[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 44 artiklit

втравливать 168a Г несов. сов. втравить
кого (koera) ajujahiks välja õpetama;
кого во что ülek. madalk. kaasa vedama ~ kiskuma (halvas mõttes); втравливать в игру кого keda (halba) mängu kiskuma, втравливать в драку kaklusse kaasa tõmbama
выдрессировать 172*a Г сов. кого välja õpetama, dresseerima; vrd. дрессировать
выездить 270a (повел. накл. выезди) Г сов. несов. выезжать II
кого ratsastama, (hobust) välja ~ sõitma õpetama;
что kõnek. risti ja põiki läbi sõitma, ringi peale tegema millele
выучить 310* Г сов. несов. выучивать
кого välja õpetama, кого чему, с инф. selgeks õpetama kellele mida, õpetust andma (ka ülek.); выучить собаку koera välja õpetama, выучить грамоте kirjatarkust kätte õpetama, выучить играть mängu selgeks õpetama;
что selgeks ~ pähe õppima; выучить стихотворение наизусть luuletust pähe õppima, он быстро выучил уроки ta sai kiiresti (õppe)tükid selgeks; vrd. учить
готовить 277 Г несов.
кого-что (ette) valmistama, tegema, välja õpetama; готовить речь kõnet ette valmistama, готовить сюрприз üllatust valmistama, готовить обед lõunat tegema ~ valmistama, она хорошо готовит ta oskab hästi toitu valmistada ~ süüa teha, готовить специалистов eriteadlasi ~ oskustöölisi välja õpetama;
что, кому-чему liter. tõotama, (kaasa) tooma; vrd. сготовить
доучить 310 Г сов. несов. доучивать
кого, до чего kelle koolitamist ~ õpetamist lõpetama, keda lõpuni (v. mingi ajani) koolitama; доучить ребёнка до весны last kevadeni õpetama ~ koolitama ~ järele aitama;
что, до чего, без доп. (lõpuni, mingi piirini) selgeks õppima; доучить таблицу умножения ükskordüht (lõpuni) pähe õppima ~ selgeks saama
дрессировать 172a Г несов. кого
dresseerima, välja õpetama; дрессировать животных loomi dresseerima;
kõnek. drillima, välja koolitama (inimeste kohta); vrd. выдрессировать
заезжать III 169a Г несов. кого hobust rakkes käima õpetama
заниматься I 169 Г несов.
кем-чем, без доп. õppima mida; tegelema kellega-millega, harrastama mida; заниматься математикой matemaatikat õppima, заниматься в читальном зале lugemissaalis õppima, сегодня ученики не занимаются täna (kooli)tunde ~ kooli ei ole, заниматься хозяйством majapidamisega tegelema, заниматься детьми lastega tegelema, заниматься собой enda eest hoolitsema, заниматься чтением lugema, заниматься спортом sporti tegema ~ harrastama, sportima, заниматься в кружке ringi tööst osa võtma;
с кем töötama kellega, õpetama keda; заниматься с отстающими mahajäänutega töötama, заниматься с детьми lapsi õpetama;
страд. к занимать;
дух занимается ~ займётся hing jääb kinni
заучить 310 Г сов. несов. заучивать
что pähe ~ kätte õppima; заучить стихотворение (наизусть) luuletust pähe õppima;
кого kõnek. (ülemäärase) õpetamisega ära väsitama ~ vaevama, üleliia õpetama
манежить 271a Г несов. кого
maneežisõitu õpetama (hobusele);
кого-что ülek. madalk. marineerima mida, asjaga venitama, keda asjata jooksutama, «tulge tuleval nädalal» rääkima
марширование 115 С с. неод. (без мн. ч.) marssimine; обучать маршированию marssima ~ marssimist õpetama
молодой 120 П (кр. ф. молод, молода, молодо, молоды; сравн. ст. моложе, превосх. ст. самый молодой)
noor; молодая женщина noor naine, молодое лицо noor ~ nooruslik nägu, молод ты ещё мне указывать kõnek. oled veel liiga noor, et mind õpetama tulla;
(без кр. ф.) noor-; noorusele omane, nooruslik; värske; молодой рабочий noortööline, молодое поколение noorpõlv, молодой человек noormees, молодые люди (1) noormehed, (2) noored, молодой месяц noorkuu, молодые годы noorusaastad, nooriga, молодой задор nooruslik trots, молодой картофель värske kartul, молодое вино värske vein;
П С молодой м. од. noormees; värske abielumees; с ловкостью молодого noore inimese osavusega; молодая ж. од. noor neiu ~ naine; noorik; молодые мн. ч. noorpaar; noored;
из молодых да ранний iroon. varaküps
нагонять II 254b Г сов. несов. наганивать кого (jahikoeri) välja ~ ajama õpetama (ajujahiks)
наездить 270 (повел. накл. наезди) Г сов. несов. наезжать I, наезживать
что siledaks ~ kõvaks sõitma, (teed) sisse sõitma; наездить просёлочную дорогу külavaheteed sisse sõitma;
(без несов.) (teatud aeg) sõitma; что kõnek. maha ~ läbi sõitma; наездить тысячи километров tuhandeid kilomeetreid maha sõitma;
(без несов.) что madalk. sõitmisega saama ~ teenima (autojuhi vm. kohta);
кого ratsastama, (hobust) välja ~ sõitma õpetama
наставить II 278a Г сов. van. несов наставлять кого, чем, чему, в чём õpetama, õpetust jagama; наставить примером eeskujuga õpetama, наставить грамоте kirjaoskust selgeks õpetama;
наставить ~ наставлять на путь истины ~ на истинный путь кого õigele teele juhatama keda, patust pöörama keda, aru pähe panema kellele; наставить ~ наставлять на ум кого kõnek. mõistust ~ aru pähe panema kellele
наставление 115 С с. неод.
(без мн. ч.) manitsemine, õpetamine;
manitsus(sõnad), õpetus(sõnad), juhatus; отцовское наставление isalik manitsus, делать ~ читать наставления moraali lugema, manitsema ~ õpetama;
sõj. eeskiri; наставление по стрелковому делу laskeasjanduse eeskiri
натаскать II 165a Г сов. несов. натаскивать кого
(jahi- v. teenistuskoeri) välja õpetama;
kõnek. halv. paukima (kiirkorras hädapäraseid teadmisi andma); натаскать ученика к экзамену õpilast eksamiks üles putitama
научить 311a Г сов. кого-что, чему, с инф. (selgeks, kätte) õpetama; научить языку keelt selgeks õpetama, он научил меня стрелять ta õpetas mind laskma, жизнь научила меня ценить людей elu on mind inimesi hindama õpetanud, научить умуазуму õppust andma, õpetama, наученный горьким опытом omal nahal õpetust saanud, omades kurbi kogemusi; vrd. учить
обучить 310 Г сов. несов. обучать кого, чему, с инф. selgeks ~ välja õpetama; обучить ремеслу (käsitöö)ametit kätte ~ selgeks õpetama, обучить ездить верхом ratsutamist selgeks õpetama
объездить 270a Г сов. несов. объезжать
кого sõidustama, sõiduks välja õpetama (hobust), ratsastama;
кого-что läbi sõitma; объездить страну maad läbi sõitma
переобучить 311a Г сов. несов. переобучать кого-что, чему, с инф. ümber õpetama, uuesti selgeks ~ kätte õpetama
переучить 311a Г сов. несов. переучивать
кого-что ümber õpetama; kõnek. ülearu õpetama;
что uuesti õppima; переучить стихотворение luuletust kordama ~ veel kord õppima;
(без несов) (ajapikku kõiki v. paljusid) õpetama
подготовить 277 Г сов. несов. подготавливать, подготовлять кого-что, к чему (ette) valmistama; подготовить землю под посев maad külviks ette valmistama, подготовить почву (1) maad ~ mulda ette valmistama, (2) ülek. pinda sondeerima, подготовить учеников к экзамену õpilasi eksamiks (ette) valmistama, подготовить рабочих töölisi välja õpetama, подготовить к печати trükivalmis seadma
подучить 311a Г сов. несов. подучивать
кого, чему kõnek. natuke ~ lisaks õpetama; подучить сына математике pojale matemaatikas lisaõppust tegema;
что juurde õppima, paremini õppima; подучить урок tundi üle õppima;
кого, с инф. (salaja) õpetama, ässitama; подучить хитрить kavaldama õpetama
позаниматься 165 Г сов.
чем, без доп. (mõnda aega) õppima mida ~ tegelema millega; позаниматься на курсах kursustel õppima, позаниматься математикой (veidi) matemaatikat õppima, позаниматься музыкой (mõnda aega) muusikaga tegelema;
с кем, чем, без доп. (veidi aega) õpetama keda; позаниматься с сыном poega õpetama, pojaga koolitükke ~ mõnda ainet tegema, позаниматься с отстающими mahajääjaid aitama, mahajääjatega tegelema
попутно Н samal ajal, ühtlasi, üksiti, ühtaegu, möödaminnes; обучать языку, а попутно и хорошим манерам õpetama keelt ning samal ajal ~ ühtlasi ~ ühtaegu ka häid kombeid, попутно спросить möödaminnes küsima
поучать 169a Г несов. кого-что, чему kõnek. õpetama, õpetusi jagama, dotseerima; поучать умуазуму aru ~ mõistust pähe panema
поучить 311a Г сов.
что (mõnda aega) õppima; поучить уроки koolitükke õppima;
кого-что, чему, с инф. (mõnda aega) õpetama; kõnek. karistama, õpetust andma; поучить танцевать кого tantsutunde andma kellele, tantsima õpetama keda
преподавать 219a Г несов. что, кому-чему õpetama, tunde andma; где, без доп. õpetaja ~ õppejõud olema; он преподаёт нам физику ta annab meile füüsikat, преподавать студентам что üliõpilastele mida lugema, он преподаёт в университете ta on ülikooli õppejõud
при- приставка I verbiliitena väljendab
eesmärgile suundumist, päralejõudmist: kohale, pärale, poole, juurde; прибыть kohale ~ pärale jõudma, saabuma, прибежать kohale jooksma, прилететь pärale lendama, (lennult) saabuma, привести кого kohale toimetama ~ tooma, привезти (kohale) tooma (sõites), принести (kohale) tooma (kandes);
tegevuse tulemuslikkust v. lõpetatust: valmis, ära; приготовить valmis tegema, приручить kodustama, приучить кого к чему kellele mida (harjumust, kommet) õpetama, прикончить lõppu peale tegema;
lähenemist, külgnemist, ühendumist: juurde, ligi, ligidale, lähemale, äärde, külge, kokku, otsa, kinni, peale; привалить juurde ~ ligi ~ äärde veeretama, придвинуть juurde ~ ligidale ~ lähemale nihutama, прирасти külge kasvama, прицепить külge haakima ~ kinnitama, привесить külge ~ otsa riputama, привязать kinni ~ külge siduma, приклеить külge ~ peale kleepima, приколотить külge ~ kinni naelutama;
surumist, painutamist: alla, maha, kokku, vastu; пригнуть alla painutama, приклонить maha ~ ligidale painutama, придавить kokku suruma ~ pressima;
tegijale enesele v. enda kasuks suunatust: endale, enda juurde; пригласить endale külla kutsuma, присвоить omastama, приобрести omandama, enesele soetama, прикарманить oma taskusse panema;
lisamist, suurendamist: juurde, lisaks, kaasa; приложить juurde ~ kaasa lisama, приписать juurde kirjutama, пристроить juurde ehitama, juurdeehitust tegema, прибавлять шагу sammu lisama ~ kiirendama;
tegevuse poolikust v. osalisust: pisut, veidi, pooleldi; привянуть pisut närbuma, närtsima tõmbuma, приоткрыть pisut paotama, pooleldi avama, приутихнуть veidi ~ vähehaaval vaiksemaks jääma, призадуматься mõttesse jääma;
(ыва-, ива-verbide puhul) kaasnevat tegevust: kaasa, ühes; приговаривать (midagi tehes omaette) rääkima;
(ся -verbide puhul) harjumust v. kordumist; tegevuse pingsust; примелькаться nägema harjuma, et ei pane enam tähelegi, приесться ära tüütama, присмотреться, приглядеться pingsalt jälgima ~ vaatama ~ vaatlema; II adjektiivi- ja substantiiviliitena väljendab lähedust, juuresasumist, kuuluvust: -lähedane, -äärne, lähi-, lisa-, kõrval- jt.; пригородный linnalähedane, linnaäärne, linnalähi-, eeslinna-, прифронтовой rindelähedane, придорожный teeäärne, приречный jõeäärne, прибрежный kaldaäärne, rannaäärne, kalda-, ranna-, ranniku-, rannikuline, прикаспийский Kaspia-äärne, приднестровский Dnestri-äärne, привес lisakaal, kaalulisa, привкус kõrvalmaik, пригород eeslinn, äärelinn, приклей tekst. nakkeliim, приямок süvend (näit. vee kogumiseks)
притравить 321 Г сов. несов. притравливать кого jahiks välja õpetama (näit. koera)
приучить 311a Г сов. несов. приучать кого-что, к чему, с инф. (harjumust, kommet vm.) külge harjutama, õpetama; приучить кого регулярно заниматься keda korrapäraselt ~ pidevalt õppima harjutama, kellele õppimisharjumust sisendama, приучить себя к какой мысли end missuguse mõttega harjutama, мать приучила его рано вставать ema oli harjutanud teda vara tõusma
проездить 270a (повел. накл. проезди) Г сов.
несов. проезжать что kõnek. maha sõitma, sõidu ~ reisi peale kulutama;
несов. проезживать кого sõidustama, (hobust) sõiduks välja õpetama;
270b (teatud aeg v. ajani) ringi sõitma
проманежить 271a Г сов. кого
sõidustama, hobust sõiduks välja õpetama;
madalk. (teatud aeg v. ajani) oodata laskma (näit. jutulesoovijaid), (ootamisega) ära vaevama ~ asjatult jooksutama
проучить 311a Г сов. несов. проучивать
кого kõnek. õpetust andma kellele, karistama keda;
кого-что (teatud aeg v. ajani) õppima ~ õpetama; проучить уроки весь вечер kogu õhtu koolitükke õppima, он проучил всю жизнь детей ta on kogu elu lapsi õpetanud
путь (род., дат., предл. п. ед. ч. пути, твор. п. путём, мн. ч. 11) С м. неод.
tee (ka ülek.), rada; rööbastee; водный путь veetee, воздушный путь õhutee, морской путь meretee, путь в горах mägitee, tee mägedes, путь, ведущий на север põhja viiv ~ suunduv tee, зимний путь talitee, санный путь reetee, тупиковый путь umbtee, tupik, торговый путь kaubatee, запасный ~ запасной путь varutee, Млечный Путь astr. Linnutee, рельсовый путь rööbastee, железнодорожные пути raudteed, raudteevõrk, поезд стоит на втором пути rong seisab teisel teel, по путям ходить воспрещается raudteel käimine (on) keelatud, путь следования liikumistee, пути сообщения ühendusteed, пути отступления taganemisteed, объездной путь ümbersõidutee, окольными ~ обходными путями (1) ringi, kaudseid teid pidi, kaudsel teel, kaude, (2) ülek. sahkermahkri kaudu, kõverteid pidi, идти, не разбирая пути teed valimata astuma ~ minema, встретить по пути teel kohtama, зайти по пути üksiti ~ mööda minnes sisse astuma, преградить путь teed tõkestama, путь торможения, тормозной путь pidurdusteekond, путь тока el. voolurada, путь относительного грунта mer. põhjakurss, kurss kalda(märkide) suhtes, путь относительно воды mer. tõeline kurss, в путь teele, в пути teel, пуститься ~ двинуться ~ тронуться в путь teele asuma, идти каким путём millist teed valides ~ millist teed mööda minema, kustkaudu, другим путём teist teed, teistkaudu, ближним ~ коротким путём lühimat teed pidi, ехать просёлочным путём külavaheteidpidi sõitma, мирным путём rahulikul teel, экспериментальным путём katsetades, katse ~ eksperimendi teel, сбиться с пути teelt eksima, teed kaotama (ka ülek.), куда путь держишь? kõnek. kuhu lähed? mis tee jalge all on? путь решения вопроса probleemi lahendusviis, жизненный путь elutee, -rada, пройденный путь läbitud tee (ka ülek.), боевой путь lahingutee, sõjatee, стать на путь борьбы võitlusteele asuma, võitlema hakkama, проложить путь teed rajama, расчистить путь teed puhastama (ka ülek.), идти своим путём ülek. oma rada minema, становиться на лёгкий путь kergemat teed valima, на ложном пути ülek. vääratel seisukohtadel, быть на пути к чему mida saavutamas ~ millele lähenemas olema;
reis, sõit, tee(kond); добрый ~ счастливый путь, счастливого ~ доброго пути head teed, õnnelikku reisi, в пути sõidu ajal, teel, два дня пути kahe päeva tee(kond), на обратном пути tagasisõidul, tagasiteel;
пути мн. ч. anat. teed; дыхательные пути hingamisteed;
kõnek. van. tolk, tulu, kasu; в нём пути не будет temast õiget asja ei saa ~ õiget tolku ei tule;
aj. õukonnaamet(kond) (Vana-Venemaal); ловчий путь jahi(amet)kond, конюший путь talliamet;
кому по пути kellel on üks tee; без пути madalk. (ilma)asjata; стоять на чьём пути kellel tee peal ees olema; стоять поперёк пути кому kellel risti tee peal ees olema; становиться ~ стать поперёк пути кому kellele põiki teele ette astuma, keda takistama mida tegemast; направлять ~ направить на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; наставлять ~ наставить на путь кого kellele elutarkust jagama ~ õpetama; прокладывать ~ проложить путь ~ дорогу чему, к чему, куда millele teed rajama; находить ~ найти путь к сердцу кого kelle hinge ~ südame juurde teed leidma; провожать ~ проводить в последний путь кого keda viimsele teekonnale saatma
смена 51 С ж. неод.
(без мн. ч.) vahetumine, vahetus, vaheldumine, vaheldus, (välja)vahetamine, asendamine, asendus; смена часовых tunnimeeste vahetus, смена дня и ночи öö ja päeva vahetumine, смена направления приливо-отливного течения geogr. loodetevahetus, tõusu-mõõna vahetus, смена зубов hambavahetus, hambamurre, смена впечатлений muljete vaheldumine, смена температуры temperatuurivaheldus;
vahetus; ночная смена öine vahetus, öövahetus, дневная смена päevane vahetus, päevavahetus, работать в две смены kahes vahetuses töötama, две смены белья kaks vahetust ~ kaks komplekti (puhast) pesu, готовить себе достойную смену endale väärilist vahetust ette valmistama ~ välja õpetama, на смену кому-чему kelle-mille asemele
споить 305a, 284 Г сов. несов. спаивать I
кому, что madalk. (ära) jootma; споить лошади ведро воды hobusele ämbritäit vett jootma;
кого kõnek. täis ~ purju jootma;
кого kõnek. purjutama ~ jooma ~ joomaametit õpetama, joomariks ~ joodikuks tegema
туда Н sinna; пойти туда sinna minema, билет туда и обратно edasi-tagasi pilet, то туда, то сюда kord siia, kord sinna, edasi-tagasi, siia-sinna, sinna-tänna, сам молокосос, а туда же учить kõnek. endal alles kõrvatagused märjad, aga juba kipub ~ tükib õpetama;
ни туда, ни сюда kõnek. ei edasi ega tagasi, mitte paigastki (liikuma, nihkuma); туда и дорога kõnek. (1) кому see on kellele (täitsa) paras, (2) чему head teed tal minna, ja polegi tast kahju, ja mis tast taga nutta
тыкать I 193a, 164a Г несов.
кого-что, чем, во что, куда kõnek. toppima (madalk. ka ülek.), torkima, tonkima, tonksima; nügima, togima, müksima; тыкать ключом в замок võtit lukuauku toppima, тыкать палкой в землю kepi(otsa)ga maad tonkima, тыкать кулаком в бок rusikaga ribide vahele togima, тыкать пальцем в грудь sõrmega vastu rinda torkima;
что, во что, куда kõnek. sisse torkama ~ torkima ~ lööma; тыкать колья в землю vaiu ~ tikke maa sisse torkama ~ lööma;
кого-что, кем-чем ülek. madalk. nina alla hõõruma ~ toppima;
тыкать (свой) нос kõnek. (oma) nina toppima; тыкать носом кого во что madalk. keda ninapidi millesse toppima, keda nagu kassipoega õpetama; тыкать в нос ~ в глаза кому кем-чем, что madalk. kellele mida nina peale viskama ~ nina alla hõõruma; тыкать пальцем на кого-что kõnek. kelle-mille peale näpuga näitama
учить 310 (действ. прич. наст. вр. учащий и учащий) Г несов.
кого-что, чему, с инф., с союзом что kellele mida, keda õpetama (kõnek. ka ülek.); учить детей lapsi õpetama, учить читать lugema õpetama, учить грамоте kirjaoskust ~ kirjatarkust õpetama, мать учит детей только хорошему ema õpetab lastele ainult head, учить собаку koera (välja) õpetama ~ treenima, учить кого кулаками keda rusikate abil ~ rusikatega õpetama, rusikatega õppust andma, kellele rusikate abil tarkust jagama;
что õppima; учить уроки õppetükke ~ koolitööd ~ koolitükke tegema, õppima, учить стихотворение наизусть luuletust pähe õppima, учить роль osa õppima;
учить умуазуму кого kõnek. kellele õpetust andma, tarkust pähe panema; vrd. выучить, научить, обучить
фитюлька 74 С ж. madalk.
неод. nipsasjake, vidin, iluasjake;
од. ülek. ussike, putukas, väike vend; всякая фитюлька будет меня учить iga könn tuleb mind õpetama
школить 269a Г несов. кого-что, чему kõnek. drillima, koolitama, nööripidi ~ nööri järgi käima õpetama ~ sundima; vrd. вышколить

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur