[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 53 artiklit

вдесятеро Н kümme korda; kümnekordselt, kümne(kordse)ks; вдесятеро меньше kümme korda vähem, их число увеличилось вдесятеро nende arv kasvas kümme korda ~ kümnekordistus, сложить что вдесятеро mida kümnekordselt ~ kümnekordseks kokku panema
входить 313b Г несов. сов. войти во что
sisse tulema ~ minema ~ astuma, sisenema, saabuma; (sisse) tungima; входить в ворота väravast sisse tulema ~ minema, пароход входит в гавань laev saabub sadamasse, входить в употребление kasutusele tulema ~ võetama, входить в быт käibele minema, kombeks saama, входить в моду moodi minema;
(koosseisu) kuuluma, (koosseisus) olema; входить в состав комитета komiteesse kuuluma, входить в бюро büroosse kuuluma, входить в список nimekirjas seisma ~ olema, входить в обязанности kohustuseks olema, kohustuste hulka kuuluma, входить в состав соли soola koostisse kuuluma;
mahtuma, minema; бельё не входило в шкаф kõnek. pesu ei mahtunud kappi, в бочку входит десять вёдер tünni läheb kümme ämbrit;
osalema milles, osa võtma millest; входить во все дела kõiges osalema, мать не входила в домашнее хозяйство ema ei tegelnud majapidamisega;
входить ~ войти во вкус чего maiku suhu ~ hammast verele saama; входить ~ войти в возраст ~ в года ~ в лета täisikka jõudma, täismeheks saama; входить ~ войти в голову ~ в мысль кому pähe ~ mõttesse tulema; входить ~ войти в доверие к кому kelle usaldust võitma, usaldusaluseks saama; входить ~ войти в долю с кем kelle osanikuks hakkama, kampa lööma kellega; входить ~ войти в жизнь ellu astuma; входить ~ войти в колею ~ русло rööpa(i)sse minema; входить ~ войти в положение чьё end kelle olukorda seadma ~ olukorras kujutlema; входить ~ войти в привычку kombeks ~ harjumuseks saama; входить ~ войти в плоть и кровь кому luusse ja lihasse kasvama kellele; входить ~ войти в роль osasse sisse elama; входить ~ войти в подробности üksikasjadesse laskuma; входить ~ войти в силу ~ в действие jõustuma; входить ~ войти в тело kõnek. paksuks ~ rasva minema, tüsenema, tüsestuma
вырабатывать 168a Г несов. сов. выработать
что tootma, valmistama; завод вырабатывает запчасти tehas valmistab tagavaraosi;
что välja töötama, koostama; вырабатывать инструкцию juhendit välja töötama;
täitma; рабочий каждый день вырабатывал 110 процентов нормы tööline täitis iga päev normi 110-protsendiliselt;
что töötlema, viimistlema;
что, в ком, у кого kasvatama, arendama; вырабатывать в себе выдержку endas vastupidavust kasvatama, вырабатывать голос häält koolitama, организм вырабатывает иммунитет organismis tekib immuunsus;
что kõnek. (tööga) välja teenima; он вырабатывает десять рублей в день ta teenib kümme rubla päevas;
что mäend. (ära, tühjaks) kaevandama
выслужить 312* Г сов. несов. выслуживать что välja teenima, teenistuse eest saama; kõnek. (teatud aega) teenima, (teenistujana v. ametnikuna) töötama; выслужить награду teenistuse eest autasu saama, выслужить пенсию pensioni välja teenima, дед выслужил десять лет в канцелярии vanaisa teenis (tervelt) kümme aastat kantseleis
гривенник 18 С м. неод. aj. kümnekopikane hõberaha, kõnek. kümnekopikaline; kõnek. kümme kopikat
дважды Н kaks korda; дважды пять -- десять kaks korda viis on kümme, дважды Герой Советского Союза kahekordne Nõukogude Liidu kangelane, дважды Краснознамённый kahe Punalipu ordeniga;
(ясно,) как дважды два (четыре) kõnek. selge kui viis sõrme ~ nagu kaks korda kaks on neli
делиться 307 Г несов.
на что, без доп. jagunema; делиться на группы rühmadesse ~ rühmadeks jagunema;
с кем, без доп. lahku lööma kellest;
чем, с кем jagama mida, kellega; делиться радостью с друзьями rõõmu sõpradega jagama;
на что mat. jaguma; десять делится на пять kümme jagub viiega;
страд. к делить; vrd. разделиться, поделиться
десятеро 135b Ч kümme; kümme paari; десятеро пловцов kümme ujujat, десятеро валенок kümme paari vilte
десятидневный 126 П kümnepäevane, kümme päeva kestev; десятидневный срок kümnepäevane tähtaeg, десятидневный запас kümne päeva tagavara
десятичасовой 120 П
kümnetunnine, kümme tundi kestev; десятичасовое ожидание kümnetunnine ooteaeg ~ ootamine;
kõnek. (kella) kümnene, kell kümme väljuv ~ saabuv; десятичасовой поезд kella kümnene rong
десятка 72 С ж. неод. kõnek. kümme; kümneline, kümnerublaline; сесть на десятку number kümme bussi ~ trammi peale minema, десятка пик poti kümme, разменять десятку kümnerublalist peeneks vahetama
десяток 23 С м. неод.
kümme (nimis.); десяток яблок kümme(kond) õuna, купить десяток яиц kümmet muna ostma, ему пошёл пятый десяток ta on juba üle neljakümne, десятки раз kümneid kordi;
десятки мн. ч. mat. kümnelised;
не робкого ~ трусливого десятка kõnek. pole argade killast
десять 136 Ч kümme; в десяти километрах kümne kilomeetri kaugusel
дополнительно Н lisaks, juurde; täienduseks, täiendavalt; ему дали дополнительно десять дней отпуска talle anti kümme päeva lisapuhkust ~ puhkust juurde, сообщить дополнительно lisaks ~ täienduseks teatama
за I предлог I с вин. п.
kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
-ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
заповедь 90 С ж. неод. kõrgst. käsk (ka kirikl.); десять заповедей kümme käsku
машинопись 90 С ж. неод. (без мн. ч.) masin(a)kiri, masinkirjutus; курсы машинописи masin(a)kirjakursused, десять страниц машинописи kümme masinakirjalehekülge, kümme lehekülge masinakirjas
миновать 172a (без страд. прич. прош. вр.) Г
сов. и несов. кого-что mööduma, mööda minema (ülek. без доп.) ~ sõitma kellest-millest; миновать березняк kaasikust mööda sõitma, зима миновала talv on möödas ~ mööda läinud, гроза миновала äike on möödas ~ läks üle, опасность миновала oht on möödas, пуля миновала кость kuul ei riivanud luud;
сов. безл. кому-чему, чего, обычно с отриц. pääsema millest; ему не миновать гибели ta ei pääse hukust, не миновать мне выслушать его ma olen sunnitud ta ära kuulama;
сов. кому kõnek. täituma, täis saama (vanuse kohta); девочке летом миновал десятый год tüdruk sai suvel kümneseks ~ kümme täis
минута 51 С ж. неод. minut (1/60 tundi v. kraadi); kõnek. moment, viiv, hetk; десять минут первого kümme minutit ühel, без пяти минут шесть viie minuti pärast kuus, угловая минута mat. nurgaminut, зайти на минуту hetkeks sisse astuma, в первую минуту esimesel hetkel, в данную минуту antud momendil, минуту, одну минуту üks hetk, в минуты радости rõõmuhetkil, минуту внимания! palun hetkeks tähelepanu! минута молчания leinaseisak;
жить минутой ühepäevaliblikas olema, elama nagu linnuke oksal; в добрую минуту hea tuju hetkel; с минуты на минуту iga hetk; в (одну) минуту hetkega, momentaanselt; сию минуту jalamaid, silmapilk, otsekohe; минута в минуту täpselt õigeks ajaks ~ õigel ajal; без пяти минут кто iga hetk kelleks saamas
мороз 1 (род. п. ед. ч. мороза и морозу) С м. неод. külm, pakane; крепкий ~ сильный мороз käre ~ kõva pakane, трескучий мороз kõnek. paukuv pakane, десять градусов мороза kümme kraadi külma, мороз держится pakane püsib, мороз крепчает kõnek. läheb külmemaks, наступили ~ ударили морозы tulid külmad, läks külmale, трещит мороз kõnek. pakane paugub, выйти на мороз külma kätte minema, стоят морозы pakane püsib;
мороз по коже ~ по спине пробегает ~ дерёт ~ подирает у кого kellel jooksevad külmajudinad üle keha ~ käib külm jutt üle selja
налетать II 166 Г сов. несов. налётывать что (teatud arvu) lennutunde saama; (teatud vahemaad) läbi lendama ~ sõitma; самолёт налетал десять тысяч километров lennuk on läbi sõitnud kümme tuhat kilomeetrit, налетать двести часов kakssada tundi maha lendama
насчитать 165a Г сов. несов. насчитывать кого-что, сколько kokku ~ üles lugema ~ loendama; насчитали десять человек (loendamisel) saadi kokku ~ loeti üles kümme inimest, насчитали лишних пять рублей (1) kõnek. (raha)lugemisel tuli ~ saadi viis rubla rohkem, (2) madalk. arvestamisel eksiti viie rublaga (kelle kahjuks)
недовесить 273a Г сов. несов. недовешивать что, чего (ettenähtust) vähem ~ vajakuga kaaluma, mitte täit kaalu andma; недовесить масла võid vähem kaaluma, недовесить десять граммов kaalust kümme grammi puudu jätma
недодать 227 (прош. вр. недодал и недодал...; страд. прич. прош. вр. недоданный) Г сов. несов. недодавать что, чего (mingit hulka) ettenähtust vähem andma ~ tootma ~ maksma, osa andmata ~ tootmata ~ maksmata jätma; недодать десять рублей kümme rubla puudu jätma ~ vähem andma ~ maksma, недодать продукции ettenähtust vähem toodangut andma
нипочём Н kõnek.
poolmuidu, jumalamuidu; предик. ei maksa midagi; продал нипочём andsin (andsid, andis) jumalamuidu ~ võileivahinna eest ära, арбузы там нипочём arbuuse müüakse seal poolmuidu;
предик. кому-чему, для кого-чего ei tähenda ~ ei tee midagi, on naljaasi, on tühiasi; мороз ему нипочём pakane ei tähenda talle midagi, ему нипочём было пройти десять километров kümme kilomeetrit maha käia oli talle tühiasi;
madalk. ei mingil juhul, mitte mingi hinna eest; он нипочём не уступит ta ei anna mingil juhul järele, нипочём не соглашусь ma ei nõustu mingi ~ ühegi hinna eest
опередить 289 Г сов. несов. опережать кого-что keda-mida ennetama, kellest-millest ette jõudma; опередить своё время oma ajast ette jõudma, oma aega ennetama, опередить в развитии arengus ette jõudma, опередить соперников в беге jooksus vastaseid võitma, опередить кого шагов на десять umbes kümme sammu ees olema kellest
отбить 325 (буд. вр. отобью, отобьёшь...) Г сов. несов. отбивать
что küljest ära lööma, maha ~ lahti taguma, lahti ~ välja lööma; tampima; kloppima; отбить штукатурку krohvi maha taguma;
кого-что tagasi lööma, tõrjuma, pareerima; отбить мяч palli tagasi lööma, отбить нападение kallaletungi tagasi lööma;
кого-что, у кого (jõuga) käest ära ~ tagasi võtma, vallutama; отбить пленных vange tagasi võtma, отбить город linna tagasi vallutama;
кого, у кого kõnek. üle lööma; отбить жениха peigmeest üle lööma;
что lööma, taguma (ka märguandmiseks); отбить такт takti lööma, отбить побудку äratussignaali andma, часы отбили десять kell lõi kümme;
что valusaks ~ haigeks ~ vigaseks ~ tuliseks taguma ~ peksma ~ põrutama; отбить ладони peopesi tuliseks taguma;
что, у кого-чего kõnek. hävitama, kaotama, ära võtma; отбить запах lõhna peletama, отбить охоту к чему mille tahtmist ära võtma;
что pinnima; отбить косу vikatit pinnima;
что maha märkima; van. välja mõõtma; отбить черту joont maha märkima
отлетать II 165b Г сов.
lendamist lõpetama;
kõnek. (teatud aeg) lendur olema; он десять лет отлетал ta on kümme aastat lendur olnud
отсчитать 165a Г сов. несов. отсчитывать
что (raha vm.) lugema, lugemisel eraldama, eraldi ~ kõrvale panema; он отсчитал пятьдесят рублей и отдал мне ta luges viiskümmend rubla välja ja andis mulle, отсчитать пятьдесят рублей viiskümmend rubla loetud rahast eraldi panema ~ ära võtma;
что, от чего (samme lugedes) välja mõõtma; что loendama; он отсчитал десять шагов от дома ta mõõtis kümme sammu majast
отшагать 165b Г сов. несов. отшагивать kõnek. (maha) käima ~ kõmpima; отшагать десять километров kümme kilomeetrit maha kõmpima
плюс 1 С м. неод.
pluss (kõnek. ka ülek.); тройка с плюсом kolm pluss, на солнце плюс десять päikese käes on kümme kraadi sooja ~ pluss kümme, в этом есть свои плюсы kõnek. sellel on omad plussid, поставить в плюс кому kõnek. kelle plussiks ~ heaks küljeks lugema;
в функции союза и предлога lisaks (veel), lisades, pluss; плюс всякие нагрузки lisaks (veel) kõiksugused ülesanded, два плюс три будет пять kaks pluss kolm on viis
подряд II Н järgemööda, järjest, ühtejärge, järjestikku, ridamisi, üksteise järel; десять часов подряд kümme tundi järjest ~ ühtejärge, читать всё подряд kõike valikuta lugema
пол- I часть сложных слов pool; полдеревни pool küla, полчаса pool tundi, сейчас полдесятого kõnek. kell on pool kümme, пол-очка pool punkti ~ silma, пол-листа pool lehte, объездил пол-Америки sõitis läbi pool Ameerika mandrit
полдесятого нескл. С kõnek. (kell) (on) pool kümme
полдесятого нескл. С kõnek. (kell) (on) pool kümme
пробежать 182 Г сов. несов. пробегать
mööda ~ läbi ~ maha jooksma; пробежать мимо дома majast mööda jooksma, пробежать через мост üle silla jooksma, он пробежал километр ta jooksis ära ~ läbi ~ maha kilomeetri maad, пробежать на лыжах десять километров kümme kilomeetrit maha suusatama;
(без 1 и 2 л.) ülek. läbima; üle kihutama ~ libisema ~ veerema; по телу пробежала дрожь kehast käis värin läbi, по толпе пробежал шум rahvasummas tõusis kära, по лицу пробежала усмешка muie libises üle näo, слезинка пробежала по щеке pisar veeres mööda põske alla, пробежать пальцами по клавишам sõrmedega üle klahvide libistama;
mööda lendama, kiiresti mööduma (aja kohta);
что ülek. silmade ~ pilgu eest läbi laskma; он мысленно пробежал весь пройденный день ta laskis kõik päevasündmused silmade eest läbi käia;
что ülek. kõnek. pilgul üle libiseda laskma, silmadega üle käima, pilku (peale) heitma; глазами пробежать страницу pilgul üle lehekülje libiseda laskma
промахать Г сов.
205b, kõnek. 165b чем, кому (teatud aeg v. ajani) vehkima ~ lehvitama;
165b несов. промахивать madalk. maha käia vehkima; maha sõitma; он промахал десять километров ta vehkis kümme kilomeetrit maha
протрубить 304 Г сов.
во что, что (trompetit, pasunat, sarve vm.) puhuma; (trompetil v. trompetiga vm.) signaali puhuma; протрубить в рог sarve puhuma, протрубить в трубу trompetit ~ pasunat puhuma, протрубить тревогу häiresignaali puhuma, протрубить сбор kogunemissignaali puhuma;
что, без доп. pasundama (ka ülek.), tuututama, hüüdma; протрубили трубы pasunad hüüdsid, протрубил лось kostis põdrahüüd, директор протрубил басом direktor põristas bassihäälel;
о чём ülek. madalk. (laiali) pasundama, kella külge panema mida;
кем, где madalk. (kaua üksluist) ametit pidama; он десять лет протрубил чиновником kümme aastat nühkis ta ametnikutooli;
303 что, без доп. (teatud aeg v. ajani) puhuma (pasunat, sarve vm.) ~ tuututama; vrd. трубить
протянуть 339a Г сов. несов. протягивать
что üles panema, tõmbama; rajama, viima, juhtima; протянуть верёвку для белья pesunööri üles panema, протянуть телефонную линию telefoniliini üles panema, протянуть канал до реки kanalit jõeni kaevama ~ juhtima ~ välja viima, протянуть дорогу до посёлка teed asulani rajama;
что, (к) кому ette ~ välja sirutama, ulatama, küünitama; протянуть руку вперёд kätt ette sirutama, протянуть руку на прощанье hüvastijätuks kätt ulatama;
что, сквозь v через что läbi tõmbama (ka tehn. metalle survega töötlema); протянуть нитку сквозь игольное ушко niiti nõelasilmast läbi tõmbama ~ ajama;
что tõmbekammiga lõikama;
что kõnek. edasi ~ paigast tirima ~ vedama ~ tõmbama, lohistama; протянуть воз пять метров koormat viis meetrit edasi vedama ~ tirima;
что, без доп. venitama (что, с чем ka kõnek. ülek.), venitades hääldama ~ ütlema; протянуть ноту nooti venitama ~ pikemalt hoidma, протянуть дело до осени asja sügiseni venitama, протянуть время до обеда lõunani (välja) venitama;
339b kõnek. vastu pidama; старик протянул ещё десять лет vanataat pidas veel kümme aastat vastu, больной долго не протянет haige enam kaua vastu ei pea;
339b jah. (üle, mille kohal) lendama (lindude kohta);
кого ülek. madalk. (ajalehes, koosolekul) nahutama ~ pähe andma;
кого, чем madalk. kellele äigama, kellel üle küüru tõmbama;
протянуть ноги madalk. koibi välja sirutama ~ sirgu ajama, kõrvu pea alla panema, vedru välja viskama; протянуть руку помощи abistavat kätt ulatama
разбить 325 (буд. вр. разобью, разобьёшь, разобьёт) Г сов. несов. разбивать
кого-что katki ~ puruks ~ lõhki lööma, ära lõhkuma, purustama (ka ülek.); разбить посуду nõusid ära lõhkuma, разбиь вдребезги kildudeks lööma ~ lõhkuma, разбить себе колено endal põlve katki kukkuma, разбить нос nina veriseks lööma, разбить дорогу kõnek. teed ära lõhkuma, разбить врага vaenlast puruks lööma ~ purustama, разбить жизнь elu purustama ~ nurja ajama, разбить надежду lootust purustama, разбить кого в споре ülek. keda vaidluses võitma, kellele vaidluses peale jääma, разбить неверие ülek. umbusku hajutama;
что, на что jaotama, jagama; пополнение разбили по ротам täiendus jaotati roodude vahel, берег реки разбили на дачные участки jõekallas jaotati ~ jagati suvilakruntideks;
что rajama; разбить сад aeda rajama, разбить палатку telki üles panema, разбить лагерь laagrisse jääma, laagrit üles lööma;
кого-что halvama; дед разбит параличом vanaisa on halvatud, паралич разбил ноги jalad on halvatud ~ halvati ära (kõnek.);
что ehit. maha märkima, tikutama; разбить план здания hoonet maha märkima, разбить на плазе märkimispõrandale kandma;
что trük. harvendama; разбить строки в наборе laoridu harvendama;
что nahat. (karusnahka) venitama; nahka müdima (trumlis kloppima);
что kõnek. (raha) lahti vahetama, peeneks tegema; разбить десять рублей kümme rubla peeneks tegema ~ lahti vahetama;
разбить лёд между кем jääd sulatama kelle vahel; разбить наголову кого keda pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
ровно I Н
siledalt, sirgelt; дорога идёт ровно tee läheb ~ kulgeb sirgelt;
ühtlaselt, ühetasaselt; ровно дышать ühtlaselt hingama, пульс бьётся ровно pulss lööb ühtlaselt;
võrdselt, ühepalju, samapalju;
täpselt, just; ровно в десять часов täpselt kell kümme, ровно столько, сколько требовалось just ~ täpselt niipalju, kui oli tarvis;
kõnek. täiesti, üldse; он ровно ничего не понял ta ei saanud üldse millestki ~ mitte kui millestki ~ tuhkagi aru
с II, со предлог I с род. п.
millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
тьма II 52 (род. п. мн. ч. тем) С ж. неод.
kümme tuhat (vanavene arvusüsteemis); тьма тем (1) sada tuhat, (2) ülek. van. musttuhat;
кого-чего kõnek. musttuhat, tohutu hulk, ilmatu vägi; тьма примеров musttuhat näidet, näidete uputus, тьма народу rahvameri, ilmatu rahvavägi, тьма дел tuhat asjaõiendust
удесятерить 285a Г сов. несов. удесятерять что kümnekordistama, kümnekordseks muutma ~ tegema; удесятерить своё богатство oma vara ~ rikkust kümnekordistama, удесятерить усилия kümme korda rohkem ~ kümnekordselt pingutama
удесятериться 285 Г сов. несов. удесятеряться kümnekordistuma, kümnekordseks minema ~ muutuma ~ saama; силы удесятерились jõudu on kümme korda rohkem, jõud on kümnekordistunud
утечь 378b Г сов. несов. утекать
ära ~ välja voolama ~ jooksma; вода утекла vesi on ära voolanud ~ jooksnud;
ülek. mööduma; утекло десять лет kümme aastat on möödunud, молодость утекла noorus on möödas;
madalk. minema punuma ~ plagama, jalga ~ varvast laskma;
много ~ немало воды утекло palju vett on merre voolanud
худо-бедно Н madalk. vähemalt, kõige vähem; экспедиции нужно, худо-бедно, десять автомашин ekspeditsioon vajab vähemalt kümme(t) autot
человек 18 (мн. ч. им. п. люди, род. п., вин. людей, дат. людям, твор. людьми, предл. о людях, с количественными словами мн. ч. род. человек, дат. человекам, твор. человеками, предл. о человеках) С м. од.
inimene; настоящий человек tõeline inimene, честный человек aus inimene, деловой человек asjalik inimene, рабочий человек tööinimene, человек большого ума väga tark inimene, человек дела teoinimene, стать человеком inimeseks saama, сделать человеком кого inimest tegema kellest, он свой человек ta on oma inimene, все мы люди, все человеки humor. kõik me oleme inimesed ~ harilikud surelikud ~ lihtsurelikud, нас было десять человек детей meid oli kümme last;
mees; isik; учёный человек õpetatud mees, человек слова sõnakas ~ sõnapidaja mees ~ inimene, молодой человек noormees, человек у власти võimulolev isik, võimukandja, võimulolija, расстроен человек, не видишь teine (inimene) on tujust ära, kas sa siis ei näe, не хочет человек, а ты заставляешь teine ~ ta ei taha, aga sina muudkui käid peale;
(mõisa-, kõrtsi)teener;
как один человек nagu üks mees; выходить ~ выйти в люди haljale oksale jõudma, (hea) järje peale saama, jalgu alla saama; на людях madalk. teiste ~ inimeste seltsis ~ keskel
чувствовать 171a Г несов. что
tundma; чувствовать волнение erutust tundma, erutatud olema, чувствовать страх hirmu tundma, hirmul olema, чувствовать ответственность vastutust tundma, чувствовать голод nälga tundma, näljane olema, чувствовать усталость väsimust tundma, väsinud olema, чувствовать симпатию к кому kelle vastu sümpaatiat tundma, как вы себя чувствуете? kuidas te end tunnete?, kuidas teie enesetunne on?, чувствовать себя хозяином end peremehena tundma, чувствовать тревогу (1) muretsema, muret tundma, (2) ärevust tundma, ärevil olema, чувствовать себя виновным end süüdlasena tundma;
tajuma, tundma, aduma; чувствовать свои недостатки oma puudusi tajuma ~ tundma ~ aduma;
давать чувствовать кому kellele märku ~ tunda andma; давать себя чувствовать end tunda andma; не чувствовать ног под собой kõnek. (1) väsimusest mitte jalul seisma, vaevalt jalul püsima, jalust vaevatud olema, (2) linnutiivul lendama, kellel oleks nagu kümme paari jalgu all; vrd. почувствовать
чуять 259a Г несов. кого-что
haistma; чуять дичь (jahil) linde ~ loomi ~ ulukit haistma;
kõnek. tundma (ka ülek.), aimama; чуять правду tõde ära tundma ~ aimama, чуять душой ~ сердцем südamega tundma, aimama, ничего не чуять mitte midagi tundma ~ aimama, он не чуял руки ta käsi oli surnud ~ täiesti tuim, не чуял беды ei aimanud halba, она словно чуяла это ta oleks seda nagu ette aimanud, чуешь? kas tunned (tukivingu)?;
не чуять ног под собой kõnek. (1) väsimusest mitte jalul seisma, vaevalt jalul püsima, jalust vaevatud olema, (2) linnutiivul lendama, kellel oleks nagu kümme paari jalgu all; vrd. почуять
шпицрутен 1 С м. неод. (обычно мн. ч.) aj. kadalipuvits; kadalipuhoop; наказать кого шпицрутенами keda läbi kadalipu ajama, получить десять шпицрутенов kümme kadalipuhoopi saama
штука 69 С ж.
неод. tükk (üksikese); десять штук яблок kümme õuna, десять копеек за штуку kümme kopikat tükk;
неод. kõnek. asi, ese, riistapuu; värk; это полезная штука see on kasulik asi ~ värk, жизнь -- сложная штука elu on keeruline asi ~ värk, одиночество -- страшная штука üksindus on kole asi, речь сказать -- штука нехитрая kõnega üles astuda pole mingi kunst ~ üldse raske;
неод. kõnek. lugu, temp, vemp, vigur, riugas; такая штука с ним случилась temaga juhtus selline lugu, это его штуки need on tema vigurid, опять взялся за старые штуки jälle on tal vanad vigurid sees ~ mängus, jälle ta teeb oma vanu vigureid, в том-то и (вся) штука selles see asi ongi ~ seisabki, не в этом штука asi pole selles, его провести не штука teda petta on käkitegu ~ pole mingi kunst;
од. kõnek. peenike ~ osav sell; сразу видно, что он за штука kohe näha mis lind ta on;
вот так штука madalk. vaat kus lugu ~ lops, säh sulle, on alles ~ vast lugu; сыграть штуку с кем madalk. kellele hullu tükki tegema, vingerpussi mängima; откалывать ~ отколоть, отмачивать ~ отмочить, выкидывать ~ выкинуть штуку kõnek. tükke ~ tükki tegema, vempu (sisse) viskama
эпигон 1 С м. од.
epigoon (järeleaimaja, loomevõimeta jäljendaja);
эпигоны мн. ч. epigoonid (müt. seitsme kangelase pojad, kellel kümme aastat pärast isade nurjunud katset õnnestus vallutada Teeba; aj. hellenistlike riikide valitsejate teine sugupõlv)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur