[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 84 artiklit

адски Н kõnek. põrgulikult, pööraselt, kuradi moodi; адски устал põrgulikult väsinud, адски холодно pööraselt külm
больно II Н madalk. liiga; vägagi; вода больно холодная vesi on kole külm, уж больно ты умён vaat kus tark väljas, больно хитёр vägagi kaval
бора 51, бора 52 С ж. неод. meteor. boora (tugev külm rannikutuul)
бросать 169a Г несов. сов. бросить
кого-что, чем viskama, loopima, heitma, pilduma, ülek. ka pillama; бросать окурок suitsuotsa ära viskama, бросать гранату granaati heitma, бросать снежками в кого keda lumepallidega loopima, бросать оружие ülek. relva maha panema, püssi põõsasse viskama, бросать в тюрьму vanglasse heitma;
кого-что hülgama, maha jätma; бросать семью perekonda hülgama, бросать кого в беде keda hädas maha jätma, бросать имущество на произвол судьбы varandust saatuse hooleks jätma;
что, с инф. maha jätma, katkestama, loobuma; бросать курить suitsetamist maha jätma, бросать работу (1) tööd kõrvale heitma, (2) töölt lahkuma, бросать учёбу õpinguid katkestama, бросьте! kõnek. ah, jätke (järele)! jätke ~ lõpetage juba!
кого-что paiskama (ka ülek.); бросать в бой дивизию diviisi lahingusse paiskama, бросать правду в лицо кому tõde näkku paiskama kellele;
кого во что безл. (higiseks, kuumaks) võtma ~ lööma; его бросало то в жар, то в холод tal oli vaheldumisi külm ja kuum;
бросать ~ бросить камень ~ камушек в чей огород kivi kelle kapsaaeda viskama; бросать ~ бросить жребий liisku heitma; бросать ~ бросить тень varju heitma; бросать ~ бросить якорь ankrusse jääma; бросать ~ бросить вызов väljakutset heitma; бросать ~ бросить на ветер tuulde loopima ~ pilduma; бросать ~ бросить перчатку кому kinnast viskama kellele
война 53 С ж. неод. sõda (ka ülek.); Великая Отечественная война Suur Isamaasõda, вторая мировая война Teine maailmasõda, гражданская война kodusõda, захватническая война vallutussõda, освободительная война vabadussõda, холодная война külm sõda, междоусобная война aj. sisesõda, политика развязывания войны sõjapoliitika, идти на войну sõtta minema, на войне sõjas, объявить войну sõda kuulutama, пойти войной на кого kallale tungima kellele, (sõjaga v. väega) kelle peale minema ~ tulema, вести войну с кем sõda pidama, sõdima kellega
вредить 289 Г несов. кому-чему kahju tegema ~ tooma ~ tekitama, kahjustama; вредить точности перевода tõlke täpsust kahjustama, tõlke täpsusele kahjuks tulema, холод вредит посевам külm kahjustab külvi ~ külve, külm teeb põllule liiga; vrd. повредить
вымерзнуть 342* Г сов. несов. вымерзать (ära, kinni, põhjani) külmuma; külma tõttu hävima; пруд вымерз tiik külmus põhjani kinni, зимой яблони вымерзли külm võttis talvel õunapuud ära
действительно Н tõesti, tõepoolest; ему действительно хотелось учиться ta tahtis tõesti õppida, сегодня действительно холодно täna on tõesti külm
душ 28 С м. неод. dušš; холодный душ külm dušš, принять душ duši all käima
жар 1 (род. п. ед. ч. жара и жару, предл. п. о жаре, в жару) С м. неод. (без мн. ч.)
kuumus, hõõg, leitsak; жар печи ahjukuumus, пыхать жаром hõõguma, июльский жар juulileitsak, juulikuu leitsak, поддать жару (1) leili lisama, (2) ülek. madalk. auru juurde panema;
palavik; лихорадочный жар palavik koos külmavärinatega, лежать в жару palavikus ~ palavikuga maas olema, ребёнок в жару lapsel on palavik, у больного жар haigel on palavik;
ülek.ind, õhin, hoog, tuhin; говорить с жаром õhinal ~ innukalt rääkima, он с жаром взялся за работу ta asus õhinal tööle, жар юности noorustuli;
kõnek. tulised ~ hõõguvad söed; выгребать жар из печи ahjust süsi välja võtma;
задавать ~ задать ~ давать ~ дать жару kõnek. säru tegema; бросило в жар kuum hoog käis üle; с пылу, с жару tulipalavalt; бросает то в жар, то в холод kuum ja külm käivad (vaheldumisi) peale; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal liugu laskma, teisel kastaneid tulest välja tuua laskma
забирать Г несов. сов. забрать
169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van. võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
169a что, чем tarastama; kinni lööma;
169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema
забираться 169 Г несов. сов. забраться во что, на что, куда
sisse ~ üles ronima ~ pugema ~ hiilima ~ minema; забираться на чердак pööningule ronima, холод забирается за пазуху külm poeb hõlma alla, забираться в чужой дом võõrasse majja hiilima, забираться в самую глушь kõnek. kõige kaugemasse kolkasse minema ~ sattuma;
страд. к забирать 1., 3., 4., 5.
зазябнуть 344b Г сов. madalk. ära külmuma ~ külmama, külmast kangestuma; оденься потеплее, а то зазябнешь pane soojemad riided selga, muidu võtab külm su ära
замёрзнуть 342 Г сов. несов. замерзать ära ~ kinni ~ läbi külmama ~ külmuma; surnuks külmuma; külmetama, (ära) jäätuma, jääga kattuma; пруд замёрз tiik on kinni külmunud, замёрзший залив jäätunud ~ kinnikülmunud laht, замёрзшие пальцы külmast kanged sõrmed, я так замёрзла kõnek. mul on nii külm, olen läbi külmunud, у меня замёрзли руки mu käed külmetavad; vrd. мёрзнуть
замороженный 127
страд. прич. прош. вр. Г заморозить;
прич. П külmutatud, külmunud, jäätunud; ülek. ükskõikne, külm, jäine; замороженное мясо külmutatud liha, замороженные окна jäätunud aknad, замороженные лица külmad ~ jäised ~ ükskõiksed näod
заморозки 23 С мн. ч. неод. (ед. ч. заморозок м.) hallad, öökülm, kerge külm; осенние заморозки sügisesed hallad, ранние заморозки vara(ja)sed öökülmad ~ hallad
затянуть 339a Г сов. несов. затягивать
кого-что, чем, во что kinni ~ kokku ~ pingule tõmbama; затянуть петлю silmust kinni tõmbama, затянуть талию корсетом korsetiga vöökohta kokku tõmbama, затянуть пояс vööd pingutama ~ kinnitama, затянуть гайку mutrit kinni keerama ~ pingutama;
(без 1 и 2 л.) кого-что, во что sisse tõmbama, imama; ülek. põhja kiskuma; болото затянуло телёнка soo kiskus ~ tõmbas vasika alla, vasikas vajus sohu;
кого, во что kaasa tõmbama ~ kiskuma; гостя затянули в разговор külaline tõmmati vestlusse (kaasa);
что, чем katma, üle tõmbama; мороз затянул лужи тонким льдом külm tõmbas lombile jääkirme peale, külm kattis lombi jääkirmega, рану затянуло kõnek. haav on kinni kasvanud;
что venitama, viivitama; затянуть собрание koosolekut pikale venitama;
что, без доп. kõnek. (venitades) laulu alustama; рота затянула песню rood alustas laulu
идти 371 Г несов.
куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идтиамуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
(välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
на что kõnek. näkkama (kala kohta);
kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
изморозь 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
kahu, härm(atis); земля покрыта изморозью maa on härmas ~ kahutanud;
jäide;
teralumi; сыпалась изморозь sadas teralund;
(külm) karge õhk, kargus;
jäine udu; туманная изморозь jäine uduvine
изрядный 126 П (кр. ф. изряден, изрядна, изрядно, изрядны) kõnek. tubli, (päris, üsna) korralik, kena(ke), suur; van. hea, silmapaistev; изрядная сумма kenake summa, изрядный холод üsna külm ilm, он получил изрядное воспитание ta on saanud hea kasvatuse
кожа 76 С ж. неод. (обычно без мн. ч.) nahk; kõnek. koor(-e); кожа лица näonahk, обветренная кожа tuulest pargitud nahk, дублёная кожа parknahk, выделанная кожа töödeldud nahk, сырая кожа toornahk, искусственная кожа tehisnahk, чёртова кожа tekst. kuradinahk, tondinahk, яловая кожа mullikanahk, рыхлая кожа kore nahk, гусиная кожа ülek. kananahk;
кожа да кости kõnek. nagu luu ja nahk (olema); мороз по коже подирает ~ дерёт ~ пробегает у кого kellel jooksevad külmajudinad üle keha, kellel käib külm jutt üle selja; из кожи (вон) лезть kõnek. kas või nahast välja pugema; ни кожи ни рожи madalk. ei tegu ega nägu
компресс 1 С м. неод. kompress; холодный компресс külm kompress, согревающий компресс soe kompress, влажный компресс niiske kompress, наложить компресс kompressi tegema
кусать 165a Г несов.
кого-что, без доп. hammustama, haukama, purema, närima; кусать за ногу jalga ~ jalast hammustama, комары кусают sääsed söövad, кусать губы huuli närima;
(без 1 и 2 л.) что, без доп. kõnek. kõrvetama, näpistama, torkima; крапива кусает ноги nõgesed kõrvetavad jalgu, мороз кусает за щёки külm näpistab põski;
что (tangidega) läbi lõikama ~ naksama (traati vm.);
кусать (себе) локти juukseid peas katkuma (kahetsusest)
мистраль 10 С м. неод. meteor. mistraal (külm põhja- ja loodetuul Lõuna-Prantsusmaa rannikul)
могильный 126 П haua- (ka ülek.), kalmu-, kääpa-; могильная плита hauaplaat, могильный холм kalmuküngas, hauaküngas, -kääbas, могильная тишина hauavaikus, могильный холод hauakülmus, -jahedus, в пещере могильный холод koopas on külm nagu hauas
мороз 1 (род. п. ед. ч. мороза и морозу) С м. неод. külm, pakane; крепкий ~ сильный мороз käre ~ kõva pakane, трескучий мороз kõnek. paukuv pakane, десять градусов мороза kümme kraadi külma, мороз держится pakane püsib, мороз крепчает kõnek. läheb külmemaks, наступили ~ ударили морозы tulid külmad, läks külmale, трещит мороз kõnek. pakane paugub, выйти на мороз külma kätte minema, стоят морозы pakane püsib;
мороз по коже ~ по спине пробегает ~ дерёт ~ подирает у кого kellel jooksevad külmajudinad üle keha ~ käib külm jutt üle selja
морозец 36 (род. п. ед. ч. морозца и морозцу) С м. неод. dem. kõnek. kerge külm; лёгкий морозец kerge külm, знатный морозец krõbe külm
морозно Н külmalt; on külm ~ pakane; на дворе морозно väljas ~ õues on külm ~ pakane
морозный 126 П (кр. ф. морозен, морозна, морозно, морозны)
külma-, pakas(e)-, külm, pakasene, jääkülm, jäine; морозная пучина geol. külmakerge (-kerke), морозное выветривание geol. külmarabenemine, морозные февральские дни veebruaripakased, морозная зима pakastalv, pakasene talv, морозный вечер pakasõhtu, pakasene õhtu, морозный воздух jääkülm ~ jäine õhk;
(без кр. ф.) jää-, jäätunud; морозные узоры на окне jäälilled aknal, морозное окно jäätunud aken
мочь II 90 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. jõud, jaks; бежать изо всей мочи kõigest jõust ~ kõigest väest ~ tulistjalu jooksma, мочи нет, как холодно pööraselt ~ võimatult külm, кричать во всю мочь täiest kõrist karjuma;
что есть мочи (ударить) kõigest jõust (lööma)
невтерпёж предик. кому, с инф. madalk. mis on talumatu ~ väljakannatamatu; kellele on millest villand ~ kõrini; невтерпёж от холода on väljakannatamatult ~ talumatult külm, ему невтерпёж сидеть дома tal on kodusistumisest kõrini, ta ei malda ~ ei läbe ~ ei kärsi kauem kodus istuda, мне невтерпёж это слушать ma ei kannata seda kuulata, стало невтерпёж кому, от чего kellel sai villand millest, mis muutus kellele väljakannatamatuks ~ talumatuks, ему невтерпёж ехать ta ei jõua kuidagi sõitu ära oodata
непогода 51 С ж. неод. halb ilm, sajune ~ sombune ja külm ilm; в непогоду halva ilmaga
обдать 227 Г сов. несов. обдавать кого-что чем
üle valama ~ uhtma, peale kallama ~ puistama; обдать кипятком kuuma ~ keeva veega üle valama, волна обдала его с головы до ног laine uhtus ta pealaest jalatallani üle, обдать холодной водой külma veega uhtma, külma vett peale ~ kaela kallama, ель обдала его снегом kuusk puistas talle lund kaela, обдать грязью кого keda pori täis pritsima;
hoovama, uhkama; запах цветов обдал меня mulle hoovas vastu lillelõhna, холод обдал его külm õhk haaras ta embusse ~ uhkas temast üle, уже в передней его обдало теплом juba esikus lõi talle soe õhk vastu, его взгляд обдал нас холодом ülek. tema pilgust õhkas külma, ta pilk oli külm ~ jäine;
ülek. täitma, haarama; встреча с ним обдала меня радостью kohtumine temaga tegi mu meele rõõmsaks
обморозить 272a Г сов. несов. обмораживать что ära külmetama; он обморозил уши ta külmetas kõrvad ära, külm on ta kõrvu näpistanud, он обморозил ноги külm on ta jalad ära võtnud
озябнуть 342 Г сов. külmetama, külma tundma; я озяб mul hakkas külm; vrd. зябнуть
окрошка 73 С ж. неод. (без мн. ч.)
kok. (külm) kaljasupp, külmsupp, okroška;
ülek. halv. segapuder, virvarr; окрошка из чужих мыслей laenatud mõtete segapuder, у меня в голове настоящая окрошка mul on peas üksainus virvarr ~ kõik segi
остылый 119 П van. jahtunud (ka ülek.), külm; остылые чувства jahtunud tunded, остылые поля külmunud põllud
отмёрзнуть 344b Г сов. несов. отмерзать (ära) külmuma; молодые побеги отмёрзли külm on noored võsud ära võtnud, руки отмёрзли kõnek. käed on külmavõetud
отпустить 317 Г сов. несов. отпускать
кого-что ära ~ vabaks ~ lahti ~ minna laskma, luba andma, ära lubama, vabastama; отпустить гостя külalist ära (minna) laskma, отпустить такси taksot ära laskma ~ vabaks andma, отпустить птицу на свободу lindu vabaks laskma, отпустить руку kätt lahti laskma, отпусти его (1) lase tal minna, (2) lase ta lahti, отпустить грехи van. patte andeks andma;
что, без доп. järele laskma, järele andma, lõdvemaks laskma, lõdvendama; отпустить ремень rihma järele laskma, отпустить вожжи ohje lõdvemaks ~ lõdvemale laskma, мороз отпустил kõnek. pakane ~ külm andis järele;
что välja jagama, välja andma, väljastama; отпустить большую сумму suurt summat välja andma, отпустить в кредит krediiti andma, отпустить деньги на строительство ehitust assigneerima;
что kõnek. müüma, (ostjate) kätte andma; отпустить товар (ostjale) kaupa kätte andma;
что pikaks ~ ette kasvatama, kasvada laskma; отпустить волосы juukseid pikaks kasvatama, juustel kasvada laskma, отпустить бороду habet kasvatama;
что kõnek. (äkki, järsku) ütlema, ütelda sähvama, (vaimukusi, teravmeelsusi vm.) lendu laskma; отпустить шутку midagi naljakat ütlema, отпустить острое словечко teravmeelsust ~ vaimukust sekka poetama ~ ütlema;
что tehn. noolutama; отпустить сталь terast noolutama;
что van. (vikatit, mõõka) teritama, teravaks tegema
перемёрзнуть 344b Г сов. несов. перемерзать
kinni ~ ära ~ läbi ~ põhjani külmuma (ka paljude kohta); яблони перемёрзли külm on kõik õunapuud ära võtnud;
kõnek. kõvasti külma saama ~ külmetama; перемёрзнуть в дороге teel läbini(sti) ära külmama ~ tugevasti külma saama ~ külmetama
повредить 292 Г сов.
(без страд. прич.) кому-чему kahjustama keda-mida, kahju tegema ~ tekitama kellele-millele; повредить авторитету autoriteeti vähendama ~ kahjustama, мороз повредил посевам külm kahjustas külvi ~ tegi külvile ~ viljale liiga;
несов. повреждать что vigastama, viga tegema; повредить ногу jalga vigastama, jalale viga tegema, повредить корни juuri vigastama, повреждённое гнездо viga saanud ~ lõhutud pesa; vrd. вредить
подгонять 225 Г несов. сов. подогнать
кого-что tagant ajama ~ sundima, kiiremaks ~ kiirustama sundima; подгонять лошадей hobuseid kiiremale käigule sundima, подгоняемые холодом, мы пошли быстрее külm ajas meid tagant ~ sundis meid kiiremini astuma, подгонять план kõnek. plaanitäitmist kiirendama, подгонять по математике matemaatikas järele aitama;
кого-что, к кому-чему, подо что lähemale ~ ligemale ~ juurde ~ alla ajama; подгонять плот к берегу parve kaldasse ajama;
что, к чему sobitama (kõnek. ka ülek.); подгонять рамы к окнам aknaraame ette sobitama, подгонять костюм по фигуре kostüümi ~ ülikonda kandjale sobivaks tegema, подгонять отпуск к приезду гостя puhkust külalise saabumise ajaks sättima, подгонять под чей вкус kelle maitsele vastavaks tegema
подмёрзнуть 344b Г сов. несов. подмерзать
(pisut) jäätuma ~ külmuma, kahutama; лужи подмёрзли lompidel on jääkirme peal, на дворе подмёрзло õues ~ väljas on kahutanud;
pisut külmavõetud ~ külmast kahjustatud olema; овощи подмёрзли juurvili on pisut külmavõetud, külm on juurvilja (pisut) näpistanud
подрать 216 Г сов. madalk.
кого-что katki ~ lõhki kiskuma ~ rebima;
что räbalaks kandma;
кого, за что, чем (pisut, kergelt) sakutama, tutistama millest; подрать за вихор tutistama, подрать за уши kõrvust sakutama, подрать розгами vitsa andma;
(без страд. прич.) punuma ~ plagama pistma; подрать со всех ног ~ во весь дух minema pühkima ~ jooksu pistma, nii et päkad ~ kannad välguvad;
чёрт подери кого, без доп. madalk. pergli ~ kirevase päralt, pagan võtaks; мороз подрал ~ подирал по коже у кого, без доп. külmajudin jooksis üle ihu ~ keha, külm jutt ~ juga käis üle selja
позамёрзнуть 342 Г сов. kõnek.
(без 1 и 2 л.) ära külmuma (suure hulga v. kõige kohta), külma kätte surema (paljude v. kõigi kohta);
külmetama; люди позамёрзли inimestel on külm
пойти 374 Г сов.
куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) (sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); пойти навстречу kellele vastu minema ~ tulema, пойти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma ~ sammu pidama hakkama (ka ülek.), пойти грудью ~ напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок пошёл laps sai jalad alla ~ hakkas käima, пойти на вёслах aerutama (hakkama), пойти на парусах purjetama ~ seilama (hakkama), пойти на охоту jahile minema, пойти на войну sõtta minema, поезд пойдёт утром rong läheb ~ väljub hommikul, на реке пошёл лёд jõel hakkas jää minema ~ algas jääminek, кирпич пошёл на стройку tellised läksid ~ saadeti ehitusele, пойти ко дну põhja minema (ka ülek.), пойти в гору (1) mäkke minema ~ viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога пошла лесом tee keeras metsa, пошла молва kuulujutud hakkasid käima ~ läksid liikvele ~ lahti, лицо пошло пятнами nägu läks laiguliseks ~ lapiliseks, мороз пошёл по телу külmajudin ~ külm juga käis üle ihu, кровь пошла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы пошёл дым korstnast hakkas suitsu tulema ~ tõusma, от печки пошло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, пойти в университет ülikooli astuma ~ õppima minema, пойти за кого kellele mehele minema, пойти в продажу müügile minema, этот товар не пойдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, пойти в починку parandusse minema, пойти в обработку töötlusse ~ ümbertöötlusse ~ ümbertöötamisele minema, пойти в ~ на лом vanarauaks minema, пойти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, пойти на уступки järele andma, пойти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, пойти на сделку tehingut tegema, пойти на жертвы ohvreid tooma, пойти на самопожертвование end ohverdama, пойти на риск riskima, riskile välja minema, пойти на предательство reetmisteele minema ~ asuma, пойти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт пошёл на посадку lennuk hakkas maanduma ~ alustas maandumist ~ läks maandele, пойти на убыль kahanema, пойти на подъём tõusuteed minema, пойти в пляс tantsu lööma ~ vihtuma hakkama;
toimima ~ toimuma ~ olema hakkama; часы пошли точно kell hakkas täpselt käima, пошли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре пошёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился -- и пошли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя пошли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба пошли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma ~ kasvama, картофель пошёл в ботву kartul kasvas pealsesse ~ kasvatas ainult pealseid, дело пошло к концу asi hakkas lahenema ~ lõpule jõudma, мальчику пошёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди пошли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;
kõnek. edenema, laabuma; дело пошло на лад asi hakkas laabuma, всё пошло к лучшему kõik liikus paremuse poole, пойти на выздоровление paranema hakkama;
кому, к чему sobima; ей не пойдёт этот цвет see värv talle ei sobi ~ ei lähe;
на кого-что kuluma, minema; на книги пойдёт много денег raamatute peale läheb ~ kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma ~ minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;
sadama; пошёл дождь vihma hakkas sadama, пошёл снег hakkas lund tulema ~ sadama, пошёл град tuleb ~ tuli rahet;
чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); пойти конём ratsuga käima, пойти с туза ässaga käima, ässa välja käima;
в кого с С мн. ч. kelleks hakkama ~ saama; пойти в артисты näitlejaks hakkama, пойти в няни lapsehoidjaks ~ last hoidma hakkama;
в кого kelle sarnaseks ~ kellesse minema; пойти в отца isasse minema;
на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);
пошёл, пошла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; пошёл вон! madalk. käi minema!;
с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); пошли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как пошло трясти kus nüüd hakkas raputama, и пошёл, и пошёл küll alles ~ kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama;
пойти ~ идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema; пойти ~ идти на пользу kasuks tulema; пойти далеко (elus) kaugele jõudma; пойти ~ идти по стопам кого kelle jälgedes minema ~ astuma ~ käima; пойти ~ идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma; пойти по миру kerjakeppi kätte võtma; пойти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama); пойти ~ идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema; пойти ~ идти с молотка haamri alla minema; пошла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti; если (уж) на то пошло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on; всё пойдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast ~ kuradile
поморозить 272a Г сов. kõnek.
что (veidi) külmutama; поморозить рыбу kala külmutama;
кого-что ära külmuda laskma, ära külmetama, külmaga hävitama; поморозить цветы lilli ~ lilledel ära külmuda laskma, я поморозил нос madalk. külm võttis mul nina ära, külmetasin nina ära
понести 365 Г сов.
кого-что viima ~ kandma (ka ülek.) ~ tassima (hakkama); больного понесли в палату haige viidi palatisse, понести наказание karistust kandma, понести потери kaotusi kandma, понести убытки kahju kannatama;
кого-что (mõnda aega) kandma ~ viima ~ tassima;
кого-что kihutades ~ kiiresti viima; без доп. kihutama hakkama; течение подхватило лодку и понесло vool kandis paati kiiresti edasi, лошади испугались и понесли hobused ehmusid ja hakkasid lõhkuma ~ kihutama;
(без страд. прич.) безл. чем, без доп. kõnek. puhuma ~ õhkuma ~ hoovama ~ uhkama (hakkama); понесло холодом hakkas puhuma külm tuul, uhkas külma tuult, откуда-то понесло запахом плесени kusagilt tuli (äkki) hallituslõhna;
(без страд. прич.) что, без доп. madalk. jama ~ loba ajama (hakkama), (jutu)hoogu sattuma; ну, понёс! no nüüd sattus(id) hoogu! kus sattus(id) alles hoogu!
(без 1 и 2 л.) madalk. minema sundima; какая нелёгкая его туда понесла mille pagana pärast ta sinna läks, no mida ta sealt küll otsis;
van., murd. käima peale saama;
понести чепуху ~ ахинею ~ ересь ~ околесицу kõnek. jama ajama (hakkama), lollusi suust ajama (hakkama)
пооткрывать 169b Г сов. что kõnek. (järgemööda palju) lahti tegema ~ avama ~ kiskuma; пооткрывали все окна, теперь, конечно, холодно kisti kõik aknad lahti, muidugi on nüüd külm
пот 3 С м. неод. higi; обильный пот rohke higi ~ higistamine, бросать ~ кидать ~ ударять кого в пот безл. keda higistama ajama, холодный пот выступил ~ проступил на лице у кого kellel tuli külm higi otsaette, пот катился градом с лица higi voolas ojadena mööda nägu;
(трудиться ~ работать) в поте лица pal(g)ehigis töötama; до седьмого пота kõnek. nii et nahk seljas märg; вогнать кого в пот kõnek. keda võhmale ajama; согнать семь потов с кого kõnek. kellelt ~ kelle seljast seitset nahka võtma; обливаться потом higist nõretama; потом и кровью (добывать) verehinnaga, vere ja vaevaga (saama)
прихватить 316a Г сов. несов. прихватывать kõnek.
что, чем kinni haarama ~ pigistama;
что, чем (kergelt) kinni siduma ~ nõeluma ~ lööma, kinnitama;
кого-что, чего (üksiti) kaasa võtma ~ viima ~ tooma; прихватить с собой детей lapsi kaasa võtma;
что, чего kõnek. juurde ~ lisaks võtma ~ haarama; дня не хватило, пришлось ночь прихватить päevast jäi puudu, tuli öö appi võtta;
что kõnek. hankima, muretsema; прихватить денег в долг raha laenama ~ laenuks võtma;
что näpistama (külma kohta); что, чем jääkirmega katma; цветы прихватило морозом külm on ~ oli lilli näpistanud, морозец прихватил лужи (kerge) külm on ~ oli lombid jääkirmega katnud, külmast on lompidel jääkirme peal;
кого (äkki) maha murdma ~ kallale tulema (haiguse kohta); живот прихватило kõhuvalu tuli kallale, kõhuvalu võttis kõverasse;
ülek. kõnek. kätte saama, vahele võtma; шторм прихватил нас у самого берега jäime tormi kätte (juba) päris kalda lähedal
пронять 263 Г сов. несов. пронимать кого-что kõnek.
üdini tungima (külma, tuule vm. kohta); сырость проняла его насквозь külm niiskus tungis üdini;
чем ülek. (tugevat) mõju avaldama; пронять слезами кого pisaratega jagu saama kellest, его ничем не проймёшь temale ei mõju miski, это проняло его до слёз see vapustas teda pisarateni, see tõi talle pisarad silma, его пронял страх ta oli hirmu täis, teda valdas hirm
простоять 257 Г сов. несов. простаивать
(teatud aeg v. ajani) jalul ~ püstijalu olema, seisma, mitte töötama; простоять службу seistes jumalateenistust kuulama, простоять в очереди järjekorras (ära) seisma, он простоял час в ожидании ta ootas püstijalu tund aega, трактора простояли из-за отсутствия горючего kütuse puudumise tõttu traktorid ei töötanud ~ seisid;
(без несов.) (teatud aeg v. ajani) (paigal) püsima; январь простоял морозный jaanuarikuu oli külm, дом простоял несколько веков maja on vastu pidanud ~ pidas vastu mitu sajandit;
(без несов.) (teatud aeg v. ajani) seisma ~ paigal olema; поезд простоял на станции сутки rong seisis jaamas ööpäeva, мы простояли в лагере ещё сутки jäime veel ööpäevaks laagrisse
прошибить 333 Г сов. несов. прошибать kõnek.
что (sisse, katki, lõhki) lööma ~ virutama; ülek. läbi võtma ~ tungima; прошибить дверь ust sisse lööma, мороз прошиб его до костей külm võttis ta üdini läbi, дрожь прошибла кого kes hakkas üleni värisema, его ничем не прошибёшь teda ei kõiguta ~ ei murra miski;
кого välja ~ nähtavale tulema; пот прошиб кого higiseks võttis kelle, слеза прошибла pisar tuli ~ veeres silma, краска прошибла кого kes punastas üleni, седой волос прошиб juustes on juba halli;
пушкой ~ из пушки не прошибёшь ~ не пробьёшь kõnek. (1) кого где mis (on) puupüsti täis, keda on murdu koos, (2) кого kes (on) hirmus ~ kohutav põikpea ~ puupea; лбом стену не прошибёшь vanas. pea ees müürist läbi ei jookse; цыганский пот прошиб кого kelle võttis külmast lõdisema
пятиградусный 126 П viiekraadine; пятиградусный мороз viiekraadine külm, viis kraadi külma
разум 1 С м. неод. (без мн. ч.) mõistus, aru, oid; здравый разум terve ~ kaine mõistus, холодный разум külm ~ kaine mõistus, вера в человеческий разум usk inimmõistusesse, победа разума над чувствами mõistuse võit tunnete üle, потерять разум aru kaotama, с разумом делать что mida arukalt tegema;
ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; набираться ~ набраться разума kõnek. tarkust koguma, targemaks minema ~ saama, mõistust juurde koguma
рефрижераторный 126 П külm-, külmutus-, refrigeraator-, refrigeraatori-; рефрижераторная установка külmutusseade, рефрижераторное судно külmutuslaev, külmlaev, рефрижераторная камера külmutuskamber
рыбий 130 П
kala(-) (ka ülek.); рыбий хвост kala saba, рыбий жир kalarasv, kalamaksaõli, рыбий клей kalaliim, рыбья кровь ülek. kalaveri;
ülek. kõnek. kalaverega, külm, kiretu, ilmetu; рыбья натура kalaverega ~ külm ~ kiretu natuur ~ loomus, рыбьи глаза kalasilmad, ilmetud ~ värvita silmad;
на рыбьем меху kõnek. humor. vilets ~ viledaks kulunud ihuvari
сдать 225 (прош. вр. сдало) Г сов. несов. сдавать
кого-что üle ~ ära ~ tagasi ~ käest ~ üürile andma; сдать дежурство valvet ~ korrapidamist ~ valvekorda üle andma, сдать дела новому работнику asju ~ asjaajamist uuele töötajale üle andma, сдать в эксплуатацию käiku ~ ekspluatatsiooni andma, сдать вещи на хранение asju hoiule andma, сдать зерно сверх плана vilja üle plaani (riigile) andma, сдать в архив (1) arhiivi andma, (2) ülek. maha kandma, сдать в аренду rendile andma, kellele rentima, сдать в наём üürile andma, välja üürima, сдать кровь на анализ verd analüüsiks andma, vereproovi andma, сдать оружие relva ära ~ üle andma, сдать работу tööd (käest) ära andma ~ loovutama, сдать город linna käest andma, сдать (шахматную) партию ilma edasimänguta alistuma (males), сдать на почту postitama, posti panema, сдать книги в библиотеку raamatuid raamatukogusse tagastama ~ tagasi viima, сдать с рубля rublast tagasi andma;
kõnek. что, в чём vähendama, nõrgendama; без доп. nõrgenema, järele andma; сдать темп kiirust ~ tempot vähendama, käiku aeglustama, морозы сдали külm ~ pakane andis järele;
что välja ~ kätte jagama (kaarte vm.); сдать карты kaarte (kätte) jagama;
что (ära) tegema, sooritama; сдать экзамен eksamit ära tegema ~ sooritama ~ õiendama;
(без страд. прич.) без доп. kõnek. üles ütlema, rikki minema, omadega läbi olema, otsa jääma; мотор сдал mootor ütles üles, сердце сдало süda streigib ~ vigurdab ~ jupsib ~ jukerdab, старик сдал vanataat on otsa jäänud
студёно предик. madalk. on pakane ~ käre külm; на дворе студёно väljas on pakane ~ käre külm
студить 313a Г несов. kõnek.
что jahutama, külmaks ~ jahedaks tegema; студить чай teed jahutama, студить помещение ruumi külmaks minna laskma;
кого-что külmetama panema; вода студит зубы külm vesi võtab hambad hellaks ~ valusaks; vrd. остудить
стужа 76 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. käre pakane ~ külm; зимняя стужа talvekülm
стылый 119 П madalk. jahtunud, külm; стылый воздух külm õhk
сыро- I часть сложных слов toor-, külm-; сыро-копчёный külmsuitsu-
толковать Г несов.
172a что, кому-чему seletama, tõlgendama, tõlgitsema, käsitama; käsitlema, interpreteerima; толковать законы seadusi tõlgendama, толковать сны unenägusid seletama;
172a что, кому-чему kõnek. selgitama, selgeks tegema; сколько ни толкуй, ничего не понимает seleta kui palju tahad ~ seleta ja seleta ~ kui palju ka ei selgitaks, ikka ei saa ta millestki aru;
172b с кем-чем, о ком-чём kõnek. rääkima, kõnelema, arutama; толковать о делах tööasjust rääkima, толкуют, что зима будет холодная räägitakse, et tuleb külm talv, что об этом толковать, если всё уже известно mis seda ikka arutada, kui kõik on niigi teada, нечего с ним толковать temaga pole mõtet (pikalt) arutada;
что и толковать kõnek. mis seal rääkida, pole midagi öelda
треснуть 335b Г сов.
praksatama, prõksatama, raksatama, kärgatama, paugatama; в лесу треснула ветка metsas praksatas oks, треснул первый удар грома kõlas esimene kõuekärgatus, треснул выстрел raksatas pauk;
pragunema, mõranema, lõhenema, lõhki minema (kõnek. ka ülek.); на холоде банка треснула külm lõi purgi lõhki ~ on purgi lõhki löönud, стакан треснул klaasile tuli mõra ~ pragu sisse, klaas on mõranenud, лёд треснул jää pragunes ~ on pragunenud, jäässe tulid ~ on tulnud praod, кожа треснула nahk pragunes ~ lõhenes ~ on pragunenud ~ on lõhenenud, треснуть пополам pooleks ~ kaheks murduma, пиджак треснул по швaм pintsak kärises õmblustest (lahti), треснуть со злости ülek. kõnek. vihast lõhki minema ~ lõhkema, дело треснуло ülek. kõnek. asi läks lõhki ~ untsu;
кого-что, чем, по чему madalk. virutama, äigama, äsama, lajatama; треснуть по голове vastu pead virutama, треснуть кулаком по столу rusikaga vastu lauda põrutama;
хоть тресни madalk. tee või tina, poe või nahast välja; чтоб ты треснул madalk. susi sind söögu, et sul vihmavari kõhus lahti läheks
тронуть I 334 Г сов. несов. трогать I
vt. трогать I;
кого-что puudutama, puutuma, kahjustama, rikkuma; пуля никого не тронула kuul ei tabanud kedagi, keegi ei saanud kuulist viga, пожар не тронул дома maja jäi tulekahjust puutumata, засуха не тронула урожая põud ei kahjustanud saaki, мороз тронул посевы külm on külve näpistanud, его лицо тронуто оспой rõuged on ta näole armid jätnud, ta näol on rõugearme, сыр, тронутый плесенью kergelt hallitanud juust, ягоды, тронутые морозом külma näpistatud ~ põrutatud marjad;
пальцем не тронуть ~ трогать кого mitte sõrmeotsagagi puutuma keda; волоска не тронуть mitte juuksekarvagi kõverdama; не тронь меня и я тебя не трону kõnekäänd ela ise ja lase teistel elada
ужин 1 С м. неод. õhtusöök, õhtueine, õhtuline, õhtusöömaaeg; питательный ужин toitev õhtusöök, холодный ужин külm õhtueine, званый ужин õhtusöök kutsutud külalistele, прощальный ужин lahkumis(õhtu)eine, lahkumissöömaaeg, за ужином õhtulauas, пригласить на ужин õhtusöögile ~ õhtueinele kutsuma, накрывать ужин õhtusöögiks lauda katma, подать на ужин ~ к ужину õhtusöögiks pakkuma ~ (lauale) andma
улица 80 С ж. неод.
tänav (ka ülek.), uulits (van.); главная улица города linna peatänav, улица местного значения kõrvaltänav, жить на улице Некрасова Nekrassovi tänavas ~ tänaval elama, перейти улицу üle tänava minema, дурное влияние улицы tänava halb mõju, человек с улицы tänavalt tulnu, juhuslik inimene;
(без мн. ч.) kõnek. õu; на улице холодно õues ~ väljas on külm, выйти на улицу õue ~ välja minema, прийти с улицы õuest ~ väljast (tuppa) tulema;
зелёная улица (1) кому-чему roheline tee, (2) van. kadalipp; остаться ~ очутиться ~ оказаться на улице tänavale jääma; выбросить ~ выкинуть кого на улицу kõnek. (1) keda tänavale ~ välja tõstma, (2) keda värava taha heitma; будет и на нашей улице праздник tuleb pidu ka meie tänaval
умеренный 127 П (кр. ф. умерен, умеренна, умеренно, умеренны) mõõdukas, paras(-); умеренная цена mõõdukas hind, умеренный ветер mõõdukas tuul, умеренный мороз paras külm ~ pakane, умеренные требования mõõdukad ~ mõistlikud nõudmised ~ nõuded, умеренная политика mõõdukas poliitika, умеренный политикан parajuslane, умеренный климат paraskliima, умеренный пояс geogr. parasvööde
утренник 18 С м. неод.
päikesetõusueelne ~ koidueelne külm, koidukülm, öökülm; утренники погубили рассаду öökülm tegi istikutele liiga ~ võttis istikud ära;
hommikune etendus, lastehommik; детский утренник lastehommik
ухо 104 (мн. ч. им. п., вин. п. уши, род. п. ушей, дат. п. ушам, твор. п. ушами, предл. п. об ушах) С с. неод.
kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.); наружное ухо anat. väliskõrv, внутреннее ухо anat. sisekõrv, среднее ухо anat. keskkõrv, больное ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно ухо ühest kõrvast kurt, чуткое ухо у кого kellel on terav kõrv ~ terane kuulmine, охотничье ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad ~ huugavad ~ ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal ~ ta külmetas kõrvad ära, приложить ~ приставить ухо к чему kõrva mille vastu panema ~ suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima ~ sügama, таскать за уши кого kõnek. keda kõrvust sakutama ~ sikutama ~ kiskuma, дать в ухо ~ по уху кому kõnek. kellele vastu kõrvu andma, над самым ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское ухо zool. merikõrv (meretigu Haliotis);
уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;
(nõela)silm; ухо иголки nõelasilm;
крепок на ухо kõva ~ vaese ~ vaevase ~ nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts; уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli ~ jooksevad virtsavett; режет ухо ~ уши mis lõikab kõrvu; держать ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; навострить ~ насторожить уши kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; нарвать ~ натрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma ~ tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma ~ sakutama, kellel kõrvu pihku võtma; прожужжать ~ прогудеть ~ пpотрубить ~ прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust; слышать ~ услышать своими ~ собственными ушами oma kõrvaga kuulma; краснеть ~ покраснеть ~ вспыхнуть до ушей kõrvuni punastama; доходить ~ дойти до чьих ушей kelle kõrvu ulatuma ~ kostma ~ puutuma; за уши тянуть ~ тащить кого kõnek. halv keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama; пропустить ~ пропускать мимо ушей kõrvust mööda laskma; в одно ухо входит, в другое выходит kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja; краем ~ краешком уха ~ одним ухом слышать ~ услышать kõnek. ühe ~ poole kõrvaga kuulma; не видать кому кого-чего как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema ~ näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima; по уши влюбиться ~ влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse; по уши в долгах kõnek. kõrvuni ~ üle pea võlgades; ни уха ни рыла не смыслить ~ не знать ~ не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi ~ mitte mõhkugi ~ mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi; и ухом не ведёт ~ не повёл kõnek. kes ei tee ~ ei teinud väljagi, ei liiguta ~ liigutanud oimugi; сказать ~ шептать ~ шепнуть на ухо kõrva sosistama ~ kõrva sisse ütlema; хлопать ушами kõnek. halv (1) ammulisui vahtima, (2) käed rüpes istuma; (и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad; выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa; не верить ~ не поверить своим ~ собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma; развесить ~ развешивать уши kõnek. halv. (1) ammulisui kuulama, (2) käed rüpes istuma; медведь ~ слон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu ~ elevant kõrva peale astunud
хватить I 316b Г сов.
madalk. vt. хватать I;
чего madalk. (kiiruga) ära jooma ~ sööma, alla kugistama;
madalk. nina täis tõmbama;
чего kõnek. tunda ~ näha saama; хватить горя muret tunda saama, хватить страху hirmu tunda saama;
(безл.) кого-что kõnek. kahju tegema ~ tooma, kahjustama; его хватил паралич ta halvati ära, ta sai halvatuse, teda tabas halvatus, ta on halvatud, морозом хватило посев külm on ~ oli orast näpistanud;
кого-что чем, что обо что, чем обо что madalk. äigama, virutama, lajatama; без доп. pihta põrutama (tabama); хватить по голове vastu pead äigama, хватить по спине võmmu ~ head ~ kõva müksu selga andma, хватить кулаком по столу rusikaga lauale põrutama, хватить стулом о пол tooli vastu maad põrutama;
kõnek. liialdama (plaanide, väidete kohta), üle pingutama ~ pakkuma ~ soolama, liiale minema;
что madalk. põrutama (ootamatult ütlema), ootamatult ~ äkki tegema; вот хватил kus nüüd alles põrutas ~ ütles, хватить плясовую tantsu vihtuma hakkama;
хватить горячего ~ горького до слёз kõnek. kibedat karikat maitsta saama, näguripäevi nägema; хватить через край kõnek. üle piiri ~ liiale minema, üle pakkuma ~ soolama; хватить греха на душу pattu oma hingele võtma
хлад 1 С м. неод. (без мн. ч.) van. luulek. külm, jahedus, külmus, kargus, külmahingus, külm ~ jahe õhk
хладный 126 П (кр. ф. хладен, хладна, хладно, хладны) van. luulek. külm, jahe, külmakarge
холод 4 (род. п. ед. ч. холода и холоду) С м. неод.
(без мн. ч.) külm; дрожать от холода külmast värisema ~ lõdisema, ёжиться от холода külmast kössi tõmbuma, посинеть от холода külmast siniseks minema, терпеть ~ испытывать холод и голод külma ja nälga tunda saama, поставить на холод külma kätte panema, держать продукты на холоде toiduaineid külmas hoidma, пахнуло холодом hoovas külma õhku ~ külma ~ jahedat, три градуса холода kolm kraadi külma, полюс холода geogr. külmapoolus;
külm, pakane; жестокий ~ лютый холод käre ~ vali külm ~ pakane, собачий холод kõnek. hirmus ~ kole külm, зимние холода talvekülmad, (talve)pakane, на холоде ~ холоду pakase ~ külma käes, прийти с холода pakase ~ külma käest tulema, наступили холода külmad ilmad on käes, tulid (talve)külmad;
(без мн. ч.) külmavärin(ad); его бросает то в жар, то в холод tal on vaheldumisi külm ja kuum, tal käivad kuuma- ja külmahood, по спине пробежал холод külmavärin ~ külmajudin käis ~ jooksis üle selja;
(без мн. ч.) ülek. jahedus, külmus, jäisus, ükskõiksus; могильный холод hauakülmus, отнестись с холодом к кому kellesse jahedalt ~ külmalt suhtuma, от него веет холодом temast hoovab jahedust ~ uhkab jäisust, ta on jahedus ise
холодильный 126 П külm-, külmutus-, külmendus-, jahutus-; холодильная камера külmkamber, külmutuskamber, холодильная установка külmutusseade, külmendusseade, jahutusseade, холодильный рассол jahutuslahus, jahutussoolalahus, холодильный процесс külmutamine, külmendamine
холодина 51 С м. неод. (без мн. ч.) kõnek. käre pakane, põrgupakane, kõrvetav ~ kärts ~ kole ~ hirmus külm; в комнате холодина tuba on nagu hundilaut
холодно
Н külmalt, jahedalt (ka ülek.), ükskõikselt; холодно взглянуть на кого kellele jahedat pilku heitma, холодно ответить jahedalt vastama, холодно проститься jahedalt hüvasti jätma;
предик. on külm; по ночам холодно öösiti on jahe ~ külm, ööd on jahedad ~ külmad, сегодня холодно täna on jahe ~ külm ilm, мне холодно в лёгком пальто mul on õhukese mantliga külm, детям холодно lastel on külm;
предик. ülek. on külm ja kõle; на душе холодно südamel on kõle;
ни жарко ни холодно, ни тепло ни холодно кому от чего kõnek. kellel pole sooja ega külma millest
холодноватый 119 П (кр. ф. холодноват, холодновата, холодновато, холодноваты) üsna külm ~ jahe ~ ükskõikne, külmavõitu, jahedavõitu
холодный 126 П (кр. ф. холоден, холодна, холодно, холодны и холодны)
külm(-), jahe (ka ülek.), ükskõikne; холодная вода külm vesi, холодный ветер külm tuul, холодная осень külm sügis, холодное копчение külmsuitsutus, холодное оружие külmrelv, холодные блюда külmroad, холодные закуски külmad suupisted, холодный чай külm ~ jahtunud tee, холодный пояс geogr. külmvööde, холодная прокатка tehn. külmvaltsimine, холодная штамповка ~ холодное штампование tehn. külmstantsimine, холодная эмиссия füüs. külmemissioon, elektrostaatiline emissioon, холодное течение külm hoovus, холодный источник külmaveeallikas, холодный душ külm dušš ~ kümblus, холодный пот külm higi, холодная рука külm käsi, холодное пальто külm mantel, холодная война pol. külm sõda, холодный свет külm valgus, холодный тон külm (värvi)toon, холодное сердце külm süda, холодная красота külm ~ kiretu ilu, холодный человек külm ~ ükskõikne inimene, холодный приём külm ~ jahe ~ ebasõbralik vastuvõtt, холодный расчёт külm arvestus, холодный взгляд jahe pilk, холодный ответ jahe vastus, холоден душой külm ~ ükskõikne, külma ~ ükskõikse hingelaadiga, холоден от природы ~ по натуре loomult kiretu ~ tuim, холодная укладка vesilained;
ülek. külmavereline, külma ~ kaine peaga, külmalt arvestav, mõistusel põhinev; холодное решение külma arvestusega ~ kaine kaalutlusega tehtud otsus, холодная сосредоточенность kaine keskendumine;
kõnek. van. algeliste tööriistadega ~ primitiivsel viisil töötav (tavaliselt tänaval); холодный сапожник tänavakingsepp;
П С холодная ж. неод. van. madalk. soolaputka;
П С холодное с. неод. külmroog
холодок 24 (род. п. холодка и холодку) С м. неод. (без мн. ч.) kõnek.
dem. jahedus (ka ülek.), viludus, vilu; утренний холодок hommikujahedus, холодок недоверия ülek. usaldamatusevirve, сесть в холодок vilusse istuma, сидеть в холодке vilus istuma, с холодком относиться к кому-чему kellesse-millesse jahedalt suhtuma, холодок бежит за ворот külm poeb krae vahele;
jahe aeg (varahommik, hilisõhtu); выехать холодком ~ по холодку jahedaga välja sõitma;
(kerge) külmavärin; холодок пробежал по спине külmavärin ~ külmajudin jooksis üle selja
что-то II Н kõnek.
miskipärast, millegipärast; что-то холодно miskipärast ~ millegipärast on külm, kuidagi külm on, что-то руки трясутся miskipärast ~ millegipärast käed värisevad;
umbes; я получил что-то около ста рублей sain umbes sada rubla ~ saja rubla ümber;
pisut, natuke
щипать 207 Г несов. сов. щипнуть
кого-что näpistama; щипать за руку kätt näpistama, щипать струны гитары kitarri ~ kitarrikeeli sõrmitsema, мороз щипал уши külm näpistas kõrvu;
что kõrvetama, kipitama panema; перец щиплет язык pipar kõrvetab keelt ~ paneb keele kipitama, дым щиплет глаза suits paneb silmad kipitama, silmad hakkavad suitsust kipitama, щипать душу ~ сердце ülek. hinge närima;
кого-что kitkuma, katkuma, noppima, näppima; näksima; щипать курицу kana kitkuma, щипать перья sulgi noppima, щипать бороду habet näppima, лошадь щиплет траву hobune näksib rohtu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur