[VOT] Vadja keele sõnaraamat

lävi K M Kõ J I (Al. R-Eur. R-Reg. L P Ma) läve Kett. M läpi K-Ahl., g lävee Kett. K J lävie K-Ahl. R L P läv̆vee M Kõ Ma läve J-Tsv. I lävi, künnis | vn порог
I uhzõlla on lävi i piinaᴅ uksel on lävi ja piidad
Kõ ühs õli ühes poolõz läv̆veä i tõin tõizõᴢ üks oli ühel pool läve ja teine teisel (pool)
J harkkõz üli lävee astus üle läve
L laatko pantii lävie tüvie maalyõ (savi)kauss pandi läve juurde maha
M miä issun läv̆vee päällä ma istun läve peal
I tuup tänne .. läve suhhõõ päivüᴅ paissamaa tuleb siia .. lävesuule päike paistma
I kane sooruᴅ .. ženihalõ kõittši läven allaa viimmeɢ (pulmakombestikust:) selle prahi (need prahid) .. viime kõik peigmehele läve ette (läve alla)
M uhzõõ lävi ~ läve ukse lävi
■ (postpositsiooniga liitunult в составе композиты:) J viska bruuss lävennala, kuivõp rihee tull viska plank läve ette, (on) kuivem tuppa tulla.
Vt. ka uhzõõlävi