[VOT] Vatjan kielen sanakirja

nokka K L P M S Lu Li Ra J (Kett.) nokkõ Ku nokk J-Tsv., g nokaa Lu Ra J Ku
1. nokk | vn клюв
Lu kõikill lintuill on nokaᴅ kõigil lindudel on nokad
P vihmakulli piikaʙ, ep saa lehoo päält nokkaa kassaa vihmakass vingub, ei saa lehe pealt nokka kasta
Ku jäi nokkõ kiinni, nois nokkaa reppäämä, sai nokaa vällää nokk jäi kinni, hakkas nokka (lahti) tõmbama, sai noka lahti
Lu kana nokassa muniʙ, lehmä suussa lühzäʙ vs kana muneb nokast, lehm lüpsab suust
M nii puhtaass lõppu või, etti iirele nokkaa eb jäännü või sai nii viimseni (puhtanisti) otsa, et hiirele(gi) ei jäänud noka otsa (nokka)
Lu linnuu nokka linnu nokk
Lu kukoo nokka kuke nokk
2. nokk, nina, ots, teravik, konks (esemetel jne.) | vn клюв, нос, кончик, остриё, крючок (у предметов и т. д.)
L vizgattii jalkoiss uuĺegaᴅ lumyõ; kumpaa puolyõ õli nokka, sinneppolõ mehelie meni visati poolsaapad jalast lumme; kummale poole oli (saapa) nina, sinnapoole läks (viskaja) mehele
Li kurasõõkaa piirettii aukko koivuusõõ, vähäzee tohta nõsõttii, ülepäz vähäizee törkittii aukoᴅ, siäld aukoissa tuli mahla; se tohoo nokka õli kõlminurkikko, terävä õttsa pantii putelii noaga lõigati (piirati) auk kasesse, pisut tohtu kergitati (üles), veidi ülespoole torgiti augud, sealt aukudest tuli mahl; see tohu(st) nokk oli kolmenurgeline, terav ots pandi pudelisse.
Vt. ka kultanokka