Sõnaraamatust • Lisamaterjalid • @tagasiside • |
Leitud 1 artikkel
paha K R L P M Kõ S Ja Po Lu Li Ra J I Ku (Kett.) pahha I paaha Kett. Паха Pal1 Пага Pal2 Па́га Pal2 Ii-reg1 Пага́ Ii-reg1, g pahaa P Po Lu Li Ra J Ku pah̆haa M Kõ
1. subst., adj. paha, halb(us), ebameeldivus, kehv, vilets | vn плохой, бедный, скудный, убогий; плохое, неприятность
P vokki on paha vokk on vilets
Lu koko elo õli paha kogu elu oli paha
Ja meit tapas paha ilma (Len. 238) meid tabas halb ilm
I pappi tuli vassaa, paha päivä papp tuli vastu, halb õnn (päev)
L täll on paha mie-li tal on halb tuju
J pajat kõvõpõssi – tämä om paha kuulõmizõka räägi kõvemini, ta on halva kuulmisega
J em miä kazelõ poigõlõ mee mehele – tämä on nii paha arvoka, täüz durakk ei mina sellele poisile lähe mehele, ta on nii kehva aruga, päris loll
M paha on elää vanalõõ paha on elada vanana (vanas eas)
L haizõp pahalõõ haiseb pahasti
L elkaa paŋkaa pahassi ärge pange pahaks
Ra ku kura silmä t́ihguʙ, siiᴢ üväätä, a õika silmä, siis pahaata kui vasak silm sügeleb, siis (ennustab) head, aga (kui) parem silm, siis halba
Lu üvvää ett-si, a pahõpaa joutu vs otsis head, aga sattus (veel) halvemasse (= sattus vihma käest räästa alla)
2. halb, tige, kuri; halb(us), kurjus | vn плохой, дурной, недобрый, злой; плохое, зло
S paha se õli herra see mõisnik oli halb
M tämä vaatab naizõõ päälee niku paha ärtšä ta vaatab naise peale nagu tige pull
Kõ mill on üvä paha koira mul on hea kuri koer
M tširos pahall sõnalla vandus halva sõnaga
M karu mär̆rääʙ pahalla äälellä karu möirgab hirmsa (kurja) häälega
L paha heŋki kolizõʙ paha vaim kolistab
M nõisi ööllä paha voima tšäümää kot̆too öösi hakkas paharet kodus käima
M kase õltii mokomad rahvaaᴅ, etti täättii tehä paĺĺo pah̆haa need olid niisugused inimesed, et oskasid teha palju halba
M mõnikkaall õli paha silmä mõnel oli kuri silm
J paha põlõp tämä süämeᴢ kurjus põleb tema südames
3. (vana)kurat, vanakuri, vanapagan; paharet; haldjas, vaim | vn дьявол, чёрт, бес; чертёнок, бесёнок; сверхъестественное существо, дух
L näimmä suurt pahaata, silmät suurõᴅ, vilisäb aivuo kõvii nägime vanakuradit: silmad suured, vilistab õige kõvasti
Ra pahal on äntä takana kuradil on saba taga
Lu paha tuli, tšäi lutissõli minnua vanakuri tuli, oli mul luupainajaks
M ińehmin meni pah̆haa jällelee, öhsü mettsääsee inimene sattus (läks) kuradi jäljele, eksis metsa
L paha vei ženiχaa vanakuri viis peigmehe ära
Lu pahaa poika tuli järvessä vanakuradi poeg tuli järvest
Lu ku vihmaa saab ja päivä paisaʙ, siz jutõltii: jumal pahaakaa tappõõʙ kui vihma sajab ja päike paistab, siis öeldi: jumal tapleb kuradiga
Lu pahaa pulmõᴅ, päivüᴅ paisab i vihmaa saaʙ, paha piäp pulmia vanapagana pulmad, päike paistab ja vihma sajab, vanapagan peab pulmi
Ra pahat tultii saunaa paharetid tulid sauna
Lu pahaa d́uužina kuraditosin, kolmteist
P metsää paha metshaldjas
4. fig kõva, kange (midagi tegema) | vn мастак (до чего-либо)
M kase meez on paha tširroamaa see mees on kõva kiruma
Lu noorõn miä õlin paha nagramaa noorena olin ma kange naerma (= olin väga naeruhimuline)
Lu miä õõn paha itšävöittämää ma nukrutsen alatasa
■
Lu pahad reŋgiᴅ suured rohutirtsud.
Vt. ka meripaha
Vt. ka pagana, paganikko, pahain, pahalain, pahamutka, pahan, pahapooli, pahapäivine, paharätte, paholain, pahuuᴢ, pahõlainõ, pappi, paska¹, paskapooli, perkele, piru