Seto sõnastik

tuli tulõ tuld 1. leegiga põlev tuli; lõke; tuleleek, -säde tuli `paĺli `öüd́si man Se A; imäl lööväk‿kundsat‿tuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; kuivap‿pirrukõsõ tuɫd läüdädä ummah‿hüäʔ Se; imäkene, ma olõ kuk‿katõ tulõ `vaihhõl (kahepoolses ahistuses) Se; `öüd́si man teḱet‿tuld ja `laulkõ, `ümbre tulõ karakõk‿ka Se Kos; hobõsõkõisi lehekese oĺlit‿tuld saanuʔ, niäʔ iks oĺliʔ kost läbi tuĺli `tulnuʔ Se Kos; aho suuh tulõ man küdseti nu̬u̬p‿pliiniʔ Se Kos; no aiass [tapetud] t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõ `maalõ, a tulõgak‿kõrbatõh saa kõ̭kõ paŕõb liha Se Kos; Nigula `puuśli ette oĺl jäänül‿laḿbikõnõ palama ja `puuśli lät́s palama ja tuli lät́s laḱka Se; kup‿poḿm satass, siss om kõ̭iḱ läbi, a tulõ i̬i̬st kõ̭iḱ hoiuss Se Kos; `puhksõmma iks piät tuld Se 2. valgusallika tuli, valgus(tus) mis no olõsi viga käsitü̬ü̬d tetäʔ, `määntse‿ss no tuɫõʔ ommaʔ, a `määntse‿ss vanast oĺlit‿tuɫõʔ Se Kos; no `maatass ja suurõt‿tulõp‿palasõʔ Se; vanajuudaśs tege reḱe, mu sõ̭saŕ pidä tuld Se Pop 3. tulistamine, laskmine kat́s nädälit oĺl tuli külä pääl Se Kos