Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

ajama aiaʔ aja ai ~ `aiõ 1. tagant kihutama, kuhugi liikuma sundima latsõ `aiva hobõsit `nurmõ Se Ja 2. läbi torkama, uuristama kariʔ ommannu̬u̬, kes `rõivalõ ja villalõ ajavammulgus`sisse Se; `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä Se Kos 3. (habet, karva jne) eemaldama no aiass t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõ `maalõ Se Kos; `pi̬i̬trepävä aja vähḱ ku̬u̬rt Se V 4. kuhugi seadma, külge kinnitama väidsega tsusiti [pastlale] `tsäĺkmes`sisse, noid kutsutigi aasaʔ, `aeti kablaʔ Se 5. lükkama, tõukama imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäppuistaśs sõmõriid `sisse (jutt harja valmistamisest) Se Kov 6. toppima, lükkima, pistma `aeti olõkkot́is`sisse Se; eüss `aeti `laeni täüś [ahet] Se; havvõʔ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se Ts 7. selga või jalga panema, seljast või jalast võtma ku vihmanõ ilm oĺl, `aeti ärmäk `kaskalõ pääle Se Kos; mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä, ai `vaɫgõ linadsõkkaadsaj`jaɫga Se Kos 8. masinat, tööriista käsitsema [käsikivil] üt́s kivi oĺlittsoris`sisse `raotuʔ, sõ̭ss tõõnõ pu̬u̬l oĺl pääl, sõ̭ss oĺl üt́s vits sinnäkkivile pääle pant, sõ̭ss oĺl nui `pistü sääl [käsikivi] siseh, sõ̭ss `tu̬u̬ga `aeti `ümbre ja jauhõti Se La 9. teatud seisundisse viima, mingisuguseks muutma `lat́si kõ̭õ̭ `aeti lauluga ülest Se; hummogult `tahtu us tu̬u̬d latsõkõist ni `varra üless aiaʔ Se Kos; maaʔ `aeti `kruńti, siss lät́si kruńdi pääle elämä Se; ai pää `ku̬u̬rdõ, lei raa pääle, siss võiuga määriti pääd Se 10. rääkima, kõnelema veli pańd [viina] pudõli lavva pääle, ai õ̭ks jutu `maalõ Se
kusõtam(m)a kusõtaʔ kusõtass kusõt́ kusetama, kusele viima
`lü̬ü̬mä lüvväʔ lü̬ü̬ lei ~ `leie 1. lööki, hoopi andma või saama saa as ma sõrmõgagi tikadaʔ, kunagiʔ, `lü̬ü̬mist tä es lü̬ü̬ Se; minttiiä, kes `akna hukka lei Se; tu̬u̬ `kuuvna oĺl kõva aɫt, siss ku koodiga [ma] `leie, siss kumisi õ̭nnõ Se; tuĺlillehmäkkodo, sõ̭ss kõ̭igil `palmõʔ sälä pääl, joonõʔ, `poiskõsil oĺl lü̬ü̬d lehmäle Se 2. löömisega külge või alla kinnitama, kokku klopsima sügüse `lü̬ü̬di hobõsõlõ taĺvravvaʔ ala Se 3. püüli tegema (veski seadmetes raputatakse jahu läbi õhukesest riidest pükstetaolise koti) meil `mińti `Vahtsõl̀iina `püüdlit `lü̬ü̬mä Se 4. terariistaga töötlema löögelleheseʔ (raiuge lehtsed oksad) ja mi̬i̬ppanõ hainarualleheste pääle Se 5. löögiga heli tekitama kõ̭iḱ järisess, kuk`keĺliga `lü̬ü̬di Se 6. midagi hoogsalt (ja kestvalt) tegema; mängima, taguma `naakõ `määtsikkä `lü̬ü̬mä Se; mi̬i̬l lei kumanit̀sa sügüselt Se; piĺl ka lei iks `väega `jaɫga piteh (pani jala muusikarütmis liikuma), ku polkat mäńgiti Se; imäl lööväkkundsattuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos 7. hooga liikudes paiskuma 8. kuhugi pistma, `t́siakõnõ lei paṕilõ pää `jaɫgu `vaihhõlõ Se 9. järsku uude seisundisse viima, mingisuguseks muutma, midagi tekitama piḱk (rästik) pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V; agu `piḱne kärähhüt´ inne, nii lei aida paɫama Se Kos 10. järsku muutuma, kellekski hakkama, mingisse uude seisundisse üle minema; järsku ilmuma, tekkima hopõńlei pakko ja timä sattõ rat́tist `maahha Se Kos; paĺloss tä elläs`saaki is, lei tiisikuistõ, `ku̬u̬li arʔ Se; puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse Se L; mul minev`aaśtaga siiä sarna `sisse, siĺmä `sisse lei eläjäʔ Se; `võtkõ egäüt́s `tunglõkõnõ jaanitulõlt ja tsusakõ `kapstihe, sõ̭ss lü̬ü̬ üi sügüse `kapstilõ `vaklu Se Kos; lööväkkaris`sisse, `lõikasõ villaʔ arʔ Se Kos
pidämä2 pitäʔ pidä pidi piä 1. kusagil mingis olukorras hoidma või olla laskma, mitte vabaks laskma sugimise pińk oĺl ja ku olõ õs `pińki, sõ̭ss `peeti kińniʔ, üt́s pidi kińniʔ ja tõõnõ sugi Se; mat`tehnä õdagu `ilda ja hummogu `varra, et minno riigi poolõst `peetäss üleväh Se Pop 2. säilitama, alal hoidma rebäne jõvva õs inäp `piiri pitäʔ, liha nõ̭na all ja śoogu uiʔ Se; mis parak, lavvanõ, tu̬u̬ läḿmind piä äs Se 3. kestvamalt enda kasutuses või käsutuses hoidma a paṕil vanast olõ õs `õigust naist pitäʔ (abielluda) Se Kos 4. mingit tegevust või toimingut läbi viima t́sassona man `peeti siss tu̬u̬d `paɫɫust Se Kos; a no `peetä eip`paastu, tetä eis`sü̬ü̬kegi `sääńtsit Se 5. hooldama, hoolitsema 6. osutab kestvamat füüsilist või psüühilist seisundit tu̬u̬ piä es pahandustkiʔ (ei olnud pahanegi) Se; kuiss sa piät vihha, mi̬i̬p`präädi ka üteh, saa õs vihha pitäkiʔ Se Kos; timä mõist `naĺja pitäʔ Se 7. (millekski) arvama `eestläse piä äi hainalosit poganass, a meil `peetäss Se 8. kasutama, kandma (riideid, jalatseid) niid́siviiśoʔ oĺliʔ paiukoorõst, noid `peeti jo suvõl õ̭nnõ Se; mat`tahtsõ `tsu̬u̬gõ `väega pitäʔ Se; rüüd´, mis õgapäivi `peetäss Se 9. vastu pidama, kestma kundsalda sukk pidä kavvamba Se 10. kasvatama; viljelema meil esä pidi kotoh mäŕri ja `varsu kasvat́ Se Kos paṕp üteĺ: makka naka `põŕssit pidämä Se Kos
tegemä tetäʔ tege teḱk ~ tegi ~ tei ti̬i̬ 1. (midagi) valmistama, meisterdama, looma `putru keedeti ni `ru̬u̬ga tet́ti Se; ku latsõt`tahtsõ, siss kaara `jauhha puistõti vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl moɫɫ, üteldi: teḱellat́silõ `moɫɫi Se; pao pääl tet́ti päternit Se P; aidah vilä salvõ kõrval tet́ti `mõŕsa `vaĺmist Se Kos; haŕaʔ oĺlivattettöʔ Se V; koɫmõrratta pesätteḱk Vaśso halhoo·siɫõ Se Kos; laut oĺl palgõst tett, sammõĺ `vaihhõl Se Kos; no näet tetäsekkõ̭iḱ maǵahhuss-söögiʔ Se J; mis mi̬i̬m`Maaŕa ti̬i̬ ei ärʔ, seo tege `puitsõ luhilaiva Se Kos 2. põhjustama, esile kutsuma eläjä (silmahaigus) löövässiĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬tti̬i̬ ei nii suurt vallu Se Pop 3. harima, külvama; viljelema nokka tetäss vi̬i̬l `ritku Se Pop; `pi̬i̬te vanast es tetäʔ, vanast tetä es midägi pääle `kapstidõ Se 4. tööd, tegevust sooritama; ette võtma, korraldama; toimima imäl lööväkkundsattuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; tuńt um ḱaunu mu `hammõ man, `pandnuh`hammõ liiva `sisse, jummaĺ ti̬i̬ (anna) nottuńdilõ `tervüist Se Kos; mõistõta eittetäkiʔ, `vü̬ü̬keistki mõista aikkutaʔ, jumalakõnõ, `taivakõnõ Se Kos; ärti latsõttu̬u̬d tekuʔ, läät kulä·ńjehe, eimmõistat`tańdsi eikkaradaʔ Se Kos; mi̬i̬ttei iks tü̬ü̬ `puhtahe Se; mingassa `eihtät [hooneid], mingassat`ti̬i̬de? Se; mia ti̬i̬t, tu̬u̬d näet Se Kos; `naĺja ti̬i̬nnigu naardassaa, `naĺja teku uinnigu tõrõldassaa Se Kos; vanast oɫõ õs et üt́s teḱk nii, kõ̭iḱ teḱiʔ Se Kos; kual latsõl ommasseräknä üteh, tuld teku uiʔ inne jüri`päivä Se; ku jummaĺavitass, uma `tahtmisega saa ai elläʔ, saa ei jumalalõ midägi tetäʔ Se Kos; tu̬u̬d tiko kültteku õiʔ Se 5. teise olukorda viima, muutma ilma `lõikusõldattet́ti jalat`tervest Se Kos; nakaśs mi̬i̬śs mukkallarmitsama: ti̬i̬ttu̬u̬ tõtõst Se La 6. häält, heli, müra tekitama sügüsene iä rägisäss vi̬i̬l, a keväjäne iä mugu roṕst tege Se; mul veli ka mõiśt lauldaʔ, tu̬u̬ tei `paśsi Se Kos
`vi̬i̬mä viiäʔ vi̬i̬ vei viima timä vi̬i̬l viiänüss (oleks viidud) ärʔ, ku `Maaŕa ülnüʔ, et timä eikkasi imp Se; vaest vanapatt timä (vaeslapse) kui arp`põrgohe veesiʔ Se Kos; `kütke sann, veege repäń`sanna Se Kos; [te] tarõppühit arʔ, `asku veegu ui inne `vällä, ku mullõ ülgeʔ Se

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur