|
Leitud 1 artikkel
surma 10
1 surm
◊ saada surmansa surma saada; (onnettomuudessa myös) hukkuda; elu kaotada; he saivat surmansa maanjäristyksessä nad hukkusid (said surma) maaväringus
◊
2 (surmaaja, tuhoaja) tapja, hävitaja; häving, lõpp, hukatus, hukk, kadu
◊ kissa on hiiren surma kass on hiire hukatus; (sananl.) uusi lumi on vanhan surma uus lumi on vana [lume] surm; uus lumi sööb vana ära (kevadel)