[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ruma M Lu Li J, g rumaa Lu rum̆maa M ruma J-Tsv. jäme, kore; räme; toores; rohmakas; halb, paha, jõhker, vilets; lihtne; vähenõudlik | vn простой; плохой; скудный; грубый; хриплый; скромный
J koto-suukkun on rumap õsõttua kodukalev on ostetust jämedam
J ruma leip kore (jämedast jahust) leib
J ruma kaŋgõᴢ jäme(dakoeline) kangas
J karull on ruma ääni karul on räme hääl
Li elä õõ nii ruma (käitumise kohta:) ära ole nii toores!
J ruma nägokaa rohmaka näoga (inimene)
J rumat sõnaᴅ toored sõnad
J tänä nii ruma ilm, sato, tuuli ja tuisku täna on nii halb ilm: sadu, tuul ja tuisk
J rumad inimizeᴅ jõhkrad inimesed
J roojõkõss tšiuttoa oŋ kuile ruma pann pääle musta särki on kuidagi paha selga panna
J ruma tüü pääle on ruma i kattsoa rohmaka töö peale on halb vaadatagi
Li oi ku se inemin süüb rummaa rookaa oi, küll see inimene sööb viletsat toitu
M ennee sõvad õltii rumaᴅ, kaŋkõizõᴅ ennemalt olid rõivad lihtsad, linased
M täm on ruma söömää, tällee anna hot́ aapõzõd algoᴅ, täm kõik sööʙ ta on söögi suhtes vähenõudlik: talle anna kas või haavahalud, ta sööb kõik (ära)