi peos mudima;
‣ (kõike, palju) ära kägardama ~ kägrutama ~ käkerdama
покопаться 165 Г сов. kõnek.
‣ в чём, без доп. (mõnda aega) tuhnima ~ koukima ~ kaurima ~ sobrama, ülek. ka sorima; покопаться в земле mullas tuhnima, покопаться в рюкзаке seljakotis tuhnima ~ sorima, покопаться в памяти mälus sorima;
‣ (mõnda aega) kohmitsema ~ kohmerdama
‣ в чём, без доп. (mõnda aega) tuhnima ~ koukima ~ kaurima ~ sobrama, ülek. ka sorima; покопаться в земле mullas tuhnima, покопаться в рюкзаке seljakotis tuhnima ~ sorima, покопаться в памяти mälus sorima;
‣ (mõnda aega) kohmitsema ~ kohmerdama
помять 261 Г сов.
‣ что kõnek. ära kortsutama ~ kägardama, kortsu ~ käkra ajama; помять платье kleiti ära kortsutama, kleiti kortsu istuma ~ ajama;
‣ кого-что, чем, кому (mõnda aega) muljuma, mudima, sõtkuma, tallama; pigistama; ему помяли крылышки ta tiivad said muljuda, помять траву rohtu ära tallama;
◊ помять бока ~ рёбра кому madalk. kere peale ~ keretäit andma kellele
‣ что kõnek. ära kortsutama ~ kägardama, kortsu ~ käkra ajama; помять платье kleiti ära kortsutama, kleiti kortsu istuma ~ ajama;
‣ кого-что, чем, кому (mõnda aega) muljuma, mudima, sõtkuma, tallama; pigistama; ему помяли крылышки ta tiivad said muljuda, помять траву rohtu ära tallama;
◊ помять бока ~ рёбра кому madalk. kere peale ~ keretäit andma kellele
пчелиный 126 П mesi-, mee-, mesilas-; пчелиный улей mesipuu, taru, пчелиный воск meevaha, mesilasvaha, пчелиная семья, пчелиный рой mesilaspere, пчелиный яд mesilasmürk, apitoksiin, пчелиное молочко mesilaspiim, mesilasema toitepiim, пчелиный клей taruvaik, proopolis
размять 261 (буд. вр. разомну, разомнёшь, разомнёт) Г сов. → несов. разминать
‣ что segi ~ pehmeks sõtkuma ~ muljuma ~ mudima; размять глину savi pehmeks sõtkuma, размять кожу nahka pehmeks mudima ~ muljuma;
‣ кого-что ülek. kõnek. (kehaliikmeid) sirutama ~ liikuma panema; размять ноги jalgu sirutama (pärast istumist), размять кости luid-liikmeid sirutama, размять лошадь hobust kõnnitama
‣ что segi ~ pehmeks sõtkuma ~ muljuma ~ mudima; размять глину savi pehmeks sõtkuma, размять кожу nahka pehmeks mudima ~ muljuma;
‣ кого-что ülek. kõnek. (kehaliikmeid) sirutama ~ liikuma panema; размять ноги jalgu sirutama (pärast istumist), размять кости luid-liikmeid sirutama, размять лошадь hobust kõnnitama
спать 185b Г несов.
‣ magama (kõnek. ka ülek.); спать крепким сном sügavasti magama, лечь спать magama minema ~ heitma, спать пора on aeg magama minna ~ heita, спать с кем kellega magama (madalk. ka ülek.);
‣ ülek. mullas puhkama, mullas ~ mulla all olema;
◊ спать и видеть что kõnek. mida isegi unes nägema, millest ööd kui päevad unistama, mida unes ja ilmsi tahtma; спать как убитый kõnek. nagu kott ~ nott ~ surnu magama, nagu surmaund magama; лавры кого не дают спать кому kelle loorberid ei anna rahu kellele; спать вечным сном igavest und magama
‣ magama (kõnek. ka ülek.); спать крепким сном sügavasti magama, лечь спать magama minema ~ heitma, спать пора on aeg magama minna ~ heita, спать с кем kellega magama (madalk. ka ülek.);
‣ ülek. mullas puhkama, mullas ~ mulla all olema;
◊ спать и видеть что kõnek. mida isegi unes nägema, millest ööd kui päevad unistama, mida unes ja ilmsi tahtma; спать как убитый kõnek. nagu kott ~ nott ~ surnu magama, nagu surmaund magama; лавры кого не дают спать кому kelle loorberid ei anna rahu kellele; спать вечным сном igavest und magama
тоска 79 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ (suur) igatsus, hõllandus, kurbus, nukrus; tusk, äng, ängistus, hingevaev, hingepiin; невыносимая тоска talumatu nukrus ~ igatsus, тоска по родине kodu(maa)igatsus, kojuigatsus, тоска берёт ~ нападает ~ находит nukrus ~ tusk tuleb peale, meel läheb kurvaks ~ nukraks, тоска грызёт кого keda ~ kelle hinge vaevab ~ rõhub ~ ahistab ~ pureb igatsus ~ kurbus ~ nukrus, наводить ~ нагонять тоску на кого kõnek. keda kurvaks tegema, разогнать ~ развеять ~ рассеять тоску nukrust ~ tuska peletama;
‣ igavus; kõnek. igav asi; умереть с тоски ~ от тоски igavuse kätte surema, на даче осенью тоска sügisel on suvilas igav;
◊ тоска зелёная kõnek. põrguigavus, tappev igavus
‣ (suur) igatsus, hõllandus, kurbus, nukrus; tusk, äng, ängistus, hingevaev, hingepiin; невыносимая тоска talumatu nukrus ~ igatsus, тоска по родине kodu(maa)igatsus, kojuigatsus, тоска берёт ~ нападает ~ находит nukrus ~ tusk tuleb peale, meel läheb kurvaks ~ nukraks, тоска грызёт кого keda ~ kelle hinge vaevab ~ rõhub ~ ahistab ~ pureb igatsus ~ kurbus ~ nukrus, наводить ~ нагонять тоску на кого kõnek. keda kurvaks tegema, разогнать ~ развеять ~ рассеять тоску nukrust ~ tuska peletama;
‣ igavus; kõnek. igav asi; умереть с тоски ~ от тоски igavuse kätte surema, на даче осенью тоска sügisel on suvilas igav;
◊ тоска зелёная kõnek. põrguigavus, tappev igavus
углубление 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) süvendamine (ka ülek.), süvendus, sügavdamine, sügavdus, sügavamaks ~ süvemaks tegemine ~ muutmine; süvenemine, süüvimine (ka ülek.), sügavamaks ~ süvemaks minemine ~ muutumine; углубление окопа kaeviku süvendamine, углубление знаний teadmiste süvendamine;
‣ (без мн. ч.) sügavamale laskmine ~ paigutamine ~ löömine; ehit., tehn. süvistamine, süvistus; sügavamale vajumine ~ laskumine ~ tungimine; углубление свай vaiade süvistamine ~ pinnasesse surumine ~ rammimine;
‣ süvend, nõgu, lohk, süvik, sügavik; anat. õõnestis, sopis; углубление в земле süvend maapinnas ~ pinnases, süvend ~ lohk mullas, в углублении сцены lavasügavuses, lavasügavikus, углубление диска anat. kettaõõnestis, зрительное углубление anat. nägemissopis, optiline sopis;
‣ mer. süvis (laeva veesistumise sügavus); углублени гребного винта sõukruvi süvis, марка углубления süvisemärk
‣ (без мн. ч.) süvendamine (ka ülek.), süvendus, sügavdamine, sügavdus, sügavamaks ~ süvemaks tegemine ~ muutmine; süvenemine, süüvimine (ka ülek.), sügavamaks ~ süvemaks minemine ~ muutumine; углубление окопа kaeviku süvendamine, углубление знаний teadmiste süvendamine;
‣ (без мн. ч.) sügavamale laskmine ~ paigutamine ~ löömine; ehit., tehn. süvistamine, süvistus; sügavamale vajumine ~ laskumine ~ tungimine; углубление свай vaiade süvistamine ~ pinnasesse surumine ~ rammimine;
‣ süvend, nõgu, lohk, süvik, sügavik; anat. õõnestis, sopis; углубление в земле süvend maapinnas ~ pinnases, süvend ~ lohk mullas, в углублении сцены lavasügavuses, lavasügavikus, углубление диска anat. kettaõõnestis, зрительное углубление anat. nägemissopis, optiline sopis;
‣ mer. süvis (laeva veesistumise sügavus); углублени гребного винта sõukruvi süvis, марка углубления süvisemärk
усмехнуться 336 Г сов. → несов. усмехаться чему, над кем-чем muigama, naeratama, muhelema; добро душно усмехнуться heasüdamlikult muhelema, криво усмехнуться virilalt naeratama, в ответ он только усмехнулся vastuse asemel ta ainult muigas
цыганский 129 П mustlas-, mustlaste, mustlaslik; цыганский табор mustlaslaager, цыганская жизнь mustlaselu, цыганский романс mustlasromanss, цыганский язык mustlaskeel, цыганская натура mustlaslik loomus;
◊ цыганский пот пробирает ~ прошибает кого kõnek. kellel käivad külmajudinad ~ külmavärinad üle keha
◊ цыганский пот пробирает ~ прошибает кого kõnek. kellel käivad külmajudinad ~ külmavärinad üle keha
